2-08-4576/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.09.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-08-4576

Tsiviilasi, tsiviilasja hind

OÜ E (endine ärinimi S) hagi OÜ Avastu võla, viivise

nõudes

tsiviilasja hind 226823,81 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg, koht,

osalenud isikud

Hageja OÜ E (xxx, xxx), esindaja U Männa,

Kostja OÜ A(xxx, xxx) esindaja L Birjuk

11.03.09,

Tallinn,

Kentmanni

Kohtumaja,

hageja

esindaja U Männa

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista OÜ A OÜ E kasuks võlga 226823,81 krooni ja viivised 37484,84 krooni.

Jätta OÜ E menetluskulud OÜ A kanda.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib

menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused

1. OÜ S ja OÜ A sõlmisid 27.09.2005.a. mitteeluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis

hageja üürileandjana kostjale üürile Tallinnas aadressil Xxx asuvad äriruumid pindalaga

627m2. Lepingu kohaselt kohustub üürnik tasuma iga kuu 20. kuupäevaks üürileandjale

üüri ja kommunaalteenuste eest. Tasumisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma

üürileandjale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 2006.a. augustiks oli

üürnik jäänud üüri- ja kommunaalmaksete tasumisega üürileandjale võlgu ligi 200 000

krooni. Võlgnevuse tasumise kohta koostati 5. septembril 2006.a. maksegraafik, millest

viimased osamaksed tuli tasuda 2007.a. novembris ja detsembris. Kokkuleppe kohaselt

oli graafikujärgsete maksetega viivitamise korral viivisemääraks 0,1% päevas. Lisaks

lasus üürnikul endiselt kohustus tasuda igakuiseid üüri- ja kommunaalteenuste makseid.

Üürnik ei ole suutnud ka edaspidi korrektselt üürilepingust tulenevaid summasid tasuda

ning jäi viivitusse ka maksegraafiku alusel kokkulepitud summade tasumisega. Hageja

saatis kostjale võlgnevuse teateid saatnud korduvalt - 28.05.07, 26.06.07, 18.07.07, sh

üürilepingu ülesütlemise hoiatuse, 30.08.07, 27.09.07, 27.11.07, 04.12.07 ja viimase

18.01.2008. Vaatamata suuliselt antud lubadustele ei ole üürnik alates 2007.a.

septembrist enam ühtegi osa tasunud. Kostja on võlgnevuses ka 5. septembril 2006.a.

kokkulepitud maksegraafiku 2 viimase osamakse tasumisel.

2. Seisuga 7. veebruar 2008.a on kostja võlgu 2 viimase graafikujärgse makse tasumisega

järgmiselt: tähtaeg oli 20.11.07 - tasumata on 10 000 krooni, tähtaeg oli 20.12.07 -

tasumata on 15 841,42 krooni. Võlgnevus on ka 2007.a teise poolaasta jooksvate

üüriarvete tasumisel - augusti eest 273,28 kr – tähtaeg oli 04.09.07, septembri eest

36784,69 kr - tähtaeg oli 02.10.07, oktoobri eest 531,17 kr – tähtaeg oli 31.10.07,

novembri eest 41 903,21 kr -tähtaeg oli 02.12.07 ja detsembri eest 33638,20 kr - tähtaeg

oli 20.12.07 ja 10851,84 kr - tähtaeg oli 02.01.08. Seega on üürivõlg 226823,81 krooni.

Vastavalt üürilepingu p-le 3.2 on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,25% päevas

tähtaegselt tasumata summalt ja vastavalt maksegraafikule oli viivise määr 0,1% päevas

tähtaegselt tasumata summalt. Üürilepingu kohaselt muutub viivis sissenõutavaks üüri

tasumise tähtaja ületamise ajast alates. Seisuga 14.01.08 on tähtajaks tasumata summadelt

viiviseid kogunenud kokku 37 484,84 krooni.

3. Viivise arvestus on järgmine:

4. Arve

5. Sum-

ma

6. Tasu-

mise

täht-

aeg

7. Maks-

mata

osa

8. Viivi-

tatud

päeva-

de arv

9. Vii-

vis

10. Vii-

vise

sum-

ma

11. 200701

12. 38273

,28

13. 04.09.

14. 38273,

15. 132

16. 95,6

17. 12630

,18

18. 200710

19. 36784

,69

20. 01.10.

21. 36784,

22. 104

23. 91,.

24. 9564,

25. 200710

26. 39531

,17

27. 31.10.

28. 39531,

29. 75

30. 98,8

31. 7412,

32. 200710

33. 41903

,21

34. 02.12.

35. 41903,

36. 43

37. 104,

38. 504,6

39. 200710

40. 33638

,20

41. 20.12.

42. 33638,

43. 25

44. 84,1

45. 2102,

46. 200710

47. 10851

,84

48. 02.01.

49. 10581,

50. 12

51. 27,1

52. 325,5

53. Lisaks võlgneb kostja maksegraafiku 2 viimase osamakse tasumisega vastavalt 10000

krooni ja 15941,42 krooni ja nende tasumisega viivitamise korral on maksegraafiku järgi

viivis 0,1% päevas järgmiselt:

54. Arve

55. Sum-

ma

56. Tasu-

mise

täht-

aeg

57. Maks-

mata

osa

58. Viivi-

tud

päeva

-de

arv

59. Vii-

vus

päe-

vas

60. Vii-

vise

sum-

ma

61. 2006101

62. 10000

63. 20.11.

64. 10000

65. 55

66. 10

67. 550

68. 2006101

69. 15841,

70. 20.12.

71. 15841,

72. 25

73. 15,8

74. 396

75. Kokku on viivis 37484,84 krooni.

76. Üürnik on 28.01.08 saadetud kirjas tunnistanud oma võlgnevust ning soovis selle

likvideerimist graafiku alusel. Graafikut võlgnik välja pakkunud ei ole. Üürileandja ei ole

nõus järjekordse maksegraafiku koostamisega olukorras, kus veel eelmise maksegraafiku

2 viimast osamakset tasumata on. Üürileandja on pakkunud kompromissina võimalust

kohtuväliselt 50% võlguolevast summast jaanuari 5. nädala jooksul ära maksta (e-postiga

saadetud kiri 29.01.08) ning ülejäänud osa peale koostada maksegraafik. Kahjuks pole

Üürnik seisuga 6. veebruar 2008 ka sellele ettepanekule reageerinud. 20. detsembril

2007.a. võõrandas OÜ S hoonestusõiguse mõttelise osa, milles asusid vastavalt

kasutukorrale kostja poolt üüritud ruumid. Alates 01.08.08 on kostjal kohustus tasuda

üüri ja kommunaalteenuste eest uuele hoonestusõiguse omanikule UÜ-le H.

77. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 226823,81 krooni ja viivised

summas 37 484,84 krooni ning menetluskulud palub jätta kostja kanda.

78. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja on võlga tunnistanud. Kostja viited

hagejapoolsele lepingurikkumisele on paljasõnalised ja tõendamata, kostja ei ole esitanud

ühtegi pretensiooni hagejapoolsele lepingurikkumisele, sj ei ole vaidlustanud ühtegi

esitatud arvet. Lisaks märkis, et üldvalve tähendab kogu hoone üldist valvesüsteemi

üldkasutatavate ruumide eest sõltumata kostja kasutuses olevate ruumide valvest, samuti

hõlmab tasu üldelektri üldkasutatavate ruumide elektrit. Kostja kasutab nimetatud

lisateenuseid ja neid osutatakse talle tema huvides. Hageja ei ole rikkunud lepingu p-des

4.5, 4.2, 4.3 ja lisas 2 sätestatud kohustusi, selliseid pretensioone ei ole kostja hagejale

esitatud. Hageja on arvestanud elektrit kostja kasutada olnud ruumide eest ja lisaks

üldelektrikulu. Ruumide ümberehituse tegi kostja enda huvides, milleks andis hageja

nõusoleku, kuid kokkulepet nende kulude hüvitamiseks ei ole, seda ei tulene ka

üüritepingust. Kuna üürileandjaks on nüüdseks uus omanik, siis parenduste

hüvitamise/mittehüvitamise nõue on uue üürileandja ja kostjavaheline asi.

79. Tõendid: üürileping, kokkulepe võla tasumise kohta, ülesütlemise hoiatus 18.07.07,

lepingu ülemineku teade 20.12.07, üürivõla tasumise teade 19.01.08, kostja kiri 28.01.08,

hageja vastus e-kirjaga 29.01.08, arve nr. 200610144 14, arve nr. 200710142, arve nr.

200710143, arve nr. 200710160, arve nr. 200710186, arve nr. 200710194, arve nr.

200710222.

Kostja vastuväited

80. Oma vastustes (01.04.08, 01.07.08, 24.10.08) tunnistas kostja, et tal on võlgnevus S OÜ-

le. Võlg tekkis kostjast sõltumatutel põhjustel, kuid sellest hoolimata tunnistab võlga.

Detsembris 2007 sai kostja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusloa, mida oli

taotlenud 3 aastat. Märtsis algasid koolitused. Kostja pakkus hagejale maksta võlg

graafiku alusel, aga hageja soovis saada vaid 50% summast. Kostja tegi ettepaneku

maksta hagejale graafiku alusel 10 000 (kümme tuhad) krooni kuus, kuna varasem

samasugune graafik ja summa on praeguseks praktiliselt välja makstud. Kohtukulud peab

maksma hageja, kuna kostja oli kogu aeg nõus võlgadega ja pakkus graafikut. Kui see

hagejale ei sobi, siis palub vähendada summat, kuna hageja on rikkunud lepingut, sest

arvel on summad, mis ei ole kokku lepitud lepingu punktis 5.2: tasu üldvalve eest, sest

kostjal on oma valvesüsteem, aga ka tasu üldelektri eest. Lisaks ei ole hageja täitnud oma

kohustusi. Lepingu p. 4.5 – järgi pidi hageja tegema remondi osas, mis on selgus ruumide

ja seadmete kasutamise käigus, selles aga puudub üürniku süü. Lepingu p 4.2 järgi pidi

hageja varustama ruume bürooruumidele ettenähtud tulekustutusvahenditega ning

üleandmise-vastuvõtmise akti p-i 2 järgi pidi hageja 2 korda aastas pesema aknaid.

Lisaks ei ole hageja lepingu p. 4.3 järgi teinud välis - ja sisekoristustöid. Põhjendamatu

on elektriarvete summa 73% ulatuses üksnes sellepärast, et elektriarvesti asub kostja

ruumis. Hageja oli nõus, et kostja teeb omal kulul ruumide ümberehituse, mille

tulemusel tõusis ruumide väärtuse. Hageja müüs ruumi ära ja sai sellest kasu, kuid kostja

võlg ei vähenenud, kuid ta oleks pidanud võlga vähendama. Seoses asja müügiga tekkis

kostjal uue üürnikuga kahjulik leping. Kostja on nõus maksma võla ära pärast võla

ümberarvestamist, vähendamist ja on kompromissiga nõus kui see on tehtud ilma

viiviseid arvestamata ja on arvestatud ümberehitusteööde mahtu 110000 krooni.

81. Tõendid: ruumide plaan ümberehitusega.

Kohtu põhjendused

82. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka

viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus

märgitud ulatuses. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma

üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks

üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürisandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on

seotud asja kasutamisega.

83. Poolte vahel on sõlmitud üürileping 27.09.05, mille p 3.1 järgi peab kostja üürnikuna

tasuma igikuiselt kuu 20. kuupäevaks ruumi eest üüri ja muud lepinguga kokkulepitud

makseid teenuste eest, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 5.1 järgi on üüri suurus

kokku kuus 24681 krooni, millele lisandub käibemaks ning p 5.2 järgi peab üürnik

maksma

üürileandjale

üürniku

poolt

kasutatavate

lisateenuste

(elektri,

vesi,

kanalisatsioon,

küte,

prügivedu,

välisterritoorium

koristus

avariihooldus,

halduseteenuste) eest eraldi. Hinnates lepingu p 5.1 ja 5.2 sisalduvate kohustuste

iseloomu, on kohtu arvates tõendatud lepinguga, et poolte vahal oli kokkulepe

kõrvalkulude tasumise kohta VÕS § 291 lg 1 tähenduses. Hageja väitis, et kostja ei ole

esitanud ühtegi pretensiooni üüri ja muude kulude tasumise kohta esitatud arvetes osas,

mida kostja ei ole ümber lükanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud

pretensiooni kõrvalkulude kohta, leiab kohus, et kostja viidatud ja hageja nõutud tasu

üldelektri ja tasu hoone valvesüsteemi eest on vaadeldav ja hinnatav lepingu p 5.2

tähenduses ja VÕS § 292 lg 1 järgi kõrvalkuluna, mille tasumise kohustus on kostjal

olemas. Kohtu arvates hõlmab tasu hoone, milles asub ka kostja üüritud ruum, valvamise

eest ja sama hoonega seotud üldised elektrienergiakulud neid teenuseid ja kulusid, mida

osutavad kolmandad isikud ja mis on seotud asja kasutamisega, sj üüritud ruumide

kasutamisega, kuna üüritud ruume ei ole võimalik vaadelda hoonest eraldi. Seega on

kostjal kohustustus ka märgitud kulude eest tasuda ning asjaolu, et neid lepingus üksikult

loetletud ei ole, ei tähenda nende kulude tasumise kohustuse puudumist. Kostja ei ole

kunagi selles osas ühtegi pretensiooni varasemalt hagejale esitanud, mis kinnitab ka

vastavate kõrvalkulude tasumise kohutustuse kokkuleppe olemasolu.

84. Kostja leidis, et hageja ei ole täitnud oma kohustust: pesta kaks kord aastas aknaid, teha

sise ja väliskoristustöid, ei hankinud tulekustutit, mis annavad õiguse kostjal keelduda

omapoolse üürikohustuse täitmisest. VÕS § 271 järgi on üürileandja põhikohustus

eelkõige asja üürniku kasutuss andmine ja üürniku kohustus selle eest tasuda üüri ja

kõrvalkulusid, st eelmärgud kohustused on eelkõige vastastikused ja üürilepingu poolte

põhikohustused. Vastastikuste kohustuste puhul on pooltel võimalik keelduda oma

kohustuse täitmisest kui teine pool oma kohustust ei täida. Nimelt ei pea VÕS § 296 järgi

üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja

sihtotstarbeliselt kasutada § -s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu ja § 278 järgi

on takistuseks selline puudus, mida ei pea kõrvaldama üürnik ja mille tõttu on asja

kasutamine välistatud. Seda, et pesemata akende ja välis- ja siseruumide koristamata

jätmise tõttu või puuduoleva tulekustuti tõttu ei saanud asja kasutada, ei ole kostja

väitnud, sest kostja on viidanud sellele, et ta ei saanud pikka aega ministeeriumi luba

koolituste tegemiseks (vastus 01.04.08). Kuna akende pesemine ja tulekustuti hankimine,

sise- ja väliskoristustööd ei ole üürilepingust tulenev üürileandja põhikohustus ning asjas

ei ole tõendatud, et nende tegemata jätmine oleks takistanud kostjal asja kasutada, siis ei

saa kostja keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest VÕS § 296 järgi ning selline õigus ei

tulene ka pooltevahelisest lepingust. Üürnikul on sellise üürileandja poolse kohustuse

rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 2 p 2 järgi (mitterahalise

kohustuse täitmise nõue), millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud. Eeltoodu tõttu

nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset väidetavat kohustuse

rikkumist, nõudnud kohustuse täitmist ega ole tõendanud, et asja kasutamine oleks olnud

takistatud, mistõttu puudub kostjal lepingust ja seadusest tulenev õigus mitte tasuda üüri

ja kommunaalteenuste eest.

85. Kostja viitas, et ruumide ja seadmete kasutamise käigus selgus, et neid ei saa kasutada ja

et hageja pidi lepingu p 4.5 järgi need kõrvaldama, kuid hageja ei nõustunud sellega, et

sellised puudused oleksid üldse esinenud. Õige on kostja väide, et lepingu p 4.5 sätestab

üürilandja kohustuse kõrvaldada omal kulul avariid ja puudused, mis on selgunud üüritud

ruumide ja seadmete kasutamise käigus ja mis ei ole tingitud üürniku süüst. Lepingus ei

ole sätestatud märgitud kohustuse rikkumise korraks üürniku õigust keelduda üüri

tasumisest. Küll aga sätestab ülalmärgitud VÕS § 296 õiguse keelduda üüri maksmisest

siis, kui asja ei saa kasutada puuduste tõttu, samas aga tuleneb VÕS § 282 lg 1 p 1,2 ja

VÕS § 108 lg 2, 3, et üürnik on kohustatud asja kasutamist takistavast ohust, puudusest

viivitamata üürileandjat teavitama ja andma talle mõistliku tähtja kohustuse täitmiseks.

Seda, et kostja üürnikuna oleks teatanud puudustest, avariist üürilandjat, st milles need

seisnevad ja millal need tekkisid, viivitamatult ja andnud nende kõrvaldamiseks tähtaja,

st et üürileandja need kohustused lepingu p 4.5 järgi täidaks, ei ole kostja tõendanud.

Seega on tõendamata väited puudustest ja avariist, mis ilmnesid ruumide ja seadmete

kasutamise käigus ja mis ei olnud tingitud kostja süüst ja millise kõrvaldamise kohustus

oleks hagejal olnud, mida ta oleks rikkunud, ja mille tõttu ei saanud kostja asja kasutada

ning mille täitmiseks oleks kostja andnud hagejale tähtaja. Eeltoodu tõttu puudub kostjal

alus keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest lepingu ning VÕS 296 lg 1 järgi.

86. Kostja väitis, et tegi asjale parendused, millest sai üürilandja kasu kui ta võõrandas

vaidlusealuse hoonestusõiguse ja seega tuleb kulud, mis on tehtud, arvata maha

tasumisele kuuluvast üürist ja viivistest. Lepingu p 3.14 järgi on üürnikul lepingu

lõppemisel siis kui ta on teinud ruumidele parendusi, õigus need parendused ära võtta

ruume kahjustamata ja need mida ei saa ära võtta kahjustamata, ei kuulu üürnikule

hüvitamisele. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostjal ei ole kohustust lepingust

tulenevalt hüvitada parendusi, mida ei saa üürnik ära võtta. Vaidlus puudus selles, et

hageja võõrandas hoonestusõiguse 20.12.07 UÜ-le H, seega läksid VÕS § 291 lg 2 alusel

üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele hoonestusõiguse omandajale,

mis ei ole üürilepingu lõppemine. VÕS § 186 järgi lõppeb võlasuhe kohase täitmisega,

tasaarvestusega, kui see on lubatav, kokkulangemisega, kokkuleppega, lepingust

taganemisega, ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa

täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli

täita isiklikult võlausaldajale, muul seaduses või lepingus ettenähtud alusel.

Pooltevahelisest lepingust ei tulene, et leping lõpeb hoonesutsõiguse omandi üleminekul

uuele omanikule, märgitu ei tulene ka seadusest. Hageja esitatud 18.07.07 teatisest (lk

10) nähtub, et hageja hoiatab lepingu ülesütlemisega, kui kostja võlga ei tasu, ent

tõendeid selle kohta, et ta oleks ka avaldusega lepingu üles öelnud, ei ole esitatud, seda ei

ole väitnud ka kostja ise. Seega ei olnud leping enne hoonestusõiguse üleminekut uuele

omandajale, lõppenud. VÕS § 286 alusel siis, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja

väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt

suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kuna üürilepingust

tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud uuele hoonestusõiguse omandajale,

üürileping ei lõppenud hageja ja kostja vahel hoonestusõiguse üleminekul, ei ole kostjal

õigust hagejalt kui eelmiselt üürilandjalt nõuda parenduste tõttu väidetava asja väärtuse

suurenemise eest mõistlikku hüvitist. Lisaks ei ole kostja ka võimalike kulutuste ja

parenduste tegemist ja tehtud kulutuste suurust tõendanud ja seega ei saa rääkida sellest,

et kostja oleks väidetavat nõuet ka vastava tasaarvestuse tahteavaldusega hagejale teinud

VÕS § 198 järgi, mille kohaselt toimub tasaarvestus vastava avaldusega teisel poolele.

87. Kuna asjas ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus üüri ja kõrvalkulude maksmisest

keelduda ning õigus nõuda hagejalt parenduste hüvitamist ja asja võimaliku väärtuse

tõstmise eest hüvitist, mida ta oleks tasaarvestanud või saanud tasaarvestada hageja üüri

ja kõrvalkuludega nõudega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt üüri ja

kõrvalkulude tasumist ehk kostjapoolse kohustuse täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud

üüri ja kõrvalkulude suurust aga samuti viivise suurust ning selle arvestuse perioodi,

mistõttu on märgitud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja tõendatud kooskõlas TsMS §

231 lg 2, 4 ja et: 1) kostja poolt on tasumata 05.09.06 sõlmitud 2 graafikujärgset makset

ja nimelt arve, mille maksetähtaeg oli 20.11.07 summas 10000 krooni ja arve, mille

makse tähtaeg oli 20.12.07 summas 15 841,42 krooni; 2) kostja poolt on tasumata 2007.a

teise poolaasta jooksvad üüriarved järgmiselt: augusti eest 273,28 kr - tähtaeg oli

04.09.07, septembri eest 36 784,69 kr - tähtaeg oli 02.10.07, oktoobri eest 531,17 kr -

tähtaeg oli 31.10.07, novembri eest 41 903,21 kr - tähtaeg oli 02.12.07, detsembri eest 33

638,20 kr - tähtaeg oli 20.12.07 ja 10 851,84 - tähtaeg oli 02.01.08. Seega on kostja üüri

ja kõrvalkulude võlg kokku 226823,81 krooni. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 271 ja § 292 lg 1 alusel vastavalt rahalise kohustuse

täitmist ning märgitud võlasumma 226823,81 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus, olid need eelmärgitud TsMS § 231 lg

2,4 alusel tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja poolt esitatud

arvetele, maksegraafikule ja kostjale saadetud hoiatuskirjadele.

88. Kuna vaidlus puudus selle üle, et üürilepingu punkti 3.2 järgi on kostja kohustatud

tasuma hagejale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt ja et vastavalt

maksegraafikule oli viivise määr 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt, aga ka seda,

et kohustus (üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus) on muutunud sissenõutavaks ning et

kostja ei ole kohustust täitunud lepingus ettenähtud tähtajal, siis on ta on viivituses ja

hagejal on VÕS §101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist lepingus

kokkulepitud määras. Vaidluse puudumise tõttu viivise suuruse määra ja arvestuse aluse

üle tähendab seda, et tõendatud on viivis vastavalt 37 484,84 krooni, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

89. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna

hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja väide, justkui

hageja pidanuks kandma menetluskulud ise, sest kostja pakkus kompromissi, ei ole

menetluskulude hageja kanda jätmise aluseks. Kostja ei rahuldanud hageja nõuet

kohtuväliselt ega ole rahuldanud seda ka menetluse käigus, ka ei sõlminud kostja

kompromissi menetluse kestel. Hageja poolt pakutud kompromissi, millist algul soovis

kostja ja mille järgi koostas kohus TsMS § 4 järgi teksti ja saatis kostjale, ei ole kostja

aktsepteerinud (tlk 50, 69, 70,71, 73,74).

Kohtunik