2-08-54106/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-54106 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind KÜ hagi A B vastu põhivõla 12 145,21 krooni ja viivise väljamõistmiseks.

12 145,21 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KÜ(registrikood xxx, asukoht xxx) hageja seaduslik esindaja L Ljaugodene kostja A B (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A B võlgnevus 13 672,62 krooni (kolmteist tuhat kuussada seitsekümmend kaks krooni ja kuuskümmend kaks senti) KÜkasuks.

3. Välja mõista A B KÜ kasuks viivis 0,07% põhivõlalt (s.o 12 145,21 kroonilt) päevas alates 15.08.2008.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista A B menetluskulud 2000 (kaks tuhat) krooni KÜ kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik KÜesitas 15.08.2008.a kohtule hagi A B vastu. Hagiavalduses ja selle täpsustustes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 12 145,21 krooni, viivise 14.08.2008.a seisuga 1527,41 krooni ja viivise 0,07% põhinõudelt päevas alates 15.08.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1500 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 06.02.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud teha tagaseljaotsuse.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 13 672,62 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,07% põhivõlalt (s.o 12 145,21 kroonilt) päevas alates 15.08.2008.a kuni põhivõla tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 1000 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 1000 krooni, kokku 2000 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik