2-05-2391/8 · 2-05-2391/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2391 Tsiviilasi Kostja TLvastuhagi hageja HLvastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) HL(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja (vastuhagis kostja) esindaja advokaat Katri Koitver (Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, 10116 Tallinn) Kostja (vastuhagis hageja) TL(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja A Kukk Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.2009 Istungil osalenud isikud Hageja (vastuhagis kostja) HL Hageja (vastuhagis kostja) esindaja Katri Koitvere Kostja (vastuhagis hageja) TL Kostja (vastuhagis hageja) esindaja Asta Kukk RESOLUTSIOON 1. Jagada TL ja HL abielu kestel soetatud ühisvara. 2. Tunnustada TL omandiõigust korteriomandile, asukohaga XXX, Tallinnas, reaalosa suurusega 65,1 m2 , mõttelise osa suurusega XXX, mis on kantud Kinnistusraamatu korteriomandi registri registriossa nr XXX. 3. Tunnustada HL omandiõigust kinnistule, asukohaga XXX, mis on kantud Kinnistusraamatu kinnistusregistri registriossa nr. XXX kinnistu nimi XXX. 4. Jätta HL omandisse OÜP(registrikood XXX) osak väärtusega 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni. 5. Jätta rahuldamata poolte vastastikused nõuded enamsaadud ühisvara arvelt hüvituse saamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

2 sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

Kostja TLesitatud vastuhagi asjaolud ja nõue 06.06.2005 (postitatud 02.06.2005) esitas HL hagiavalduse TL vastu abielu lahutamiseks. 24.08.2005 esitas TL vastuhagi HL vastu ühisvara jagamiseks. 25.05.2007 kohtuotsusega (osaotsus) lahutas kohus poolte abielu ja jätkas menetlust poolte ühisvara jagamise asjas (tlk. 74-75, 2. köide).

Kostja esitatud vastuhagi ja selle täienduste kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud augustikuus ja nimetatud ajast pooled koos ei ela. Pooled on abielu ajal soetanud ühisvara; * korteriomandi XXX, Tallinn, üldpinnaga 65,1m2 (kinnistusraamatu korteriomandi registri registriosa nr XXX, abielusuhete lõppemise ajal oli korter veel vallasvara) (edaspidi; korteriomand); * kinnistu XXX(kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr XXX kinnistu: XXX), (edaspidi; XXX kinnistu); * OÜ P osakapitaliga 40 000 krooni (registrikood XXX) osak.

Kostja palub jätta enda omandisse korteriomand ning jätta hagejale tema nimel olev XXX kinnistu ja OÜ P osak.

Kostja palub kõrvale kalduda ühisvaras korteriomandi jagamise osade võrdsuse printsiibist: Eluruum asukohaga XXX, Tallinnas, üldpinnaga 65,1 m2 on ostetud 20.03.1997 sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga 19 500 EVP krooni eest, mis on tasutud erastamis-väärtpaberi arvega. Enne korteri ostmist kandis kostja ema ETkostja rahvakapitali arvestuskaardile üle 12 300 EVP. Seega on korter soetatud kostja lahusvara arvelt ning ühisvara hulka kuulub ainult 7200 EVP-d ehk 37% mõttelist osa ühisomandist, ülejäänud osa 63% tuleb lugeda lahusvaraks. Korter osteti vallasvarana. Korteriomand on kantud kinnistusraamatusse 18.02.2003 ja omanikuna on sisse kantud TL. Seoses maa erastamisega, korteriomandi tekkimisega ning eluruumi suuremahuliste remonttööde tegemisega kostja rahaliste vahenditega on korteriomandi turuväärtus tõusnud. TL tellimusel tehtud AS Pindi Kinnisvara Ekspert hinnangu andmetel oli seisuga 04.07.2005 korteriomandi turuväärtus 770 000 krooni, 1998, s.o. abielu purunemise ajal, oli turuväärtus 290 000 – 330 000 krooni. Seega ühisvara väärtus on 284 900 krooni, millest mõlemale poolele kuuluks 142 450 krooni.

Kostja väitel abielusuhete lõppemise ajal (1998.a.) oli poolte ühiseks omandiks XXX kinnistu, pindalaga 11 822 m2, kus oli elamu (mitte suvekodu) 54,2 m2, mille uus osa koos katusekorrusega oli pooleli (puudus teisele korrusele viiv trepp ja sisetööd olid lõpetamata), saun üldpinnaga 24,1 m2 ja kaevumaja. Abihoone ja grillikoda on ehitatud pärast faktiliste abielusuhete lõppemist, mis suurendavad kinnistu turuhinda. Seega tuleks maha arvata 30 % kinnistu üldisest turuväärtusest ja ühisvara moodustaks 70 % kinnistu turuväärtusest ehk 1 190 000 krooni, millest mõlemale poolele kuuluks 595 000 krooni. Seega ühisvara jagamisel on HL enamsaadud osa ühisvarast 452 550 (595 000 - 142 450) krooni. Abielu kestel on soetatud ja ka käesoleval ajal tegutsev OÜ P, mille osanik on HL osakapitaliga 40 000 krooni, millest TL soovib saada hüvitust 20 000 krooni.

Kostja TL taotles kohtult ühisvara turuväärtuse kindlaks tegemiseks kinnisvara ekspertiiside määramist. Riiklikult tunnustatud eksperdi M Kuntseli 09-16.12.2005 teostatud eksperthinnangu XXXjärgi on korteriomandi turuväärtus 1 250 000 krooni ja samal ajal tehtud eksperthinnangu XXXjärgi XXX kinnistu turuväärtus on 1 700 000 krooni. Peale eelnimetatud ekspertiisihinnangutega tutvumist kostja ei nõustunud XXX kinnistu eksperthinnanguga, kuna see ei kajastanud kostja arvates objektiivselt tegelikku kinnisvara seisundit ja turuväärtust abielusuhete lõppemise ajal ja

3 kinnisvara eksperthinnangu andmise ajal. Sellest tulenevalt taotles kostja TL kordus-ekspertiisi XXX kinnistu turuhinna kindlaksmääramiseks.

Riiklikult tunnustatud eksperdi M Kuntseli poolt teostati 19-12.03.2007 nii korteriomandi kui ka XXX kinnistu kordusekspertiisid kinnisvara turuväärtuse määramiseks ekspertiiside läbiviimise aja seisuga ja anti hinnang abielusuhete lõppemise ajast kuni ekspertiiside läbiviimise ajani poolte poolt teostatud parendused kohta kinnisvara väärtuse tõstmiseks. Kuna hageja HL väitel olid XXX kinnistu osas teostatud ekspertiisis vasturääkivusi ja neid ei saanud kõrvaldada eksperdi küsitlemise käigus kohtuistungil ning poolte vahel ei olnud võimalik ühisvara jagada kompromissi sõlmimisega, siis taotles hageja uut ekspertiisi XXX kinnistu turuväärtuse määramiseks, millega kostja TL nõustus.

Järjekordse kordusekspertiisi läbiviimise tegi kohus 26.06.2008.a. määrusega ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile T Oosalule. Kostja TLväitel teostas ekspertiisi Margus Kuut, mitte kohtu poolt määratud ekspert T Oosalu, kinnisvara objektide vaatlusel ekspert T Oosalu ei viibinud. Kostja ei nõustu 19.08.2008 koostatud Ekspertiisiaktis nr. XXXantud eksperdiarvamusega, et XXX kinnistu turuväärtus rahalises väljenduses on 1 500 000 krooni, kinnistu koosseisu kuuluva maa 11 822 m2 turuväärtus on 520 000 krooni ja aastatel 1998 kuni 2006 juurdeehitatud hooneosa ning juurdeehitatud teiste hoonete turuväärtus on 380 000 krooni. Küll on kostja nõus sellega, et see moodustab 25,3 % praegusest parendustega XXX kinnistu turuväärtusest. Kostja väitel on ekspert aga meelevaldselt toiminud võrdlusandmete kohandamise, turusektori analüüsi ja muude näidetega antud objektide turuväärtuse saamisel. Eksperdi toodud kohandused võimaldavad saavutada seda, et esitatud turuväärtus on tunduvalt madalam, kui tegelik turusituatsioon. Kui aga aluseks oleks võetud samaväärsed või ligilähedased võrdlusnäitajad, oleks objekti turuväärtus kujunenud just õigetel alustel tehtud ja eksperdi poolt antud hinnangul, nagu seda pooled taotlesid. Kostja väitel ekspert T Oosalu ise ekspertiisi ei teostanud, rikkudes TsMS § 302 lg. 3 sätestatut, mistõttu tuleb 19.08.2008 ekspertiisiakt nr XXXtühistada.

Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kostja TLekspertiisiakti nr XXXhindamise tulemusi. Kostja sai 27.01.2009 kätte ekspertiisiakti nr. 8086/08, millel oli märkus „täiendatud 23.01.2009.a.“. Kostja TLle ei ole selged, milles seisnevad 23.01.2009 kohtule esitatud ekspertiisiakti täiendused, kuna mõlemad aktid; nii 19.08.2008 kui ka 23.01.2009 täiendustega ekspertiisiakt on täiesti identsed ja esitatud muutmata kujul. TLei saanud ka kohtuistungil ekspert T Oosalu küsitlemisel konkreetseid vastuseid oma küsimustele, mistõttu kostja ei pea ekspert T Oosalu täiendavat küsitlemist enam vajalikuks. Seega, kuna kostja TL ei tunnista ekspert T Oosalu ekspertiisiaktis nr. XXX esitatud kinnisvara turuväärtust, lähtub ta 19.02-12.03.2007 (ekspertiisi aktid XXXja XXX) kinnisvara ekspertiisi hinnangus esitatud kinnisvara turuväärtusest.

20.10.2008 esitas kostja oma kirjaliku seisukoha ühisvara jagamise kohta. Eksperthinnangu nr XXX p. 9. kohaselt on korteri turuväärtus seisuga 19.02.2007.a. 1 500 000 krooni ja turuväärtust tõstvaks teguriks oli teostatud kapitaalremont 250 000 krooni ulatuses ning korteri turuväärtus seisuga august 1998.a. on 300 000 krooni. Kostja leiab, et HL panus 1997 ostetud korterisse on (väärtus eksperthinnangu nr XXX kohaselt 1998 augustikuus oli 300 000 krooni) 18,5 %, rahalises vääringus; on see 55 500 krooni. Korterite hinnad on tõusnud võrreldes 2007.a. 4,17 korda (1 500 000 krooni - 250 000 krooni = 1 250 000 krooni; 1 250 000 krooni : 300 000 krooni = 4,17; 55 500 krooni korda 4,17 = 231 435 krooni). Seega korteriomandi jätmisel TL kuulub TL poolt HL hüvitusena tasumiseks 231 435 krooni Võttes arvesse HL panust XXX kinnistu turuväärtuse suurendamisse tehtud töödega, nõustub TL, et jagamisele ei lähe kinnistu võrdsetes osades, vaid HL osakaal on suurem 1998 – 2006 aastatel tema poolt tehtud juurdeehituste ja parendustööde ulatuses, mis on summas 1 280 000 krooni. Seega kostja TL taotleb, et hageja HL maksab enam saadud ühisvara arvelt TL hüvitust 728 565 krooni (3 200 000 krooni – 1 280 000 krooni = 1 920 000 krooni, millest 50 % on 960 000 krooni (ehk ühe poole osa) – 231 435 krooni = 728 565 krooni). Eelnimetatud summale lisandub HL kuuluva OÜ P osakapitali 40 000 kroonisest osakust 50 % TL , s.o. nimiväärtusega 20 000 krooni.

4 Seega tuleb HLl enamsaadud ühisvara arvelt hüvitada TL 748 565 krooni (tlk. 12-15, 3. köide).

Hageja HL vastuväited kostja TL vastuhagile Hageja ei vaidle vastu ühisvara jagamise nõudele. Hageja ei vaidle vastu kostja esitatud ettepanekule jätta korteriomand TL omandisse ning jätta XXX kinnistu ja OÜ P osak HL omandisse.

Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et korteriomandist 63 % on lahusvara, kuna eluruum aadressil XXX, Tallinnas erastati 63 % ulatuses kostja TL emalt saadud EVP-kroonide eest, mistõttu tuleb 63 % ulatuses kõrvale kalduda käesolevaks ajaks kinnisvaraks muutunud korteriomandi jagamisel TL kasuks. Hageja leiab, et korteriomand kuulub tervikuna poolte ühisvara hulka ning kostja väited, et korter on osaliselt kostja lahusvara, on põhjendamata. Korter eraldati hageja nimele ja kelle nimele see erastati, oli perekonna siseasi.

Hageja märgib, et poolte kooselu lõppemise ajal (1997 mais) oli XXX kinnistul vaid pooleliolev ühekorruseline suvemaja üldpinnaga 54,2 m2 ja renoveerimata saun suurusega 24,1 m2. Käesoleval ajal on kinnistul kahekorruseline elamu pinnaga 101 m2 (üks korrus juurde ehitatud, uus kaasaegne soojustatud garaaž-kõrvalhoone suurusega 65 m2, uus kaasaegne grilli- ja puhkekoda, rekonstrueeritud saun. Kinnistu on 400 m2 ulatuses sillutatud unikivi hallist kivist sillutisega (tlk. 121-123, 1. köide). Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted ja ühine majapidamine mais 1997 ning sellel ajal oli kinnistu väärtuseks 300 000 krooni vastavalt Eesti Kindlustuse hoonekindlustuse poliisile nr XXX, 16.07.1997.a. (tlk. 152, 1. köide). Raplamaal, Urge külas asuva XXX kinnistu erastas HL saadud EVP-kroonide eest.

19.02-12.03.2007 teostatud kinnisvara ekspertiisidega tutvumise järel taotles hageja HL eksperdi küsitlemist kohtuistungil, kuna hageja arvates oli XXX kinnistu osas teostatud ekspertarvamuses vasturääkivusi. Samas ei pidanud hageja enam otstarbekaks täiendava hindamise teostamist, arvates, et vastuolud on võimalik kõrvaldada ja täpsustada eksperdi küsitlemisel kohtuistungil (tlk. 60, 2. köide).

12.10.2007.a. tegi hageja HL kostjale TLle kirjaliku ettepaneku ühisvara jagamise kompromissi sõlmimiseks (tlk. 79-80, 2. köide), mis ei olnud kostjale vastuvõetav, kuna hageja poolt pakutav hüvitus summa (35 000 krooni) enamsaadud ühisvara arvelt ei olnud kostja arvates tõsiselt võetav (tlk. 81. 2. köide).

16.10.2008 ja 27.01.2009 hageja HL kirjalikult esitatud seisukoha järgi (tlk. 90-93, 3. köide) on 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX(tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide) hinnatud XXX kinnistu turuväärtus selle aja hetkel 1 500 000 krooni, kinnistu koosseisu kuuluva 11 822 m2 maa turuväärtus, arvestatuna eraldi seisva objektina teistest kinnistul asuvatest ehitistest ja rajatistest on 520 000 krooni. Aastail 1998-2006 XXX kinnistule ehitatud elamu juurdeehitatud osa ja samal ajal ehitatud teiste hoonete turuväärtus on 380 000 krooni, mis moodustab 25,3 % XXX kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest. Juurdeehitused ja kinnistu väärtustamine selle korrastamise ja haljastamisega moodustab 42,7 % kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest ( tlk.169-170, 2.köide). Ilma juurdeehitus- ning haljastus- ja korrastustöödeta XXX kinnistu turuväärtus väärtuse kuupäeval 19.08.2008 on 860 000 krooni. Korteriomandi turuväärtuse hinna osas tuleb lähtuda viimasest, s.o. 19.08.2008 teostatud kinnisvarade hindamise ekspertiisiaktis nr. XXX esitatud kinnisvarade turuväärtuse hindadest. Korteriomandi turuväärtus 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX on 1 200 000 krooni. Korteriomandile 2005-2006 teostatud kapitaalremondi ja muude parenduste turuväärtus 19.08.2008 on 205 000 krooni. Tallinnas, XXX paikneva korteri turuväärtus, arvestades korteri seisukorda poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga (august 1998), on väärtus kuupäeval 31.08.1998.a. 310 000 krooni.

5 Seega on korteriomandi turuväärtus ilma 2005-2006 parendustöid arvestamata käesoleval ajal 995 000 krooni.

Kuivõrd ühisvara väärtus käesoleval ajal on kokku 1 895 000 krooni, millest pool on 947 500 krooni, siis kostjale TLle jääva vara väärtus ületab 47 500 krooni hagejale HL jääva vara väärtuse (860 000 + 40 000).

Hageja kinnitab, et kooselu lõppemise ajal kuulus talle OÜ P osak väärtusega 40 000 ja ta nõustub selle nimiväärtuse lugemisega ühisvara hulka ja on kostjaga ühisel seisukohal, et pool osaku väärtusest, s.t. 20 000 kuulub kostjale TL .

Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta korteriomand kostja omandisse ning jätta hageja omandisse XXX kinnistu ja OÜ P osakud ning mõista kostjalt välja hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 47 500 krooni .

Maakohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lõike 2 teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 18 lg 3 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. 24.08.2005.a. esitas kostja TLvastuhagi, milles taotles poolte abielu kestel soetatud ühisvara jagamist.

Kostja esitatud vastuhagi ja selle täienduste kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud 1998 augustikuus ja nimetatud ajast pooled koos ei ela. Pooled on abielu ajal soetanud ühisvarana; * korteriomandi XXX, Tallinn, üldpinnaga 65,1m2 (kinnistusraamatu korteriomandi registri registriosa nr XXX, abielusuhete lõppemise ajal oli korter veel vallasvara) (edaspidi; korteriomand); * kinnistu XXX(kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr XXX kinnistu: XXX), (edaspidi; XXX kinnistu); * OÜ Posakapitaliga 40 000 krooni (registrikood XXX) osak. Kostja palub jätta enda omandisse korteriomandi ning jätta hagejale XXX kinnistu ja OÜ P osak.

Kostja palub kõrvale kalduda korteriomandi jagamise osade võrdsuse printsiibist, kuna korteri, XXX, Tallinn, ostmisel 20.03.1997 tasutud 19 500 EVP kroonist 12 300 EVP krooni olid eelnevalt saadud kostja emalt ET kostja rahvakapitali arvestuskaardile ülekandmisega. Seega on korter soetatud kostja lahusvara arvelt ning ühisvara hulka kuulub ainult 7200 EVP-d ehk 37% mõttelist osa ühisomandist, ülejäänud osa 63% tuleb lugeda lahusvaraks.

Kostja TL ei tunnista riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu ekspertiisiaktis nr. XXXesitatud kinnisvara turuväärtust, kuna ekspert T Oosalu rikkus tema arvates TsMS § 302 lg. 3 sätestatut (ei osalenud isiklikult ekspertiisi tegemisel, vaid ekspertiisi tegi isik, keda kohus ei olnud kohustanud ekspertiisi läbi viima), mistõttu tuleb 19.08.2008 ekspertiisiakt nr XXXtühistada. Seega kostja TLlähtub ühisvara jagamisel 19.02-12.03.2007 teostatud (ekspertiisiaktid XXXja XXX) kinnisvara eksperthinnangus esitatud kinnisvara turuväärtusest.

20.10.2008 esitas kostja oma täiendava kirjaliku seisukoha ühisvara jagamise kohta. Ekspert- hinnangu nr XXX(19.02.-12.03.2007) p. 9. kohaselt on korteriomandi turuväärtus seisuga 19.02.2007.a. 1 500 000 krooni ja turuväärtust tõstvaks teguriks oli teostatud kapitaalremont 250 000 krooni ulatuses ning korteri turuväärtus seisuga august 1998.a. on 300 000 krooni. Kostja leiab, et HL panus 1997 ostetud korterisse on (väärtus eksperthinnangu nr XXXkohaselt 1998 augustikuus oli 300 000 krooni) 18,5 %, rahalises vääringus; on see 55 500 krooni. Korterite hinnad on tõusnud võrreldes 2007.a. 4,17 korda (1 500 000 krooni - 250 000 krooni = 1 250 000

6 krooni; 1 250 000 krooni : 300 000 krooni = 4,17; 55 500 krooni korda 4,17 = 231 435 krooni). Seega korteriomandi jätmisel TL kuulub TL poolt HL hüvitusena tasumiseks 231 435 krooni Võttes arvesse HL panust XXX kinnistu turuväärtuse suurendamisse tehtud töödega, nõustub TL, et jagamisele ei lähe kinnistu võrdsetes osades, vaid HL osakaal on suurem 1998 – 2006 aastatel tema poolt tehtud juurdeehituste ja parendustööde ulatuses, mis on summas 1 280 000 krooni. Seega kostja TL taotleb, et hageja HL maksab enam saadud ühisvara arvelt TL hüvitust 728 565 krooni (3 200 000 krooni – 1 280 000 krooni = 1 920 000 krooni, millest 50 % on 960 000 krooni (ehk ühe poole osa) – 231 435 krooni = 728 565 krooni). Eelnimetatud summale lisandub HL kuuluva OÜ-u P osakapitali 40 000 kroonisest osakust 50 % TL , s.o. nimiväärtusega 20 000 krooni. Seega tuleb HL enam saadud ühisvara arvelt hüvitada TLle 748 565 krooni (tlk. 12-15, 3. köide).

Hageja HL ei vaidle vastu ühisvara jagamise nõudele, ühisvara koosseisule ega kostja esitatud ettepanekule jätta korteriomand TL omandisse ning jätta XXX kinnistu ja OÜ P osak HL omandisse.

Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et korteriomandist 63 % on lahusvara, kuna eluruum aadressil XXX, Tallinnas erastati 63 % ulatuses kostja TL emalt saadud EVP-kroonide eest, mistõttu tuleb 63 % ulatuses kõrvale kalduda käesolevaks ajaks kinnisvaraks muutunud korteriomandi jagamisel TL kasuks. Hageja leiab, et korteriomand kuulub tervikuna poolte ühisvara hulka ning kostja väited, et korter on osaliselt kostja lahusvara, on põhjendamata,

Hagejal on ka kostjast erinev arvamus XXX kinnistu kohta nende kooselu lõppemise seisuga. Hageja märgib, et poolte kooselu lõppemise ajal, 1997 mais, oli XXX kinnistul vaid pooleliolev ühekorruseline suvemaja üldpinnaga 54,2 m2 ja renoveerimata saun suurusega 24,1 m2. Käesoleval ajal on kinnistul kahekorruseline elamu pinnaga 101 m2 (üks korrus juurde ehitatud, uus kaasaegne soojustatud garaaž-kõrvalhoone suurusega 65 m2, uus kaasaegne grilli- ja puhkekoda, rekonstrueeritud saun. Kinnistu on 400 m2 ulatuses sillutatud unikivi hallist kivist sillutisega (tlk. 121-123, 1. köide). Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted ja ühine majapidamine mais 1997 ning sellel ajal oli kinnistu väärtuseks 300 000 krooni vastavalt Eesti Kindlustuse hoonekindlustuse poliisile nr XXX, 16.07.1997.a. (tlk. 152, 1. köide). Raplamaal, Urge külas asuva XXX kinnistu erastas HL saadud EVP-kroonide eest.

Hageja lähtub ühisvara jagamisel kõige viimasena teostatud kinnisvara hindamisel saadud kinnisvara turuväärtusest, seega riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu poolt teostatud kinnisvara hindamisel saadud turuväärtusest (ekspertiisiakt nr. 8086/08, 19.08.2008 ja selle täiendused 23.01.2009). Kohus märgib, et peale 19.08.2008.a. ekspertiisiakti nr. XXX selle 23.01.2009 täienduste saamist pooled enam ei ole taotlenud järjekordset kordusekspertiisi kinnisvara turuväärtuse määramiseks

16.10.2008 ja 27.01.2009 hageja HL kirjalikult esitatud seisukoha järgi (tlk. 90-93, 3. köide) on 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX(tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide) hinnatud XXX kinnistu turuväärtus selle aja hetkel 1 500 000 krooni, kinnistu koosseisu kuuluva 11 822 m2 maa turuväärtus, arvestatuna eraldi seisva objektina teistest kinnistul asuvatest ehitistest ja rajatistest on 520 000 krooni. Aastail 1998-2006 XXX kinnistule ehitatud elamu juurdeehitatud osa ja samal ajal ehitatud teiste hoonete turuväärtus on 380 000 krooni, mis moodustab 25,3 % XXX kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest. Juurdeehitused ja kinnistu väärtustamine selle korrastamise ja haljastamisega moodustab 42,7 % kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest ( tlk.169-170, 2.köide). Ilma juurdeehitus- ning haljastus- ja korrastustöödeta XXX kinnistu turuväärtus väärtuse kuupäeval 19.08.2008 on 860 000 krooni.

7 Samuti tuleb korteriomandi väärtuse osas lähtuda viimasest, s.o. 19.08.2008 teostatud kinnisvarade hindamise ekspertiisiaktis nr. XXX esitatud korteriomandi turuväärtusest. Korteriomandi turuväärtus 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX on 1 200 000 krooni. Korteriomandile 2005-2006 teostatud kapitaalremondi ja muude parenduste turuväärtus 19.08.2008 on 205 000 krooni. Tallinnas, XXX paikneva korteri turuväärtus, arvestades korteri seisukorda poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga (august 1998), on väärtus kuupäeval 31.08.1998.a. 310 000 krooni. Seega on korteriomandi turuväärtus ilma 2005-2006 parendustöid arvestamata käesoleval ajal 995 000 krooni. Kuivõrd ühisvara väärtus käesoleval ajal on kokku 1 895 000 krooni, millest pool on 947 500 krooni, siis kostjale TL jääva vara väärtus ületab 47 500 krooni hagejale HL jääva vara väärtuse (XXX kinnistu 860 000 krooni + OÜ P osak 40 000 krooni).

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Ühisvara jagamisel tuleb kohtul kindlaks määrata jagatavata asjade väärtus. PKS § 18 lg-st 2 tuleneb küll, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, see aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus (Riigikohtu lahend 3-2-1-12-07, 08.03.2007).

PKS § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PKS § 19 lg. 2 p. 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Kohu leiab, et kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas korteriomandi jagamisel on alust kõrvale kalduda kostja TL kasuks tema esitatud argumendil, et 63 % EVP kroonidest korteri erastamisel oli saadud kostja emalt enne erastamist, mille kohta ta esitas rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi - tlk. 86-87, 1. köide. Kostja ei esitanud kohtule notariaalset kinkelepingut EVP kroonide kinkimise kohta temale. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-4-09, 17.03.2009 on leidnud, et: „Perekonnaseaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Maakohus leidis õigesti, et tõend, millest nähtub, et kostja ema kandis 12. mail 1994. a oma tööaastad EVP-kroonides kostja kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks. Kolleegium nõustub sellega, sest sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.“ Kuna kostja TL ei ole tõendanud oma ema kantud tööaastate EVP-kroonides kinkimist kostjale, siis esitatud tõend ei ole asjakohane tõend ning tuleb jätta tähelepanuta. Seega kohus leiab, et korteri erastamisel ei ole tegemist 63 % ulatuses kostja lahusvaraga ja puudub alus korteriomandi jagamisel kõrvale kalduda kostja kasuks .

Riiklikult tunnustatud eksperdi M Kuntseli poolt 09-16.12.2005 teostatud hindamis-tulemusena eksperthinnangu XXXjärgi on korteriomandi aadressil Tallinn, XXX, mis reaalosana on korter nr 62, turuväärtus 1 250 000 (üks miljon kakssada viiskümmend tuhat) krooni (tlk. 37-46, 1. köide) ja 12-16.12.2005 teostatud hindamistulemusena eksperthinnangu XXXjärgi on XXX asuva XXX kinnistu ning selle oluliseks oleva hoonestuse turuväärtus 1 700 000 (üks miljon seitsesada tuhat) krooni (tlk 47-60, 1. köide).

Riiklikult tunnustatud eksperdi M Kuntseli poolt 19-12.03.2007 teostatud hindamis-tulemusena eksperthinnangu XXXjärgi on korteriomandi aadressil Tallinn, XXX, mis reaalosana on korter nr 62, turuväärtus seisuga 19.02.2007.a. 1 550 000 (üks miljon viissada viiskümmend tuhat) krooni.

8 Korteri turuväärtus seisuga august 1998.a. 300 000 (kolmsada tuhat) krooni. Rahalises väljenduses on teostatud kapitaalremont summas 250 000 krooni (tlk.18-30, 2. köide). Riiklikult tunnustatud eksperdi M Kuntseli poolt 19-12.03.2007 teostatud hindamis-tulemusena eksperthinnangu XXX järgi on XXX asuva XXX kinnistu ning selle oluliseks oleva hoonestuse turuväärtus seisuga 19.02.2007.a. 3 200 000 (kolm miljonit seitsesada tuhat) krooni. Hoonestamata kinnistu turuväärtus seisuga 19.02.2007.a. 1 100 000 (üks miljon ükssada tuhat) krooni. Hoonestatud kinnistu turuväärtus (ilma elamu remont- ja parendustöödeta ning abihoone ja grillkojata) seisuga 19.02.2007.a. 2 100 000 (kaks miljonit ükssada tuhat) krooni. Ajavahemikul 1998-2006 tehtud elamu juurdeehitus- ja parendustööd ning samal ajavahemikul ehitatud muud hooned moodustavad rahalises väljenduses summa 1 280 000 krooni ehk 40 % tervikkinnistu väärtusest (tlk.32-53, 2. köide).

Riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX(tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide) kohaselt on hinnatud XXX kinnistu turuväärtus selle aja hetkel 1 500 000 krooni, kinnistu koosseisu kuuluva 11 822 m2 maa turuväärtus, arvestatuna eraldi seisva objektina teistest kinnistul asuvatest ehitistest ja rajatistest on 520 000 krooni. Aastail 1998-2006 XXX kinnistule ehitatud elamu juurdeehitatud osa ja samal ajal ehitatud teiste hoonete turuväärtus on 380 000 krooni, mis moodustab 25,3 % XXX kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest. Juurdeehitused ja kinnistu väärtustamine selle korrastamise ja haljastamisega moodustab 42,7 % kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest ( tlk.169-170, 2.köide). Ilma juurdeehitus- ning haljastus- ja korrastustöödeta XXX kinnistu turuväärtus väärtuse kuupäeval 19.08.2008 on 860 000 krooni.

Riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX(tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide) järgi korteriomandi turuväärtus ekspertiisiaktis nr. XXXon 1 200 000 krooni. Korteriomandile 2005-2006 teostatud kapitaalremondi ja muude parenduste turuväärtus 19.08.2008 on 205 000 krooni. Tallinnas, XXX paikneva korteri turuväärtus, arvestades korteri seisukorda poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga (august 1998), on väärtus kuupäeval 31.08.1998.a. 310 000 krooni. Seega on korteriomandi turuväärtus ilma 2005-2006 parendustöid arvestamata käesoleval ajal 995 000 krooni.

PKS § 18 mõttest tulenevalt võtab kohus aluseks ajaliselt kõige viimase kinnisvarade hindamise ekspertiisiakti, s.o riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu poolt teostatud kinnisvara turuväärtuse hindamise ekspertiisiaktis nr. 8086/08, 19.08.2008 (tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide). Kohtul ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu pädevuses ja 18.12.2008 kohtumääruse alusel ekspert vaatas ka isiklikult üle kinnisvara objektid, mille tulemusena tema arvamus kinnisvara turuväärtusest ei muutunud.

PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ja sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Kinnistusregistri andmetel on „XXX kinnistu“ kinnistusraamatusse sisse kantud 08.01.1997.a. avalduse alusel 27.02.1997.a. (kinnistusregistri registriosa nr. 102337) (tlk. 187, 2. köide). Seega on maa erastamine toimunud poolte abielu suhete ajal. Pooltel on vaidlus selle, kas abielusuhted lõppesid 1997 mais või 1998 augustis, mis on aga hilisem aeg kui XXX kinnistu kinnistusraamatusse kandmise aeg.

Kohus lähtub poolte jagatava kinnisvara turuväärtuse hindamisel riiklikult tunnustatud eksperdi T Oosalu 19.08.2008 ekspertiisiaktis nr. XXX(tlk. 132-191, 2. köide ja tlk. 28-81, 3. köide) antud turuväärtusest. XXX kinnistu turuväärtus on hinnatud selle aja hetkel 1 500 000 krooni, kinnistu koosseisu kuuluva 11 822 m2 maa turuväärtus, arvestatuna eraldi seisva objektina teistest kinnistul

9 asuvatest ehitistest ja rajatistest on 520 000 krooni. Aastail 1998-2006 XXX kinnistule ehitatud elamu juurdeehitatud osa ja samal ajal ehitatud teiste hoonete turuväärtus on 380 000 krooni, mis moodustab 25,3 % XXX kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest. Juurdeehitused ja kinnistu väärtustamine selle korrastamise ja haljastamisega moodustab 42,7 % kinnistu praegusest parendustega turuväärtusest ( tlk.169-170, 2.köide). Ilma juurdeehitus- ning haljastus- ja korrastustöödeta XXX kinnistu turuväärtus väärtuse kuupäeval 19.08.2008 on 860 000 krooni. Korteriomandi turuväärtus eelnimetatud ekspertiisiakti kohaselt peale 2005-2006 teostatud kapitaalremondi ja muude parenduste tegemise mahaarvamist on 995 000 krooni.

OÜ P osak, väärtus on 40 000 krooni.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte ühisvara väärtus käesoleval ajal on kokku 1 895 000 krooni, millest pool on 947 500 krooni. Kuna kostjale TLle jääva vara väärtus ületab 47 500 krooni hagejale HL jääva vara väärtuse 900 000 krooni (XXX kinnistu 860 000 krooni + OÜ Posak 40 000 krooni), taotles hageja HL temale välja mõista kostjalt TLlt enamsaadud ühisvara arvelt 47 500 krooni.

Eeltoodu alusel kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et poolte abielu kestel soetatud ühisvara tuleb jagada selliselt, et korteriomand jääb kostjale TLle ning XXX kinnistu ja OÜ P osak jäävad hagejale HLle. Poolte vastastikused nõuded enamsaadud ühisvara arvelt hüvituse saamiseks jätta rahuldamata.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik