2-08-86831/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-86831

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-86831 Tsiviilasi I B hagi V B vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I B (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja määratud korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn) Kostja V B (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta I B hagi V B vastu ühisvara jagamiseks läbivaatamata. 2. Välja mõista I Blt riigituludesse riigilõiv summas 8 312.50 (kaheksa tuhat kolmsada kaksteist krooni ja 50 senti) krooni. 3. Kohustada I B tasuma riigituludesse välja mõistetud riigilõiv summas 8 312.50 krooni osamaksetena tasudes alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu viieteistkümnendast kuupäevast igakuiselt kümne kuu jooksul viieteistkümnendaks kuupäevaks 800 krooni ning üheteistkümnendal kuul 312.50 krooni. 4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele ja pärast määruse jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1. 17.12.2008. a esitas I B Harju Maakohtule hagiavalduse V B vastu ühisvara (kokku väärtuses 1 636 000 krooni) jagamiseks. Hagiavalduses palus hageja osutada talle menetlusabi ja vabastada ta ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui selle rahuldamata jätmisel või vabastada end riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50% ulatuses riigilõiv ühe aasta jooksul pärast ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2009. a määrusega osaliselt I B taotluse menetlusabi saamiseks, vabastas I B riigilõivu summas 33 250 krooni tasumisest 3/4 ulatuses, s.o

2-08-86831

2 24 937.50 krooni ulatuses ning kohustas I Bt tasuma hagilt ülejäänud riigilõivusumma 8 312.50 krooni osamaksetena, tasudes igakuiselt kümne kuu jooksul viieteistkümnendaks kuupäevaks 800 krooni alates 15. jaanuarist 2009. a ning üheteistkümnendal kuul 312.50 krooni. 2. 08.01.2009. a määrusega võttis kohus I B hagi menetlusse ja kohustas pooli teatama kohtule 15 päeva jooksul, kas asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kokkuleppe mittesõlmimisel kohustas kohus kostjat V Bt esitama kohtule kirjalik vastus koos lisadega 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. V B vastust hagile ei esitanud. 3. 14.01.2009. a esitas I B määratud korras esindaja kohtule taotluse, mille kohaselt võtab hageja hagi V B vastu ühisvara jagamiseks tagasi ja palub kohtul jätta see läbi vaatamata. Taotlusele oli lisatud kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks.

Kohtumääruse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole veel eelmenetlust lõpetatud, siis on hagejal õigus kostja nõusolekuta kostja vastu esitatud hagiavaldus tagasi võtta. Seega tuleb jätta I B hagi V B vastu ühisvara jagamiseks läbivaatamata. 5. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 08.01.2009. a määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt I B taotluse menetlusabi saamiseks, vabastas I B riigilõivu summas 33 250 krooni tasumisest 3/4 ulatuses, s.o 24 937.50 krooni ulatuses ning kohustas I Bt tasuma hagilt ülejäänud riigilõivusumma 8 312.50 krooni osamaksetena, tasudes igakuiselt kümne kuu jooksul viieteistkümnendaks kuupäevaks 800 krooni alates 15. jaanuarist 2009. a ning üheteistkümnendal kuul 312.50 krooni. I B käesolevaks hetkeks riigilõivu osamakseid tasunud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja võttis hagi juba enne eelmenetluse lõpetamist tagasi, siis ei ole hagejalt menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud hagiavalduse esitamisel. 8 312.50 krooni, so riigilõivu osa, mille tasumise kohustusest kohus I Bt ei vabastanud, tuleb I Blt välja mõista riigituludesse. Kohus peab võimalikuks lubada I Bl tasuda riigituludesse väljamõistetud riigilõiv ositi igakuiselt kümne kuu jooksul viieteistkümnendaks kuupäevaks 800 krooni ning üheteistkümnendal kuul 312.50 krooni (TsMS § 190 lg 7). 6. Kohus selgitab hagejale, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS 179 lg 5).

Kaija Kaijanen Kohtunik