2-08-14594/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-14594 Tsiviilasi H. S. hagi A. V. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. novembri 2008.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik A. V. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX X-XX XXXXXX), esindaja adv Urmas Simon Kostja A. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXX XXXX) Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 10 575 krooni

RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2008.a otsus muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja A. V. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus

2 TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.04.2008.a esitas H. S. maksekäsu kiirmenetluses avalduse A. V. vastu tütre L. V. ülalpidamiseks elatise saamiseks. A. V. esitas vastuväite ning asi anti üle lahendamiseks hagimenetluses. H. S. esitas 22.07.2008.a hagi A. V. vastu, milles palus kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatis 2500 krooni tagasiulatuvalt alates 1.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XX.XX.XXXX.a tütar L. V.. Kooselu lõppes 2002.a ning laps jäi elama hageja juurde. Alates 2007.a oktoobrist kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Samuti ei osale kostja lapse kasvatamisel. Lapsele kulub kuus keskmiselt 5400 krooni (eluasemekulud 1000 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 200 krooni, sidekulud 500 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 700 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni). Hageja põhipalk kuus on 25 300 krooni, lisaks peretoetus 300 krooni. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal ei ole seoses raske majandusliku olukorra tõttu võimalik lapse ülalpidamiseks elatist maksta. Kostjal on uus pere, kus kasvab kostja ja tema abikaasa ühine laps ning kostja abikaasa laps K. P., kes on samuti kostja ülalpidamisel. Kostja netopalk on 12 000 krooni kuus, abikaasal 11 405 krooni. Kostja perekonna väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 21 062,61 krooni - kodulaen 8029,36 krooni, eluja varakindlustus seoses kodulaenuga 674,40 krooni, kodu kapitalilaen 661,85 krooni, väikelaen 1489 krooni, abikaasa õppelaen 300 krooni, lasteaia kuumaks 788 krooni, kommunaalmaksed 2000 krooni, elekter 350 krooni, Starmani kolmikpakett 500 krooni, Tele2 teleteenused 500 krooni, Kagu Invest laen 1200 krooni, arvuti järelmaks 448 krooni, fotokaamera järelmaks 122 krooni, abikaasa lapse K. P.i ülalpidamiskulud 3000 krooni, hageja ja hageja abikaasa ühise lapse L.M.V. ülalpidamiskulud 1000 krooni ning lisaks veel igapäevased eluks vajalikud kulutused (toit, hügieenitarbed, riided jne). Kostja ei ole tahtlikult jätnud elatist maksmata ja püüab kõigi võimaluste piires seda teha. Hageja ei esitanud tõendeid kulutuste kohta ning on näidanud need tegelikest suuremana. Samuti on hageja märkinud oma sissetuleku väiksemana, kuna tõendil on näidatud ainult põhipalk. Kostjal ei ole õnnestunud leida tasuvamat tööd. Kostja vaidles vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, kuna see asetaks kostja raskesse majanduslikku seisundisse ning tekitaks võlgnevuse, mida kostja ei suuda tasuda. Kostja palus vähendada elatise suurust alla miinimummäära vastavalt PKS § 61 lg-le 5. Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus, mis oleks võrdne kostja teise lapse L. M. suhtes.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni L. V. ülalpidamiseks alates 17.04.2008.a kuni tütre täisealiseks saamiseni.

3 Kohus leidis, et hagetav elatusraha on ligilähedale miinimummäärale ning seega ei pidanud kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kulub kostja perel keskmiselt ühes kuus 21 062,61 krooni laenude ja maksekohustuste täitmiseks, mistõttu jääb pere toitmiseks ja hädavajalike kulutuste katteks orienteeruvalt 2000 krooni. Kostja maksab igakuiselt eluasemelaenu 8029,36 krooni, mis on kaasomandis kostja abikaasaga. Hageja ei esitanud tõendeid oma kohustuste kohta, kuid nähtuvalt kohturegistri teabesüsteemist on hagejale kuuluva korteriomandi ½ mõttelisel osal ühishüpoteek 1,2 miljonit krooni AS Hansapank kasuks. Seega on mõlemal poolel kodulaenu kohustused, mida nad peavad oma sissetulekutest maksma. Kostja perekonnal on võetud lisaks hulk muid laenukohustusi, mida tuleb küll täita, kuid mille tõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada kostja kohustust maksta L. V. ülalpidamiseks elatist alla miinimummäära. Kostja peres kasvab teine laps L. M. V. ning kostja kasvatusel on tema abikaasa tütar K. P.. Kohtu hinnangul on iseenesest kiiduväärt fakt, et kostja aitab kasvatada abikaasa tütart ja kostja perekond kulutab tema ülalpidamiseks 3000 krooni, kuid nimetatud fakt ei saa olla tõendiks kostja taotlusele vähendada L. elatusraha alla miinimummäära, sest kostja abikaasa last on kohustatud üleval pidama lisaks lapse emale ka lapse isa ning kostja ei tõendanud, et abikaasa lapse ülalpidamiseks on lapse isalt elatis välja mõistetud ning viimane ei täida oma kohustust. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja sissetulekud küll suuremad kui kostja pere sissetulekud, kuid maksekohustusi on mõlemal poolel. Kohus märkis, et kooliskäiva 13-aastase lapse ülalpidamiskulud on ka oluliselt suuremad kui 3- aastase lapse ülalpidamiskulud. Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus anda 13-aastasele kooliskäivale lapsele võrdselt 3-aastase lapsega ülalpidamist 1000 krooni kuus. Kohus ei tuvastanud kostja sellist halba tervislikku ja varalist seisundit, mis võimaldaks tal PKS § 61 lg 6 alusel vähendada L. V. ülalpidamiseks elatist alla kehtestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et elatise väljamõistmine igakuiselt summas 2500 krooni võib asetada kostja raskesse majanduslikku seisundisse ja seega osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks, kuid põhjendatud on elatis välja mõista miinimummääras ehk 2175 krooni alates 17.04.2008.a. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendamatu välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a, kuna kostja on tõendanud, et tema majanduslik seisund on raske ning elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tekitaks see võlgnevuse ja raskendaks rohkem kostja majanduslikku seisundit ja seoses sellega jääks vähem kindlustatuks kostja teine alaealine laps. Samuti oli hagejal võimalus esitada elatishagi juba aasta tagasi, kui tema majanduslik seisund oli raske ning kostja ei toetanud lapse ülalpidamist.

Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada elatise suuruse ja maksmise algusaja osas ning teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagis valed andmed. Kostja tasus 2007.a oktoobris hagejale elatist ja on proovinud seda teha ka oma venna arveldusarve kaudu, kuid hageja on tagastanud raha viimase arvele. See näitab hageja väga head majanduslikku olukorda. Kostja ei ole jätnud tahtlikult elatist maksmata, vaid on teinud seda oma võimaluste piires. Kostja ostis 2002.a hagejale auto väärtusega 250 000 krooni, ta on maksnud hageja maja küttekulusid ning ostnud mööblit. Kostja ostis lapsele 2 aastat tagasi jalgratta ning maksis 2 aastat eelkooli eest. Hageja ei esitanud tõendeid kulutuste kohta ning näitas oma sissetuleku tegelikust väiksemana. Kostja palus kohtul uurida hageja majanduslikku olukorda. Kuna hageja on kulutuste suuruseks märkinud miinimummäärast suurema summa, tuleks tal kulusid tõendada. Hageja ei tõendanud, et talle kuuluvale korteriomandile seatud hüpoteek

4 oleks seotud kodulaenuga ning et ta üldse maksaks mingit laenu. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja maksaks korteri kommunaalkulusid või muid kulusid. Kostja abikaasa ei ole kohustatud ülal pidama hageja last. Kohus ei arvestanud, et kostja sissetulek on poole väiksem kui hagejal ning kostja leibkonnas on 4 inimest, kuid hagejal ainult 2 inimest. Kostja ei nõustu, et 13-aastase lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suuremad kui 3-aastase lapse kulud. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on kõik lapsed maailmas üheväärsed. Riigikohus on leidnud, et vanemad peavad lapsi võrdväärselt üleval pidama. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada tema vajadusi teiste laste arvelt. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on teine laps ning tema majanduslik olukord on raske. PKS § 49 ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Kohus peab kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. PKS § 70 lg 2 alusel saab elatise tagasiulatuvalt välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemisel, sest elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole võimalik. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda ja kostja teine laps jääks täielikult ilma elatisest pikaks ajaks, mis tekitaks selge ebavõrdse kohtlemise. Sel juhul tekiks oht ka kostja pere koduta jäämisel, mis meeldiks hagejale. Kohus ei arvestanud seda, millest peaks elatuma kostja ise. Kostja palus kohtul PKS § 71 alusel vabastada end elatise võlgnevuse tasumisest, kuna võla väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 21.10.2008.a istungil hageja esindaja laimas kostjat ja valetas kohtule. Kostja ei ole mängur, pidutseja, rahapillaja ning ta ei ole jätnud tahtlikult elatist maksmata. Kostja pakkus hagejale, et ta maksab talle alates 2008.a oktoobrist 1000 krooni kuus, ja kui ta saab oma majandusliku olukorra taastatud, mis peaks toimuma hiljemalt 2009.a veebruaris, on kostja võimeline maksma 1500 krooni kuus. Kostja teatas 31.12.2008.a ringkonnakohtule, et ta võimeline maksma elatist maksimaalselt 1000 krooni kuus.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud, samuti ei nähtu kaebusest, milliste tõendite selektiivse hindamisega on kohus menetlusõiguse norme rikkunud.

Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Elatise väljamõistmisel lapsele on maakohus otsuse tegemisel lähtunud kostja varalisest seisundist ja kohtupraktikast ning teinud seadusele vastava kohtulahendi.

5 Maakohus põhjendas oma otsuses, millistel motiividel pidas ta hageja esitatud lapsele vajalike kulutuste arvestust põhjendatuks. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu oleksid poolte ühisele 13- aastasele kooliskäivale lapsele tehtavad igakuised kulutused samaväärsed kostja 3-aastase lapse ülalpidamiseks vajaminevate igakuiste kulutustega. Kuna kohus mõistis elatise välja miinimummääras, ei pidanudki lapse vajadusi eraldi põhjendama. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostja ei ole alates 2007.a oktoobrikuust hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, isegi mitte 1000 krooni kuus, nagu ta on nõus maksma. Maakohus on arvestanud tõendeid kogumis hinnates kostja varalist seisundit ja leidnud põhjendatult, et elatise väljamõistmine hageja poolt soovitud summas võib kostja asetada raskesse majanduslikku seisundisse ja tulenevalt eeltoodust mõistnud kostjalt välja elatise miinimummääras. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt miinimummääras väljamõistetud elatise maksmine kostjale üle jõu käiv ega pane teda raskesse majanduslikku seisu nagu kostja ekslikult leiab. Olukorra muutumisel on kostjal võimalik PKS § 61 lg 3 alusel taotleda elatise suuruse muutmist. Võttes arvesse just kostja majanduslikku olukorda, on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud elatise kostjalt välja alates 17.04.2008.a, mitte 17.10.2007.a nagu hageja soovis.

Väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks alla alammäära ei anna alust kostja perekonna poolt võetud laenukohustused, mida tuleb küll täita, kuid mis ei õigusta elatise maksmist suuruses, mida kostja õigeks peab. Laenude võtmine on olnud kostja enda risk, millega ta pidanuks arvestama oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Elatise väljamõistmisel ei saa primaarseks pidada vanema väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid eelkõige lapse vajadusi ja huve.

Kaebuses esitatud väited kostja laimamises ja tema kohta valetamises, ei ole kolleegiumi arvates asjakohased ja seetõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Väidetav hageja esindaja käitumine taolisel viisil kohtuistungi protokollist (tl 87-88 ) ei nähtu. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud õigusvastaselt kahju, on tal seadusest tulenev õigus nõuda kahju hüvitamist talle õigusvastaselt kahju tekitanud isikult vastavalt VÕS-i 53. peatüki 1. jaos sätestatule.

Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kostja poolt 30.12.2008.a esitatud täiendava tõendi jätab kolleegium tähelepanuta, sest kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda hiljemalt esimese astme kohtu istungil. Nähtuvalt esitatud töölepingu nr 10 lisast 1 on see sõlmitud poolte kokkuleppel 18.10.2008.a, seega pidi kostja olema sellest 22.10.2008.a toimunud kohtuistungil teadlik. Otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja abikaasa teenistusest vabastamine 09.02.2009.a.

Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta kostja kanda.

Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola