2-08-55213/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-08-55213 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. aprillil 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Kohtuasi S K hagi O K vastu abielu lahutamiseks, lapse A K elukoha määramiseks ning S K ja A K elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S K, ik. xxx, xxx, lepinguline esindaja adv. Mare Lust Kostja: O K, ik. xxx, xxx, lepinguline esindaja R Viik Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2009 Resolutsioon S K hagi O K vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lahutada S K ja O K abielu, mis registreeriti xxx Türgi Vabariigis Izmiri linnas Konaki Perekonnaseisuosakonnas, akti nr. xxx. Määrata A K (ik.xxx) elukoht S K juurde. S K hagi O K vastu S K ja A K elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista O K alates 01.04.2009 lapse A K (ik.xxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx S K kasuks. Välja mõista O K alates 01.04.2009 kuni xxx S K ülalpidamiseks igakuine elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta abielu lahutamise asjas menetluskulud S K kanda, lapse elukoha määramise asjas O K kanda ja ülalpidamisasjas poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud Poolte abielu registreeriti xxx Türgi Vabariigis Izmiri linnas Konaki Perekonnaseisuosakonnas, akti nr. xxx. Xxx sündis pooltel tütar A, kes elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled alates 2008 aasta juunikuust lahus ja abielusuhted on lõppenud. Hageja palub abielu lahutada ja määrata lapse elukoht tema juurde. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks ja eluasemega seotud kulutuste katmiseks keskmiselt 3000 krooni kuus, kuid ebaregulaarselt ja pärast hagejapoolseid meeldetuletusi. Hageja ei pea makstud summat piisavaks. Hagiavalduse kohaselt on kulutused lapsele alljärgnevad eluasemekulud 600 krooni, kulutused toidule 2300 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kulutused hügieenitarvetele 800 krooni, kulutused lapse suvepuhkusele 500 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 1200 krooni, kulutused lapse arengule 300 krooni, kokku 6 200 krooni kuus. Hagiavalduses märkis hageja enda kulutusteks: toit 2000 krooni, kommunaalmaksed 1365 krooni, elekter 214 krooni, telefon, internet, TV 1735 krooni, riided 650 krooni, kodulaenu maksed 2392 krooni, hügieenivahendid 650 krooni, kindlustus 76 krooni, korteri kindlustus 80 krooni, kokku 9112 krooni kuus. Hageja, kes on käesoleval ajal lapsepuhkusel, saab lapsetoetust 300 krooni ja vanemahüvitist kuni 2009 aasta veebruarikuuni 10 596 krooni, palus 26.11.2008 avalduses ja 01.12.2008 kohtuistungil kostjalt välja mõista elatise lapsele 3100 krooni alates hagi esitamisest 25.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning temale endale alates 2009 aasta veebruarikuust 2500 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõuete osas, osaliselt lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes ning ei tunnista hageja ülalpidamise kohustuse nõudes. Vastuväidete kohaselt on hageja märgitud kulutused lapsele ülepaisutatud ja põhjendamatud, kostja nõustub tasuma lapsele elatist 2175 krooni kuus. Kostja on maksnud lapsele vabatahtlikult elatist. Kostja ei ole nõus maksma elatist hagejale, kuna tema varaline seisund ei võimalda seda.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS 440 lg 1 ja 444 lg 4 tuleneb, et kui kostja võtab hagi õigeks, siis kohus rahuldab hagi ning võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Seoses hagi õigeksvõtmisega rahuldab kohus hageja nõuded abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks hageja juurde. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtul tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks ning otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit. Asja arutamise käigus selgitas kohus välja, et hageja elab poolte 1 aasta ja 7 kuuse tütre A xxx.

Hagiavalduses märgitud kulutuste tõendamiseks esitas ta oma pangakonto väljavõtte 01.08.2008- 15.03.2009 ja alljärgnevad kuludokumendid: Korteriühistu xxx arved korteri kulutuste kohta 2008 aasta esimesel poolaastal vahemikus 1176 krooni kuni 1517 krooni, Elion Ettevõtted AS arved teenuste eest 2008 aasta veebruarist kuni juulikuuni vahemikus 1668 krooni kuni 1796 krooni, Eesti Energia arved elektrienergia ja võrguteenuste eest vahemikus 183 krooni kuni 285 krooni, laenulepingu igakuiste maksetega 2392 krooni ja laenulepingu kindlustuslepped 76 krooni ja 80 krooni, kaupluste Rimi, Maxima, Selveri jne. müügitšekke rõivaste, jalanõude, tarbeesemete soetamise kohta.

Lapse hügieeni ja tervisega seotud kulutuste tõendamiseks esitas hageja meditsiinilise tõendi, et A vajab lampjalgsuse tõttu ortopeedilisi jalatseid ja massaaži ning taastusravi tasuliste teenuste hinnakirja, millest nähtuvalt on massaaži hinnaks 80 krooni, mähkmete, ravimite vms tervishoiukulutuste tõendamiseks Saparaal OÜ müügitšeki, Haabersti Apteegi ja Pelgulinna Selveri müügimüügitšekid. Jukat Eesti OÜ päevapiletid 35 krooni ja MTÜ Loovustuba arve summas 1100 krooni septembrikuust detsembrikuuni 2008 tõendavad loovustundide läbiviimise eest tasumist st. lapse arengule tehtud kulutusi.

Lapse toitmisele tehtavate kulutuste - 2300 krooni kuus, põhjendamiseks esitas hageja väljavõtte lapse menüüst kahe nädala jooksul, millest nähtuvalt on lapse ühe päeva söögiraha umbes 70 krooni. Väljavõttest nähtuvalt ostab hageja lapsele valdavalt väikestesse pakenditesse portsjonite kaupa pakendatud ja söömiseks valmis pakivõi purgitoitu – pudrud, püreed, kohukesed jms, mis teeb lapse toidu omahinna põhjendamatult kõrgeks. Et hageja on kodune, siis on tal võimalik lapse toidule tehtavaid kulutusi vähendada sellega, et ta annab lapsele kodus rohkem omavalmistatud toitu.

Kohus on seisukohal, et märgitud kulutused lapse toidule on põhjendamatult suured, kuna üldteadaolevalt on 2-3 aastase lapse ühe päeva toiduraha lasteaias kuni 25 krooni, kusjuures see hõlmab umbes nelja toidukorda, mistõttu kohus peab põhjendatuks alla kahe aastase lapse koduseks toidurahaks arvestada maksimaalselt 50 krooni päevas. Järelikult kujuneb ühe kuu põhjendatud kulutuseks toidule 1500 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et lapse kulutused tervishoiule ja hügieenile igakuiselt kokku 1300 krooni, on samuti põhjendamatult suurtena näidatud, kuna hageja esitatud tõenditest ei nähtu lapsele määratud massaažikuuride arv ega ravi kestus ning hageja esitatud üksikutest müügitšekkidest ei saa järeldada, et tema kulutused lapse tervishoiule ja hügieenile oleksid igakuiselt 1300 krooni, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks tervishoiule ja hügieenile 700 krooni kuus.

Kuna hageja ei ole põhistanud kulutusi lapse riietele, jalatsitele ja arengule ning kohtu arvates on kulutused näidatud põhjendamatult suurtena, siis peab kohus mõistlikuks kulutuseks lapse riietele ja jalatsitele ühes kuus 800 krooni ja arengule 200 krooni kuus. Kohus ei pea põhjendatuks hageja märgitud kulutust lapse suvepuhkusele 500 krooni kuus, kuna 1,7 aastase lapsega on hageja puhkusel järjepidevalt lapse kolme aastaseks saamiseni. Eluasemekulutuste tõendamiseks esitas hageja küll Korteriühistu xxx arved korteri kulutuste kohta ja Eesti Energia arved elektrienergia ja võrguteenuste eest, kuid need on teenuste osutajate poolt esitatud maksmiseks Irina Zuravile, mitte hagejale ning hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks ühtki makset Korteriühistule , Eesti Energiale või Irina Zuravile teinud.

Järelikult ei kanna ta eluasemega seotud kulutusi ise ega saa neid enda ja lapse püsikulutuste hulka arvata. Elion Ettevõtted AS arvetelt teenuste eest nähtub, et need sisaldavad lisaks teenustele ka soetatud kauba järelmaksu osamakseid ja intressi 1093 krooni eest kuus, teenuseid on osutatud keskmiselt 642 krooni eest kuus. Hageja ei ole tõendanud nende kulutuste kandmist ühegi kuludokumendiga, pangakonto väljavõttest kulutuste tegemist ei nähtu. Eelpool põhjendatuks loetud kulutusi summeerides saab kohus järeldada, et lapsele tehtavad mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on 3200 krooni, mis teeb ühe vanema kuluks 1600 krooni kuus.

PkS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PkS § 23 lg 1 sätestab, et kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Hagiavalduses märgitud hagejale igapäevaseks toimetulekuks vajalikest kulutustest peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks ilma tõendamata üldteadaolevalt kulutusi toidule 2000 krooni kuus, rõivastele 650 krooni ja hügieenivahenditele 350 krooni. Kuna hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist eluasemele, elektrienergiale, internetija teleteenustele, siis ei ole nende maksumuse arvestamine hageja püsikulutustena põhjendatud. Järelikult on hageja põhjendatud kulutused ühes kuus 3000 krooni, millest kostjal tuleks kanda igakuiselt 2500 krooni.

Kohus on seisukohal, et kulutused, mida hageja teeb endale vara soetamiseks st. kodulaenu maksed 2392 krooni ja kindlustus 70 krooni, peab hageja ise kandma. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapsele alates hagi esitamisest 25.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning temale endale alates 2009 aasta veebruarikuust 2500 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hagejale maksti Tallinna Pensioniameti tõendi kohaselt vanemahüvitist kuni 26.01.2009 10 596 krooni, kuid pangakonto väljavõtte kohaselt tehti viimane makse veebruarikuus summas 7494 krooni ulatuses, ta on saanud märtsikuus Eesti Postilt palka 1045 krooni ja tulumaksu tagastuse

5790 krooni. Käesoleval ajal makstakse talle pangakonto väljavõtte kohaselt igakuulist riiklikku peretoetust 900 krooni. Kostja töötasu oli 2008 aastal augustikuus 982 krooni, septembrikuus 0 krooni, oktoobrikuus 2066 krooni, 2009 jaanuarikuus 11042 krooni ja veebruarikuus 12022 krooni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise võib mõista välja tagasiulatuvalt juhul, kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud või on täidetud ebapiisavas ulatuses. Vaidlust ei ole, et kostja on maksnud lapsele elatist 2008 augustikuus 3200 krooni, septembrikuus 2000 krooni, oktoobrikuus 1500 krooni, novembrikuus 2000 krooni, detsembrikuus 3000 krooni, 2900 veebruarikuus 3500 krooni ja märtsis 2500 krooni, kokku 17 700 krooni. Kohus peab põhjendatuks, et lapsele tehtavatest kulutustest kannavad vanemad ajani kuni hageja sai vanemahüvitist kumbki poole kulutustest so. 1600 krooni, alates märtsikuust 2009 kannab hageja riigilt saadava peretoetuse arvelt 900 krooni lapse kulutustest ja ülejäänud kulutused summas 2300 krooni kostja, mis tuleb temalt välja mõista hageja kasuks. Kuna kostja on maksnud kuni märtsikuuni 2009 elatist lapsele rohkem kui kohus on põhjendatuks pidanud, siis puudub alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks ning elatis lapsele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 1.aprillist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2300 krooni kuus. Võttes arvesse, et hageja sai pangakonto väljavõtte järgi viimase emapalga veebruarikuus ja palka Eesti Postilt ja tulumaksutagastuse märtsikuus 2009, siis peab kohus põhjendatuks ka hagejale elatise välja mõista alates 1.aprillist 2009 kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni xxx. Kostja viimaste kuude töötasu võimaldab tal nii lapse kui ka hageja ülalpidamist kohtu määratud ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jätta abielu lahutamise asjas menetluskulud S K kanda, TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jätta menetluskulud lapse elukoha määramise asjas O K kanda ja TsMS § 163 lg

1 tulenevalt jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud ülalpidamisasjas poolte endi kanda.

Kohtunik: