2-08-76186/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr: 2-08-76186

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavaks tegemise 15.04.2009.a, Tallinn aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-76186

Tsiviilasi AS K hagi SPja B T vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasja hind 6137,44 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS K (registrikood xxx asukoht xxx) hageja esindaja T Ilves;

kostja SP (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja B T (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt SP ja B T solidaarselt ASK kasuks võlgnevus kokku

10 637,44 krooni.

3. Välja mõista kostjatelt SP ja B T solidaarselt ASK kasuks menetluskulu summas 6000 krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 28 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142.

Tsiviilasi nr: 2-08-76186

2 (3) TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Kohtule 14.11.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja SP 31.05.2007.a laenulepingu. Lepingu sõlmimisel vormistati SP kohustuste täitmise tagamiseks käendusleping B T . Kostja SP ei täitnud lepingut korrektselt ning võlgneb seetõttu hagejale kokku 10 637,44 krooni, millest 6137,44 krooni on põhivõlg ja 4500 krooni leppetrahv. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 10 637,44 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 5000 krooni.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja SP, olles hagimaterjalid kätte saanud 12.03.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostja B T, olles hagimaterjalid kätte saanud 21.11.2008.a, kohtule samuti kirjalikult vastanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

Tsiviilasi nr: 2-08-76186

3 (3) solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 10 637,44 krooni, millest 6137,44 krooni moodustab põhivõlg ja 4500 krooni leppetrahv.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu summas 6000 krooni, millest 1000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 5000 krooni hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et menetluskulude välja mõistmine kostjatelt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 6000 krooni.

Ele Liiv Kohtunik