3-09-236/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-236 Otsuse kuupäev 16.04.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškin’i kaebus Murru Vangla toimingu – 2007.a juunis isiklike ajakirjade äravõtmine – õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes summas 1500 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Vastustaja Murru Vangla esindaja Endel Pillau. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kinnipeetav Nikolai Lilitškin saabus Murru Vanglasse 05.06.2007.a. Alates 12.06.2007.a viibis N.Lilitškin Murru Vangla 4. eluosakonnas. 18.06.2007.a teostati Murru Vangla 4. eluosakonna kambris nr 111 läbiotsimine, mille käigus võeti kambrist nr 111 ära 6 ajakirja.

02.02.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Nikolai Lilitškin’i kaebus Murru Vangla toimingu – 2007.a juunis isiklike ajakirjade äravõtmine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning sellega seoses kahju hüvitamise nõue summas 1500 krooni.

04.03.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt sai kaebaja 28.04.2006.a Tartu Vanglas viibides Natalja Lilitškin’ilt paki erootikaajakirjadega ning nende omamise loale on 25.04.2006.a alla kirjutanud vanglaametnikud Eva Panksepp ja Kristian Vadi. Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebaja 2007.a aprillis Murru Vanglasse, kus 18.06.2007.a teostati blokis nr 4 läbiotsimine, mille käigus läks kaebajal kaduma 2 erootilist ajakirja „Erootika maailm“ maksumusega 392 krooni tükk. Kaebaja märgib, et omas neid ajakirju seaduslikult ning Tartust saabumisel blokki nr 8 lubas vanglaametnik Vladimir Fatejev kaebajal erootilised ajakirjad blokki kaasa võtta.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 19.06.2007.a kirjaliku avalduse ajakirjade tagastamiseks, millele ta sai 03.08.2007.a vastuseks, et tegemist oli pornoga. Kaebaja märgib, et on teadlik Vangla Sisekorraeeskirja § 641 punktist 15, mille kohaselt on kinnipeetavatele keelatud omada vanglas pornograafilisi väljaandeid. Kaebaja selgitab, et ajakirja „Erootika maailm“ näol ei ole tegemist pornograafilise teosega, vaid erootikaga. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud tema õigusi isiklike ajakirjade ebaseadusliku äravõtmisega ning rikkunud sellega tema õigust omandi puutumatusele.

Kaebaja selgitab, et on korduvalt pöördunud ka Murru Vangla administratsiooni poole ajakirjade tagastamiseks, kuid tulutult ning kaebaja pole siiani ajakirju tagasi saanud ning vangla ei ole nõus ära võetud ajakirjade eest kaebajale hüvitist maksma.

30.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et vangla võttis temalt isiklikud ajakirjad ära ebaseaduslikult. Justiitskantsleri vastuses nr 7-1/060057/0603974 on kirjas, et kui kinnipeetavalt võetakse ese ära, siis koostatakse hävitamise äravõtmise akt ja koostatakse isegi nende realiseerimise akt. Samuti peab olema koostatud esemete äravõtmise akt äravõetud eseme suhtes ja need aktid peavad olema koostatud vangla sisekorraeeskirja § 1 järgi. Kaebaja selgitas, et sellist akti ei ole talle koostatud ning ajakirjade äravõtmise protokolli pole talle antud. Kaebaja arvates on vangla rikkunud eseme äravõtmisega seonduvaid protseduure ning seetõttu oli äravõtmine ebaseaduslik.

Kohtuistungil rõhutas kaebaja korduvalt, et ajakirja „Erootika maailm“ näol on tegemist erootilise ajakirjaga ning vanglate arusaam erootilistest ja pornograafilistest teostest on erinev. Kaebaja leidis, et vanglal tuleks põhjalikult põhjendada, miks käsitles vangla neid ajakirju pornograafiliste teostena, kui ajakirjade peale on kirjutatud erootika. Lisaks märkis kaebaja, et inimõiguste konventsiooni artikli nr 1 ja Põhiseaduse § 32 kohaselt on temale tagatud õigus omandi puutumatusele.

Lähtuvalt eeltoodust palub N.Lilitškin tuvastada Murru Vangla ametnike toimingu õigusvastasus tema isiklike ajakirjade äravõtmisel ning seoses sellega mõista ajakirjade eest kaebajale välja 1500 krooni rahalist kompensatsiooni, kui Murru Vangla ei soostu tema ajakirju talle tagastama.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Murru Vangla leiab, et Nikolai Lilitškin’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

1. Ajakirjade äravõtmise õigusliku aluse kohta selgitab vastustaja alljärgnevat:

Vangla sisekorraeeskirjade § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavale keelatud muuhulgas ka pornograafilise sisuga teosed. Nimetatud säte hakkas kehtima 01.02.2007.

Kaebaja väidab oma kaebuses, et Tartu Vangla lubas tal omada nimetatud ajakirju so enne Murru Vanglasse saabumist 05.06.2007.a. Murru Vangla ei vaidle sellele väitele vastu ega kommenteeri antud väidet kuidagi, kuna sellel hetkel ei olnud ühegi aktiga otseselt pornograafilise sisuga teosed keelatud. Samas ei ole Tartu Vangla otsused Murru Vanglale siduvad.

Kaebaja saabus Murru Vanglasse 05.06.2007.a., kui vangla sisekorraeeskirjade muudatus, millega kinnipeetavatele on vanglas pornograafilise sisuga teosed keelatud, juba kehtis. Sellest tulenevalt oli Murru Vangla kohustatud kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed ära võtma.

Vastavalt Murru Vanglas 18.06.07.a. koostatud protokollile teostati nimetatud kuupäeval vangla 4 eluosakonna kambris nr 111 läbiotsimine, mille käigus avastati vanglas keelatud esemeid ja asju. Nende asjade loetelus oli ka 6 (kuus) pornograafilise sisuga ajakirja. (Selles eluosakonnas viibis kinnipeetav alates 12.06.07.a.)

19.06.07.a. esitas Nikolai Lilitškin vanglale taotluse 4 eluosakonna kambrist nr 111 äravõetud ajakirjade tagasi saamiseks. Sellele vastati 03.08.07.a. kirjaga nr 6-10/113-7. Kinnipeetavale selgitati, et vastavalt vangistusseaduse § 68 sätetele oli vanglal õigus teostada kinnipeetavate kambrite läbiotsimist eesmärgiga avastada kinnises vanglas keelatud esemeid ja aineid. Samuti selgitati kaebajale, et mainitud ajakirjade „Erootikan Maailma“ tagastamine ei ole võimalik kuna need ajakirjad on kinnises vanglas keelatud vastavalt Vangla sisekorraeeskirjade § 641 p 15. Lisati, et pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p 3 järgi on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalseid toiminguid labaselt ja pealetükkivalt esile toob.

Vastustaja leiab, et vangla otsus, vanglas keelatud esemed ära võtta, oli õiguspärane.

Kuna nimetatud säte sisaldab määratlemata õigusmõisteid, siis on vangla teose sisu hindamisel lähtunud kultuuriministeeriumi seisukohast, et kui teoses avaldatud fotol on isikute tegevus üheselt seksuaalne, seksuaaltoiminguid ja suguorganeid eksponeeriv ning kujutamisviisis puudub muu inimlik seos, on teos kvalifitseeritav PorTS § 1 lg 2 p 3 kohaselt kui pornograafiline teos.

Justiitsministeeriumi juhiste kohaselt lähtub vangla pornograafilise teose mõiste sisustamisel sellest, et pornograafiana pildil kvalifitseerub genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine; suguline vahekord, mis tahes kujul või viisil; masturbeerimine.

Kaebajalt ära võetud teoste sisu kvalifitseeriti vastavalt eelpool toodud alustel ning sellest lähtuvalt oli tegemist pornograafiliste teostega, mille omamine on kinnipeetaval vanglas keelatud.

Vangistusseaduse § 6 lg 1 sätete kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks õiguskorra kaitse ning kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele. Murru Vangla pädevuses oli hinnangu andmine selle kohta, millised teosed on pornograafilised või seda sisaldavad ja kvalifitseeruvad vangla sisekorraeeskirjade §

641 punkt 15 loetelu alla. Murru Vangla seisukohast lähtuvalt olid taoliste ajakirjade keelamise põhjused alljärgnevad: 1) vastuolu karistuse täideviimise eesmärkidega; 2) negatiivsete emotsioonide so ka sugulise kire kunstlik tekitamine ja forsseerimine vanglas, mis kujutab ohtu vangla ja ka teiste kinnipeetavate julgeolekule; 3) ei soodusta isikute adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda inimkeha eelkõige seksuaalobjektina (tavaliselt naisekeha).

12.03.09.a. tegi Murru Vangla e-postiga järelepärimise AS Lehepunkt ning palus vanglale teatada, kas 2007.a. oli äriühingu kaudu võimalik osta või tellida soome keelset ajakirja „Erootikan Maailma“ ja kui see oli võimalik, siis mis oli ajakirja ühe eksemplari hind.

AS Lehepunkt’i 12.03.09.a vastuse kohaselt ei ole ajakiri „Erootikan Maailma“ kunagi kuulunud nende äriühingu sortimenti ja seda pole olnud võimalik ka tellida ei 2007.a. ega ka praegusel hetkel. Hinnavõrdlusena esitab Murru Vangla kohtule Soome (ka soome keelse) erootikaajakirja „Erotica" hinna - 105.00 krooni. (Seega kuus korda 105 krooni on võrdne 630 krooniga.)

Kinnipeetava varade registri andmete põhjal ei ole Nikolai Lilitškin’i isiklike varade nimekirjas ei kambris ega ka laos olnud 6 (kuute) ajakirja „Erootikan Maailma“. Kaebaja väited nimetatud ajakirjade lubamise osas Murru Vanglas ei vasta tõele. Ta ei ole neid ajakirju ametlikult saanud ega talle ei ole neid ka ametlikult lubatud.

Murru Vangla Kodukorra p 30 kohaselt oli kinnipeetavatele keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Seega võib eeldada, et kinnipeetav Nikolai Lilitškin omandas või võõrandas need nimetatud ajakirjad ebaseaduslikult.

Vangla sisekorraeeskirja § 65 lg 1 sätete kohaselt korraldab vangla, mille territooriumilt on ese leitud eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab nende toimingutega seotud kulud. Sama sisekorraeeskirja § 66 lg 2 sätete kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui:

a) esemeomanikku ei ole vanglale eseme leidmise päevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud; b) ese on sattunud kinnipeetava kätte omaniku tahtel; c) kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav ise. Vangla sisekorraeeskirjade § 71 sätete kohaselt koostab leitud eseme kohta akti läbiotsimisrühma juht, mille kinnitab vangla direktor, kes otsustab ka eseme edasise saatuse.

2. Kahju hüvitamise osas selgitab vastustaja alljärgnevat:

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätete kohaselt kuulub kahju hüvitamisele vaid siis, kui see tekitati õigusvastase tegevusega. Vastustaja leiab, et Murru Vangla tegevus ei olnud õigusvastane.

Eesti õigussüsteem on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada, kuid siin kohal tuleb hinnata tekkinud kahju ning samuti seda, kas ja kuidas on taotleja tõendanud temale tekkinud kahju. Taotleja ei ole kahjunõude esitamisel tõendanud temale tekkinud kahju olemasolu ja selle ulatust nagu seda nõuab halduskohtumenetluse seadustiku § 15 lg ja § 16 lg 1, 2, 3 ja 5.

Kaebaja ei ole tõendanud, et nimetatud ajakirjad on tema poolt soetatud või, et ta kandis nimetatud ajakirjade äravõtmise läbi varalist kahju. Samuti ei ole kaebaja esitanud selgelt ning üheselt arusaadavat arvutuskäiku.

Eesti õigussüsteem on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada, kuid siin kohal tuleb hinnata tekkinud kahju ning samuti seda, kas ja kuidas on taotleja tõendanud temale tekkinud kahju. Taotleja ei ole kahjunõude esitamisel tõendanud temale tekkinud kahju olemasolu ja selle ulatust.

30.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et vaidlusalused ajakirjad võeti ära kui keelatud esemed konkreetsest kambrist, kuid vanglal ei ole ühtegi märget selle kohta, et nimetatud ajakirjad olid üldse N.Lilitškin’iga seotud. Vanglal puuduvad andmed, et need ajakirjad kuulusid kaebajale. Lisaks selgitas vastustaja, et kuigi N.Lilitškin on välja toonud põhiseaduse ja inimõiguste konventsiooni, peab vastavalt põhiseadusele saama isikute õigusi piirata ka vastavate seadustega. Kuna kaebaja kandis vangistust kinnises vanglas, siis olid vastavad piirangud ka seaduslikud.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta N.Lilitškin’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 18.06.2007.a kell 8.40 teostati Murru Vangla kambris nr 111 (4EO) läbiotsimine, kus avastati vanglas lubamatud asjad, mille hulgas olid pornograafilise sisuga ajakirjad – 6 tk. Selle kohta on koostatud protokoll (t.l. 70).

19.06.2007.a pöördus kaebaja vastustaja poole taotlusega tagastada talle Soome ajakirjad „Erootikan Maailma“, kuid vastustaja keeldus 03.08.2007.a kirjaga nr 6-10/1113-7 nende tagastamisest, leides, et toiming oli korrektne, nõuetekohane, vajalik ja õiguspärane ning nimetatud ajakirjade (kui keelatud asjad kinnises vanglas) tagastamine on seadusevastane (t.l. 71). Kaebaja leiab, et nimetatud ajakirjad ei olnud pornograafilised, seega äravõtmine oli seadusevastane.

Kaebaja väitis, et äravõetud ajakirjad, millest 2 kuulusid talle, oleks vastustaja pidanud asetama lattu, väljastama talle selle kohta 2-s eksemplaris kviitungid ja vanglast vabanemisel oleksid need ajakirjad kuulunud talle tagastamisele. Kui ajakirjad hävitati, siis oleks akt hävitamise kohta tulnud väljastada ka kaebajale (t.l. 1 pöördel). Seoses ülaltooduga leiab kaebaja, et 1 ajakiri maksab 392 krooni, 2 ajakirja seega 784 krooni, kuid seoses inflatsiooniga on tekitatud kahju suuruseks 1500 krooni ja kaebaja taotleb nimetatud summa väljamõistmist.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavale keelatud muuhulgas ka pornograafilised teosed ja see säte hakkas kehtima alates 01.02.2007.a.

Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et Tartu Vangla lubas kaebajal omada nimetatud ajakirju enne Murru Vanglasse saabumist 05.06.2007.a.

Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 2007.a juunis, oli vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava eluruumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele.

VSkE § 65 kohaselt, vangla, mille territooriumil on keelatud ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.

Seega vastustaja otsus, vanglas keelatud esemed ära võtta, oli õiguspärane ja vastustajal oli õigus oma äranägemise järgi need realiseerida või hävitada. VSkE § 71 sätete kohaselt koostab läbiotsimisrühma juht leitud eseme kohta akti, mille kinnitab vangla direktor, kes otsustab ka eseme edasise saatuse. On tuvastatud, et ajakirjade äravõtmise kohta oli koostatud protokoll mitte akt, kuid see asjaolu ei too kaasa läbiotsimise seadusvastaseks tunnistamist.

Ei ole õige kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi vanglas keelatud eseme paigutama lattu ja tagastama talle selle, kui kaebaja vabaneb. VSkE § 63 kohaselt ainult lubamatute asjadega vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla ja sama paragrahvi lg 1 punkti 4 kohaselt pannakse need lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras ja siis sellisel juhul sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VSkE § 68 kohaselt leitud eseme hävitamine toimub nii, et vastustaja ei ole kohustatud hävitamise kohta akti väljastama kaebajale.

18.06.2007.a läbiotsimise protokolli kohaselt leiti „ajakirjad pornograafilise sisuga“ ja seda otsustasid läbiotsimise teostajad. Kohus leiab, et läbiotsijal on õigus otsustada, kas leitud ese on pornograafiline teos.

Seda, et vastustaja põhjendatult otsustas, et äravõetud ajakirjad olid pornograafilised teosed, kinnitab vastustaja 03.08.2007.a vastus 19.06.2007.a (järgmine päev peale läbiotsimist) kaebaja kirjale, kus on väga põhjalikult seletatud ja motiveeritud, mis põhjusel äravõetud ajakirjad on pornograafilised teosed. Kirjas on mainitud, et Soome ajakiri „Erootikan Maailma“ on pornograafiliste piltidega ajakiri ja see järeldus on tehtud Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 punktist 3 lähtudes. (t.l. 71)

Vastustaja esitas kohtule AS Lehepunkt teatise, et „Erootikan Maailma“ ei kuulu ega ole ka kunagi kuulunud Lehepunkti sortimenti, seda pole võimalik tellida ei praegusel hetkel ega ka aastal 2007. (t.l. 69) Sellest võib teha järelduse, et nimetatud ajakiri ei ole erootilise sisuga, sest muidu neid oleks võimalik Eestis tellida ja osta. Kaebaja lähtub ajakirja nimetusest („Erootikan Maailma“), mitte ajakirja sisust, leides, et see on erootiline ajakiri.

Vastustaja motiveeris põhjalikult, mis põhjusel „Erootikan Maailma“ on PorTS § 1 lg 2 p 3 kohaselt pornograafiline teos ja samuti lähtus vastustaja Justiitsministeeriumi juhistest pornograafilise teose mõiste sisustamisel: pornograafiana pildil kvalifitseerub genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine; suguline vahekord, mis tahes kujul või viisil; masturbeerimine.

Kaebaja ei ole väitnud, et äravõetud ajakirjades ei olnud ülalnimetatud pilte.

Kinnipeetava varade registri andmete põhjal ei ole N.Lilitškin’i isiklike varade nimekirjas ei kambris ega ka laos olnud ajakirja „Erootikan Maailma“ ja vastustaja tõestas, et kaebajal ei olnud luba neid omada Murru Vanglas. (Kaebaja ei ole neid ajakirju ametlikult saanud ega talle ei ole neid ka ametlikult lubatud ja vormistatud Murru Vanglas oleku ajal.) Sellest järeldub, et nimetatud ajakirjad olid kambris nr 111 ebaseaduslikult ja kaebajal ei olnud õigust neid kambris omada.

Ülaltoodu alusel kohus leiab, et vastustaja toiming ei olnud õigusvastane. Lähtudes sellest, kohus ei analüüsi kaebaja kahju hüvitamise nõuet ja hüvitise summat. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele vaid siis, kui see tekitati õigusvastase tegevusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, kohus leiab, et kaebus täies ulatuses ei kuulu rahuldamisele.

Tamara Hristoforova Kohtunik