3-09-37/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ivo Pilving, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-37 Haldusasi X kaebus kriminaalasjas nr xxxxxxx X kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. märtsi 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 3. märtsi 2009 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

08.01.2009 saabus Tartu Halduskohtusse X kaebus milles, ta esitas taotlused kriminaalasjas nr 0893000025 X kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning õiglase hüvitise määramiseks. 23.01.2009 esitatud avalduses loobus X õiglase hüvitise määramise nõudest.

Tartu Halduskohus lõpetas 03.03.2009 määrusega menetluse. Määruse kohaselt on kahtlustatavana kinnipidamine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 1 kohaselt menetlustoiming, mis seisneb isikult 48 tunniks vabaduse võtmises. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamist kriminaalmenetluses reguleerivad KrMS §-d 228-232. Seega on seadusandja kehtestanud uurimisasutuse tegevuse vaidlustamiseks konkreetse menetluskorra. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Eeltoodust tulenevalt on X kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamise kaebuse

2 läbivaatamiseks ettenähtud eraldi kord. HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

R. X palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning kaebuse halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta halduskohtu poolt osundatud võimalus esitada kahtlustatavana kinnipidamise osas kaebus prokuratuurile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 13 nõuetele ega Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, sest prokuratuur ei ole selgelt riigivõimust sõltumatu institutsioon. Vastavalt prokuratuuriseaduse §-le 1 on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. R. X on palunud halduskohtul mõista välja talle õiglane hüvitis tekitatud kahju eest kohtu äranägemisel. Sisuliselt on tegemist kaebusega põhiseaduse §-de 13 kuni 15 alusel ning EIÕK artiklite 6 (1) ja 13 alusel. Ainult halduskohus on pädev tunnistama vastustaja toimingut õigusvastaseks ning määrama. Xle õiglast rahalist hüvitist. Kuivõrd maakohtul puudub toimingu õigusvastasuse tuvastamise pädevus üheaegselt isikule õiglase rahalise hüvitise määramisega, siis pöördus X halduskohtusse. Sellist kohtule juurdepääsuõiguse põhimõtet kriminaalmenetluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on rõhutanud ka EIK kohtuasjas Veeber v. Eesti nr 1. Ainult halduskohtusse pöördumise õiguse tagamine ja vastavasisulise avalduse läbivaatamine on tõhus kaitsevahend EIÕK artikli 13 ning põhiseaduse §-de 13 kuni 15 tähenduses (vt tõhusa kaitsevahendi järjekindel määratlus Riigikohtu määrustes nr 3-4-1- 10-08, 3-4-1-3-08, 3-4-1-11-07, 3-4-1-8-07, 3-4-1-17-06, 3-4-1-4-06, 3-4-1-10-05 ja 3-4-1-6- 05). Kuivõrd ei maakohus ega prokuratuur ei ole pädevad mõistma Xle hüvitist juhul, kui nad tuvastavad tema põhiõiguste rikkumise seoses kahtlustatavana kinnipidamisega, siis ei ole halduskohtu osundatud kaebevõimalus KrMS §-de 228 – 232 alusel tõhus kaitseabinõu. Kuigi formaalselt näeb KrMS ette kahtlustatavana kinnipidamise vaidlustamise erikorra, ei ole isikul kohustuslik järgida menetluskorda, mis ei ole tema arvates ilmselgelt tõhus. Nii on ÜRO Inimõiguste Komitee analoogilist küsimust lahendades asunud seisukohale, et „… siseriiklikke kaitsevahendeid ei tule ammendada, kui eksisteerivad tõsised põhjused arvamaks, et nendel ei ole tõsiseid eduväljavaateid“ (Collins v. Jamaica, Committee Report, vo. II UN GAOR, 47th session, Supp. 40, UN Doc A/48/40, 85). Sellisel seisukohal on ka EIK lahendis Chahal v. Suurbritannia. X kaebus on sisuliselt käsitletav kaebusena riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudena. Riigikohus on 20.11.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-47-08 p-s 11 selgitanud: „Ka RVastS § 7 lg 1 ei reguleeri kahju hüvitamisega seonduvat üksnes juhtumil, kus kahju tekitaja on haldusorgan ja kahju tekitatud haldusmenetluse raames, vaid on laiem, nähes ette nõudeõiguse avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on Riigivastutuse seadus kohaldatav kõigile avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise juhtudele, kus puudub täpsem eriregulatsioon“. Eriregulatsioon vaidlustatud menetlustoiminguga seoses kahju hüvitamiseks puudub. Kaebusi riigivastutuse seaduse alusel vaatavad läbi halduskohtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3 Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 3. märtsi 2009 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse tema kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastseks tunnistamiseks. HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. KrMS §-d 228-232 näevad ette kaebused uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine ja selle ebaseaduslikkuse tuvastamine on vaadeldav kaebusena uurimisasutuse tegevuse peale ja seega on seda võimalik vaidlustada KrMS sätete alusel. Kuidagi ei saa nõustuda määruskaebuses toodud seisukohaga, et kaebaja ei pea järgima KrMS ettenähtud vaidlustuskorda, kuna ta leiab, et see ei too kaasa tema soovitud tulemust. Ringkonnakohus nõustub kaebusega, et kahju hüvitamise nõue võib kuuluda halduskohtu pädevusse, kuid kaebaja on kahju nõudest halduskohtus loobunud. Kaebaja on jäänud üksnes tuvastamiskaebuse juurde. Kaebus kriminaalmenetluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 3 lg 2).

Tiit Lõhmus Ivo Pilving

Agu Timmi