2-09-9891/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.aprill 2009.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-9891

Tsiviilasi

OÜ Türi Elamu hagi Olev Jurask vastu üürilepingust

tuleneva võlgnevuse nõudes

Hagihind

4957.40 krooni

Menetlusosalised

Hageja: OÜ Türi Elamu, registrikood 10522171, asukoht

Wiedemanni 1 Türi Järva maakond

Esindaja: Margus Pirksaar volikirja alusel

Kostja: Olev Jurask, isikukood xxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

16.aprillil 2009.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2.Välja mõista Olev Jurask’ilt OÜ Türi Elamu kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus

4957.40 (neli tuhat üheksasada viiskümmend seitse krooni ja 40 senti) krooni.

3.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

1.Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab kostja täies ulatuses

2.Hageja menetluskulu on:

-

hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 1200.00 krooni;

-

kulud õigusabile 495.70 krooni

3.Välja mõista Olev Juraskilt OÜ Türi Elamu kasuks 1420.00 (üks tuhat nelisada

kakskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Türi Elamu enammakstud riigilõiv

200.00 (kakssada) krooni (a/arve nr 10220001325017 AS SEB Pank).

Edasikaebamise kord

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.00 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094

Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

OÜ Türi Elamu võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud

tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole

teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud tähitud kirjaga

allkirja vastu 13.märtsil 2009.a. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS

§ 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle

eest tasu (üüri).VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka

muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud

asja kasutamisega.

Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled on sõlminud 19.veebruaril 2004.a. tähtajalise

üürilepingu nr 24/2004, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga

xxxxxxxxxxx. 16.veebruaril 2005.a. üürilepingu tähtaeg lõppes ja kostja oli kohustatud

korteri vabastama, mida ta aga ei teinud. Kostja elab nimetatud korteris siiani. Üüri on kostja

tasunud ebakorrapäraselt, viimane makse on toimunud oktoobris 2007.a. Seisuga 04.märts

2009.a. võlgneb kostja hagejale 4957.40 krooni.

Võlaõigusseaduse § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik

asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei

avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.

Kuna kostja jätkas üürilepingujärgse korteri kasutamist ja hageja korteri vabastamiseks

seadusest tulenevaid meetmeid ei rakendanud, on üürileping muutunud tähtajatuks

üürilepinguks ja pooled on kohustatud lepingut täitma.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepingu punkti 5.1 ja alusel kohustus üürnik tasuma igakuiselt 25.kuupäevaks möödunud kuu

eest üüri ja teisi makseid vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole

lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud.

Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohaselt

tasunud ajavahemikus 01.03.2006.a. kuni 01.01.2009.a.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist.

Asjaolu, et kostjal on makseteatiste alusel hagejale tasumata 4957.40 annab tunnistust, et

kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale

õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, s.t. võlgu oleva 4957.40 krooni tasumist.

Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt

nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üürivõla saamiseks hagis nõutud

ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust

summas

1200.00

krooni

ja

kulust

õigusabile

summas

495.70

krooni

(420.00

krooni+käibemaks 75.70 krooni). Hageja on käibemaksukohuslane, kes saab menetluskulult

käibemaksu tagasi taotleda.

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on

esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks, kuna on ekslikult tasunud riigilõivu rohkem 200.00

krooni. Riigilõiv on tasutud hageja esindaja poolt 14.jaanuaril 2009.a. maksekorraldusega nr

403 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 221023778606, viitenr 2900072369 summas 1200.00

krooni ning selgitusse on märgitud „Riigilõiv – Türi Elamu OÜ v. Olev Jurask“. Et

käesolevas asjas on hagihind 4957.40 krooni, siis RLS § 56 lg 1 Lisa 1 alusel tulnuks tasuda

riigilõivu 1200.00 krooni asemel 1000.00 krooni.

Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjalt

kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1000.00 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja

420.00 krooni õigusabikulu.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi

Kohtunik