2-08-91500/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-08-91500

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-08-91500 Tsiviilasi Hxxxx Kxxx hagi Mxxxx Hxxxxvastu lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Mxxxx Hxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Hxxxx Kxxx ja kostja Mxxxx Hxxx vahel 13.04.2009.a. sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Mxxxx Hxxx kohustub maksma Hxxxx Kxxxxx lapse Mxxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.05.2009.a. Mxxxx Hxxx kohustub elatise maksma iga kuu 10. kuupäevaks Hxxxx Kxxx pangaarvele nr 551054110.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-08-91500 menetlus lapsele elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Hxxxx Kxxx esitas 31.12.2008.a. kohtule hagiavalduse Mxxxx Hxxx vastu elatise nõudes. Hxxxx Kxxx palus kohtul Mxxxx Hxxxxxx tema kasuks lapse Mxxxxx Hxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3500 krooni kuus alates 01.01.2009.a.

2 (2) Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Mxxxx Hxxx teatas 13.03.2009.a. kirjalikus vastuses kohtule, et ta on Hxxxx Kxxxxx sõlminud elatise maksmise osas kokkuleppe.

Hxxxx Kxxx esitas 13.04.2009.a. kohtule poolte poolt allkirjastatud kokkuleppe elatise maksmise kohta. Hageja taotles kohtult kokkuleppe kinnitamist.

Kohtu seisukoht Kohus käsitleb poolte poolt allkirjastatud kokkulepet kompromissina TsMS § 430 mõistes. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik