2-09-998/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-998

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2009.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-998 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus D V vanema õiguste äravõtmiseks laste J V ja J V suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu: registrikood: xxx; asukoht: xxx; volitatud esindaja: Olga Jamskaja) Asjast puudutatud isik: D V (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: J V (isikukood: xxx; viibimiskoht: Narva Laste Varjupaik, aadress: xxx) Asjast puudutatud isik: J V (isikukood: xxx; viibimiskoht: Narva Laste Varjupaik, aadress: xxx) Laste esindaja: vandeadvokaat Vladimir Rogulski (OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo, aadress: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2009.a. Menetlustoiming Vanema õiguste äravõtmine Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Võtta D V (isikukood: xxx) ära vanema õigused tütre J V (isikukood: xxx) ja poja J V (isikukood: xxx) suhtes.

3. Saata vanema õiguste äravõtmise jõustunud kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus laste sünniaktid asuvad, ja Narva Laste Varjupaigale, kus lapsed viibivad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

2-09-998

2(4) taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 09.01.2009.a esitatud avalduse (t lk 1-2) kohaselt alaealised J V ja J V on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et nende ema L B suri 30.03.2008.a (Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituse 31.03.2008 akt nr 209). Laste isa D V pikemat aega ei täida vanema kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb lapsi julmalt ning avaldab lastele kahjulikku mõju. Lapsed on viibinud mitmel korral Narva Laste Varjupaigas, kuna ema oli haige ja hiljem suri aga isa ei võtnud lapsi oma perekonda elama, ei tegele nende kasvatamisega, ei pea nendega regulaarset sidet, ei lasknud neid koju. D V viidi läbi mitmel korral vestluseid kuid ta loobus tugiisiku teenusest, pedagoogilisest ning psühholoogilisest abist. Alates 13.11.2008.a kuni käesoleva ajani viibivad J V ja J V Narva Laste Varjupaigas. Lapsed jooksid isa juurest ära, Laste Varjupaika tõi neid sugulane O B. Lapsed olid pesemata ning näljased, nendel olid ilmunud jäljed kehalisest vägivallast. Otsekohe olid J ja J suunatud Narva Haigla traumaosakonda kehavägivalla fikseerimiseks. Alaealiste suhtes toimepandud vägivalla faktist oli teatatud Politseiosakonda ning oli alustatud kriminaalasi. 14.11.2008.a D V ei nõustunud laste Laste Varjupaigast äravõtmisega ning keeldus kirjalikult oma laste J V ja J V kasvatamisest ja ülalpidamisest, nõustus temalt vanema õiguste äravõtmisega mõlema laste suhtes ja palus suunata nad lastekodusse. Laste Varjupaigas viibimise ajal D V ei külastanud ega ole hoolitsenud laste eest, on täielikult kõrvale kaldunud nende kasvatamisest ja ülalpidamisest, ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lastega ning ei tunne huvi laste tervise ja saatuse vastu. Avaldaja palub võtta ära D V vanema õigused laste J V ja J V suhtes.

Kohtule 18.02.2009.a esitatud seisukohas (t lk 38) nõustus asjast puudutatud isik D V Narva linna Sotsiaalabiameti avaldusega temalt vanema õiguste äravõtmisega laste J V ja J V suhtes.

Lastele riigi õigusabi arvel määratud esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, olles tutvunud asja materjalidega, külastanud 11.03.2009.a Narva Laste Varjupaika, vestelnud selle juhataja Liidia Sõnkovaja ning laste J ja J V, samuti olles kohtunud 12.03.2009.a politseiinspektor Valentina Kostjutšenkoga, leidis kohtule 16.03.2009.a esitatud kirjalikus seisukohas (t lk 51), et on olemas alused Narva linna Sotsiaalabiameti avaldatud nõude rahuldamiseks. Lapsed mõistavad, et kohtus lahendatakse küsimus nende isalt vanemlike õiguste äravõtmise kohta ja on sellega nõus. J V leiab, et isa on süüdi ema surmas ja räägib, et kavatseb isale selle eest kätte maksta. J V on solvunud isa peale selle eest, et juhuslikul kohtumisel temaga selle aasta 10. märtsil isa isegi ei tervitanud. Varjupaiga juhataja arvates lubab kohtu positiivne otsus Narva linna Sotsiaalabiameti avalduse põhjal välistada edaspidi D V negatiivset mõju lastele, samuti julma käitumist nendega. Selgitati välja, et 11.03.2009.a koostas politseiinspektor kohtueelse menetluse kokkuvõtte kriminaalasjas nr 08233000810, mille kohaselt D V kahtlustatakse KarS §

121 ettenähtud kuriteo toimepanemises J ja J V suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest.

Kohus määras asja läbivaatamiseks 08.04.2009.a kohtuistungi. Kohtuistungil (t lk 70) avaldaja esindaja jäi avalduse nõude juurde ning palus avaldus rahuldada, kuna asjaolud ei ole muutunud. Teatas, et isa ei ole lapsi alates novembrist külastanud. Laste esindaja jäi oma seisukoha juurde ning palus avaldus rahuldada. Kohus on vestelnud ka lastega J ja J V (t lk 60), kes on kohtule avaldanud, et ei soovi isaga elada. 13.04.2009.a on kohus ära kuulanud ka asjast puudutatud isiku D V (t lk 72), kes avaldas, et temal ei ole vastuväiteid, et laste eest hoolitseks eestkosteasutus. Tema ei saa nendega hakkama. Lapsed elasid emaga. Neid on väga raske kasvatada. Normaalset elud nad ei tunnista. Kohus selgitas D V vanema õiguste äravõtmise tagajärgi perekonnaseaduse §

55 alusel.

Kohtumääruse põhjendused

2-09-998

3(4) Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Lastele määratud riigi õigusabi korras esindaja toetas avaldust. Asjast puudutatud isik D V ei vaidle avaldusele vastu. Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt sünnitunnistusele nr CL 0267066 on J V isa D V (t lk 3). Vastavalt sünnitunnistusele nr CL 0267067 on J V isa D V (t lk 5).

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PkS § 54 lg 1 p-de 1 – 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Eestkosteasutus leiab, et avalduse kohaselt on veenvalt põhistatud, et puudutatud isik ei ole täitnud vanemakohustusi oma laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi laste eluja käekäigu vastu. D V ei ole ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema kohustust osaleda laste ülalpidamisel ja kasvatamisel. Laste isa on kõrvale hoidnud igasugustest lastega seotud kohustuste täitmisest. Seeläbi on D V laste õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud. 11.03.2009.a koostas politseiinspektor kohtueelse menetluse kokkuvõtte kriminaalasjas nr 08233000810, mille kohaselt D V kahtlustatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises J ja J V suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest.

Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et D V ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse laste eest hoolitseda ja neid üleval pidada. D V ei ole püüdnud oma lastega kontakti saada ega laste vastu mingit huvi üles näidanud, sellise tegevusega on D V kahjustanud laste huve. D V käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. D V teab laste elukohta, kuid siiski ei ole teinud mingeid katseid lastega ühenduse võtmiseks ega tundud huvi laste käekäigu vastu ega aidanud lapsi materiaalselt. Kohus leiab, et avaldus on veenvalt põhistatud ning D V tuleb võtta ära vanema õigused tütre J V ja poja J V suhtes.

Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna D V on jätnud oma lapsed hoolitsuseta, siis ei ole õigustatud säilitada talle tema vanemaõigusi.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (PkS § 55 lg 2). Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3).

PkS § 56 lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema

2-09-998

4(4) õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PkS § 56 lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov