2-08-74422/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL

K o h u s Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprill 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-74422 Tsiviilasi L P (J) avaldus laste elukoha kindlaksmääramiseks Istungi toimumise aeg 11.03.2009.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L P (J; isikukood xxx, elukoht xxx), istungile ilmumata Avaldaja esindaja vandeadvokaat Eva Tibar, istungile ilmunud Puudutatud isik T J (isikukood xxx, elukoht xxx), istungile ilmumata Puudutatud isiku T J esindaja advokaat Martin Pärn, istungile ilmunud Puudutatud isik S J (isikukood xxx), istungile ilmumata Puudutatud isik A J (isikukood xxx), istungile ilmumata Puudutatud isikute S J ja A J esindaja advokaat Katri Koitver, istungile ilmumata Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus esindaja Karin Kuslap, istungile ilmumata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus. 2. Määrata laste S J (ik xxx) ja A J (ik xxx) elukoht ema L P (ik xxx) juures.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates.

Avalduses esitatud asjaolud

L P (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks, avaldaja palub määrata laste elukohaks ema elukoht. Koos avaldusega laste elukoha määramiseks on avaldaja esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning kohtuvaidluse ajaks laste elukohaks ema elukoha määramiseks ja laste asjade väljaandmiseks kohustamiseks.

Avalduse kohaselt avaldajal ja T Jl (puudutatud isik) on alaealised lapsed S J (sünd xxx.a.) ja A J (sünd xxx.a.). Avaldaja ja puudutatud isiku abielu on lahutatud Tartu Maakohtu 05.03.2008.a. otsusega, sama kohtuotsusega on L P kasuks välja mõistetud elatis, sh tagantjärele, T Jlt alaealiste laste ülalpidamiseks (tl 9-11). Abielulised suhted abikaasade vahel lõppesid , lapsed jäid elama emaga. Peale abieluliste suhete lõppu on lapsed olnud alaliselt emaga, tema ülalpidamisel ning tema kasvatada. Suhtlemine isaga toimus reeglina ema initsiatiivil, et lapsed ei kaotaks sidet teise vanemaga. Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele pidid lapsed veetma nädalavahetused isaga, kuid isa ei soovinud lastega sageli kohtuda, tuues põhjuseks, et on väsinud, aega ei piisa ning lapsed on koormavad. Isa väitis ka, et ei saa kahe lapsega korraga hakkama. 2006.a. läbis avaldaja õppe ning kandideeris tööle Euroopa Liidu instantsidesse. Alates 16.06.2008.a. töötab avaldaja Euroopa Parlamendis (tl 12-13). 29.11.2006.a. asus avaldaja koos lastega elama Belgiasse. Vanemad sõlmisid jagatud hoolduse kokkuleppe (tl 14-17) ning puudutatud isik andis ametliku nõusoleku laste elama asumiseks Belgiasse (tl 18-19). Kokkuleppe kohaselt jäi laste elukohaks ema elukoht. Isa kohustus tasuma laste ülalpidamiseks elatist igakuiselt 3000.- krooni. Belgias asusid lapsed õppima - S 2.klassis ja A 1.klassis, lapsed õppisid Isierese Kommunaalkoolis nr 3 6.12.2006.a. kuni 30.06.2008.a. (tl 20-21). Õppetöö koolis toimus prantsuse keeles, laste õppeedukus koolis oli väga hea. S käis Belgias muusikakoolis, kus õppis klaverit, lisaks osales jalgpalli ja käsipalli treeningutel. A käis balletis ja iluvõimlemises. Mõlemad lapsed on aastaid tegelenud samade harrastustega jätkates juba lasteaias alustatut. Peale Belgiasse kolimist võttis isa lastega kontakti juhuslikult, ei pidanud kinni kokkulepetest ja aegadest, millal lubas helistada. Lapsed olid pettunud, sest ootasid isaga suhtlemist. Suhtlemine vaibus paari kuu jooksul peale 3-4 telefonikõnet, peale 2007.a. kontakt laste ja isa vahel katkes. Vanemate lahuselu jooksul isa lapsi toetanud ei ole. Suvel 2008.a. saatis 3000.- krooni, see on ainukene kord, mil ta on reaalset materiaalset abi osutanud. Lisaks sellele jäid avaldaja kanda T J arvukad võlad ettevõtlusest. Seoses täitemenetlustega oli T J osalus äriühingus vormistatud avaldaja nimele, sellest tulenevad varalised kohustused kandis avaldaja veel peale abielusuhete lõppu. Väljamõistetud elatist T J ei tasunud ka täitemenetluses, vara ega sissetulekuid tal ametlikult ei ole.

2007.a. suvel viibisid lapsed vanavanemate juures Elvas, sel perioodil isa lastega kontakti ei otsinud. 2008.a. viibisid lapsed alates juuli algusest vanavanemate juures Elvas. Vanemate kokkuleppe kohaselt pidi isa lapsi külastama seal. Sisuliselt veetis T terve suve avaldaja vanemate juures. Korduvalt võttis ta avaldajaga ühendust ning nõudis abielusuhete taastamist ja avaldaja tagasitulekut enda juurde. Lapsed suhtlesid isaga üle pika aja ning olid isa tähelepanust meelitatud. Isa oli lastele lubanud osta maja, et lapsed jääksid järgmisest aastast Eestisse. Lubaduste mõjul tekkis lastel taas lootus, et isa on muutunud ning otsustasime ühiselt, et lapsed võivad veeta õppeaasta kuni msikuuni Eestis isa juures. T J elas väikeses üürikorteris. Uue ja suurema korteri üürimiseks nõudis ta avaldajalt raha, avaldaja saatis selleks 1000.- eurot, mille kandis oma ema E Pi arvele, kuivõrd T J suhtes on täitemenetlus. Ema ostis lastele kõik vajalikud riideesemed ja jalanõud igaks aastaajaks, samuti Nintendo mänge jms. Laste mänguasjad ja muud olulised esemed saadeti Belgiast Eestisse. Lapsed asusid õppima Gümnaasiumis, S 4. ja A 2. klassis. Praktiliselt koheselt hakkasid tekkima probleemid, isa sisuliselt keelas laste suhtlemise vanavanematega. Avaldajal on arvamus, et isa huvi laste vastu on tingitud pigem soovist ema ja laste elu kontrollida ja ema sissetulekute olulisest suurenemisest ning soovist avaldajat, kui enda omandit, tagasi saada. Arvestades päritolust tingitud kultuurilisi erinevusi on ema ja laste lahkumine isa juurest T Jle au ning omandit riivav. Septembri lõpus-oktoobri alguses 2008.a. viibis avaldaja laste juures Eestis. Avaldaja tellis ning tasus koolivormid, laste vaba aja sisustamiseks otsiti treeningvõimalusi jne. Lahkudes palus tütar ennast kaasa võtta ja avaldas soovi elada emmega. T J keeldus sellest, lubas kaaluda tingimusel, et avaldaja peab lahkuma oma praeguse elukaaslase juurest. Isa keeldumine põhjustas lastes suuri üleelamisi, A nuttis ennast igal õhtul magama. Avaldaja palus lapsed saata oktoobris koolivaheajaks Belgiasse, sellest isa keeldus. Ühtlasi teatas T J, et ema ei näe lapsi vähemalt 3 aastat. Ainukeseks tingimuseks, mis suudaks olukorda päästa, on avaldaja tagasitulek T J juurde ning tema rahalistele nõudmistele järgiandmine. Emale jäi külaskäigust mulje, et isa ei suuda pakkuda lastele kodusoojust, tegevust ning vajalikku turvatunnet. Lapsi karistatakse põhjendamatult, ka iga väljaöeldud arvamuse eest. Karistus seisneb peamiselt terveks päevaks oma tuppa kinnipanekus ning igasuguse suhtlemise ja meelelahutuse keelamises. Lastele ostetud Nintendo mängud on maha müüdud. Lastel on probleeme koolis, kuivõrd nad ei oska piisaval tasemel eesti keelt, õppeedukus ja hoolsus on tugevalt halvenenud. Sil on olnud ka intsidente koolikiusamisega. Laste õppeedukus on väga halb. Lastel puuduvad sõbrad ning suhtlusringkond, isa on teinud takistusi laste suhtlemisele lähedastega. Tekkinud olukord on muutnud lapsed endassetõmbunuks ja kartlikuks ning on mõjunud nende tundeelule väga halvasti. Isa ei võimalda lastele mingit taskuraha, ema ja vanavanemate saadetud raha võetakse ära (Si pangaarvet kasutab isa, et vältida täitemenetluses sissenõudeid). Peale avaldaja lahkumist ei olnud emal lastega sisuliselt enam võimalik suhelda. Samuti on isa keelanud lastel suhelda emapoolsete vanavanematega, kellega lastel on tihe emotsionaalne side, kuivõrd nad on veetnud lapsepõlve Elvas. Isa on oktoobrist alates sisuliselt keelanud suhtlemise emaga ja ema vanematega, ema saadetud elektronkirjad lastele ei jõua nendeni, kuigi mõnele kirjale on vastatud lapse nimelt, aga tegelikult isa poolt (selgus laste jutust). Lapsi ei lubata suhelda emaga ka interneti teel. Lastele on isa selgitanud, et „mängime sellist mängu, et emmega ei räägi, siis ta tuleb tagasi“. Laste mobiiltelefonid on lastelt ära võetud, tütre telefoni kasutab isa ise, poja telefon on välja lülitatud. Tavalist posti

ei või lapsed postkastist ise võtta, ema kirjad lastele võtab isa ära. Isa kaudu lastele helistades ei võimalda ta lastega suhtlemist, väidab, et ema ei näe oma lapsi enam kunagi. Oktoobri alguses pöördus avaldaja telefoni teel poja klassijuhataja poole, et selgitada laste olukorda. Õpetaja lubas aidata korraldada laste suhtlemise kooli psühholoogiga peale koolivaheaega. Oktoobri keskel pöördus avaldaja ka Mustamäe lastekaitsetöötaja poole, kes soovitas esitada avalduse kohtusse. 5.11.2008.a. saabus avaldaja Tallinnasse ning läks koheselt lastele kooli järgi. Õpetajatele selgitati olukorda, kooli direktori juures vormistati vastavad dokumendid ning lapsed on praegu avaldajaga. Avaldaja teatas T Jle, et lapsed on temaga. Sellele järgnes ähvardus avaldaja üles otsida ja ära tappa. Kõne on salvestatud. Avaldaja informeeris ka politseid ning eestkosteorganit, et lapsed viibivad emaga ning on turvalises kohas. Lapsed on küll vabanenud olekuga, kuid samas hirmunud ning kardavad oma tuleviku pärast. Kõige suurem hirm on lastel, et isa karistab neid ja viib nad tagasi. Lapsed ei julge isale väljendada oma soove, sest igale arvamusele või soovile võib järgneda karistus. Lastel on suur helluseja lähedusvajadus ning soov enda arvamusele väljendamise õigusele. T J on pärit Pakistanist ning tema sugulased elavad seal. T J on korduvalt väljendanud, et viib lapsed Pakistani ning sealt ei leia neid keegi. Arvestades tekkinud olukorda ning igasuguse vastastikuse õigusabi regulatsiooni puudumist Pakistaniga, on reaalne, et ta võib selle ähvarduse teoks tE. Avaldaja leiab, et Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Avaldaja soovib kohtult laste elukoha määramist enda juurde, et tagada lastele stabiilne ja turvaline elukeskkond. Lastel on Belgias väljakujunenud harjumused, suhtlusringkond, lähedaste sidemete olemasolu ning toetav kasvukeskkond. Pere elamistingimused on väga head, elatakse oma majas, kool asub kodu ligidal (tl 24-25). Ema sissetulek on piisav laste kõikide vajaduste rahuldamiseks (tl 26-27). Lapsed on õppinud Belgia koolis prantsuse keeles vastavalt sealsele õppeprogrammile, nende õppeedukus Eestis on väga halb. Lastel on Belgias oma sõbrad ja lähedased, samuti aastatepikkused tegelused. Ema suudab tagada laste suhtlemise mõlema vanemaga ja laste jaoks teiste oluliste lähedaste isikutega ning nende emotsionaalsete vajaduste normaalse rahuldamise. Mõlemad lapsed on avaldanud, et soovivad elada emaga. Kohtuotsus laste elukoha määramiseks avaldaja juurde on vajalik ka põhjusel, et T J ei viiks lapsi Pakistani, kust nende tagasisaamine oleks võimatu. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 378 lg 3 p-dest 1 ja 6 ning 551 lg-st 1 ning PkS § 51, palub määrata kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras laste S J ja A J elukoht ema L P juures ning kohustada T J välja andma laste isiklikud esemed ja samas määrata laste S J ja A J elukoht ema L P juures.

14.11.2008.a. määrusega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse. Kohus määras kuni menetluse lõppemiseni laste S J ja A J elukohaks laste ema L P elukoht; koolivaheaegadel oli S Jl ja A Jl soovi korral õigus viibida isa T J elukohas Eestis; kohustas T J ja L P andma laste minemisel teise vanema juurde kaasa laste isiklikuks kasutamiseks määratud, lastele vajalikud ja olulised asjad (sealhulgas riided, jalanõud, hügieenitarbed, mänguasjad); kohustas T J ja L Pi võimaldama lastel kasutada teise vanemaga suhtlemiseks piiranguteta telefoni ja internetti.

Kohtuistungid ja puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isikute S J ja A J esindaja kirjalike seisukohtade kohaselt (tl 49-51; 127-129 ja 139- 141) ja kohtuistungitel (08.01.2009 ja 13.01.2009)öeldu kohaselt leiab, et laste soove arvestades tuleks laste elukohaks määrata ema elukoht. 12.11.2008.a. kohtus esindaja eraldi nii avaldaja, avaldajaga, laste isa T J’iga kui ka laste A ja S J’iga. Kõigi eelpool nimetatud isikutega läbiviidud vestluste põhjal võib esindaja väita, et nii ema kui isa soovivad, et laste elukoht oleks nende juures ning vestlusest lastega ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mille põhjal võiksin väita, et kumbki vanematest oleks ebasobivaks isikuks, kelle juures elaksid lapsed alaliselt. Küll aga avaldasid lapsed, et neile meeldis käia koolis Belgias (õppetöö korraldus ja õhkkond koolis olevat toredam), seal oli neil ka rohkem sõpru võrreldes Tallinnaga ning paremad võimalused koolivälise aja sisustamiseks (Belgia-kodu asuvat väikeses linnas/külas, kool on kohe kodu juures, kodu juures on hästivarustatud laste mänguväljak, kus on tore sõpradega aega veeta). Prantsuse keelne õpe ei olevat nende jaoks raske. Laste sõnul suhtuvat ka ema uus elukaaslane nendesse hästi. Hea meelega jätkaks nad koolis käimist Belgias. Sooviksid jätkata seal huvialaringides käimist ( A iluvõimlemas ja balletitundides ning S jalgpalli mängimas). Isaga kohtuks ja veedaks lapsed koos aega hea meelega koolivaheaegadel. Laste esindaja leiab, et seda soovi tuleb kindlasti aktsepteerida, sest sellises vanuses õe ja venna lahutamine ning erinevate vanemate juurde elukoha määramine ei oleks laste huvides ning ei mõjuks soodsalt nende psüühikale. Esitatud dokumentidest ilmneb, et lapsed on edukalt taaskohanenud oma endises koolis, nad on elurõõmsad, ning neil läheb koolis hästi. Kooli aruanded on vastavuses ka laste poolt vestluses antud selgitustega, et neile meeldis Belgias koolis rohkem ning neil oli seal rohkem sõpru. Kuna lapsed veedavad koolis olulise aja päevast, siis on oluline nende huve silmas pidades, et koolikohustuse täitmine ei tekitaks neile stressi ning oleks meeldiv ning õppetöö sujuks ning tekitaks positiivseid emotsioone. Laste klassijuhatajad Gümnaasiumist aga sedastasid, et lapsed on endasse tõmbunud ning eriti Sil oli mitmes aines raskusi edasijõudmisega. Antud vaidluses ei arvestata mitte vanemate huvidega vaid eeskätt laste huvidega ja lapsed on piisavalt vanad ja arenenud, et omi soove väljendada ja põhjendada, siis arvestades, et kohus on kuulanud ära vähemalt 10 aastase S J, laste esindaja on vestelnud ilma vanemate juuresolekuta mõlema lapsega ning nad on avaldanud soovi jätkata elamist koos emaga ning õppimist oma endises koolis Belgias ning jääda kindlasti kokku, siis ei saa nende soove jätta tähelepanuta. Et käesoleval ajal on laste huvides elada koos emaga Belgias ning käia sealses koolis, see ilmneb sealse kooli poolt väljastatud aruannetest, laste avaldatud soovidest, eestkosteasutuse arvamusest. Vajalike tingimuste olemasolu nähtub politseiraportist kui ka kohtule esitatud fotodest ning laste vanaema kirjalikust seletusest. Esindaja leiab, et laste soove arvestades tuleks nende elukohaks määrata ema elukoht. Samas ei saa jätta märkimata, et säilima peaks laste side isaga. Sellist alternatiivset nõuet isa aga esitanud ei ole, kuidas võiks toimuda lastega suhtlemine nende elamise puhul Belgias. Laste esindajana arvab, et käesoleval ajal toimub isaga suhtlemine telefoni teel ning arvuti vahendusel. Kindlasti peaks isaga suhtlemine jätkuma ning olema suvisel koolivaheajal sidetehnika vahenduseta.

Eestkosteasutuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse kirjaliku arvamuse kohaselt ning kohtuistungitel (08.01.2009 ja 13.01.2009) esitatud seisukohtade kohaselt leiab, et võttes aluseks ennekõige laste soove ja huve ning lähtudes asjaolust, et vanemate vahel on ebakõlasid ja konflikte ning laste elukoht laste huvides oleks ema juurde. Eestkosteasutus on

vestlenud asjas puudutatud isikutega, avaldajaga, Mustamäe Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja M P , avaldaja emaga E P (tl 83-87).

Puudutatud isik viitab kirjalikes seisukohtades (tl 93-99), et PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10- aastase lapse soovi ja arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks (PKS § 59). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. TsMS § 552-1 lg 1 laused 1 ja 2 sätestatavad, et kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul (TsMS § 552-1 lg 1 lause 4). TsMS § 560 sätestab, et kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui see ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele. Last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama ja kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel (TsMS § 561 lg 1). TsMS § 561 lg 2 kohaselt võib kohus last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel. Puudutatud isik leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb esikohale seada laste huvid ja kohus peab püüdma suunata pooli lahendama vaidlust kokkuleppel.

Puudutatud isik märgib, et S J on ära kuulatud 11.11.2008 (toimik lk 41). Laste esindaja advokaat Katri Koitver on 12.11.2008 kohtunud lastega (toimik lk 50). Laste isa on seisukohal, et Silt ja Alt tuleks nende seisukohta uuesti küsida ja seda lastepsühholoogi ja vajadusel ka sotsiaaltöötaja juuresolekul, sest muidu ei avalda S ja A suure tõenäosusega enda tegelikku seisukohti nende eelistatud elukoha osas. Laste isal on Si seisukoha siiruse osas põhjendatud kahtlus, sest eelnevalt on S isale omavahel sundimatus õhkkonnas vesteldes teatanud, et tegelikkuses soovib ta koos õega elada Eestis isa juures ja mitte Belgias koos emaga. Sama on isale avaldanud ka tütar A. Lapsed ei ole avaldanud kohtule ja nende advokaadile oma tegelikke soove ja seisukohti olles ilmselgelt ema mõju all, mis on ka täiesti arusaadav. T J on seisukohal, et kohus peaks samuti isiklikult ära kuulama A J seisukoha, kes saab pisut rohkem kui kuu aja pärast juba 9 aastaseks. A arengutase võimaldab seda

kindlasti. Lastelt ei ole ka üheselt küsitud nende arvamust ema belglasest elukaaslase ja elamistingimuste kohta Belgias. Samas viitab puudutatud isik eestkosteasutuse 14.11.2008 täiendava arvamusele (toimik lk 83-87), mille kohaselt on laste elukoha määramine ema juurde nende huvides. Eestkosteasutus on isa hinnangul oma arvamust andes tuginenud sisuliselt ainult laste ema paljasõnalistele väidetele. Täiesti aktsepteerimatu on see, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole eestkosteasutus pidanud vajalikuks kuulata ära ka laste isa seisukohti. Arusaamatuks jääb millele tuginedes sai eestkosteasutus asuda seisukohale, et laste huvides on elamine nende ema juures Belgias koos mehega kelle isikuomaduste kohta ei tea eestkosteasutus absoluutselt mitte midagi. Samuti ei ole tegelikkuses sisuliselt midagi teada ema elukoha ja laste elukorralduse kohta Belgias. Isale teadaolevalt saavad lapsed oma emaga Belgias argipäeviti koos olla sisuliselt tund aega enne magamaminemist õhtul kell 20.00. T J on seisukohal, et eestkosteasutuselt tuleb uuesti küsida nende arvamust ja seda pärast seda kui on vesteldud ka laste isaga ja uuritud ka laste elukohta ja elukorraldust puudutavat Belgias. Samuti tuleb uurida ka laste ema uue elukaaslase tausta. Samas märgib puudutatud isik avaldaja 10.11.2008 esitatud avalduses (edaspidi avaldus) esitatud väidetele, mis on täielik vale. Avaldaja väide, et laste kohtumised nende isaga toimusid reeglina ema initsiatiivil ja isa sageli ei soovinud lastega kohtuda tuues põhjuseks oma väsimuse ja asjaolu, et ta ei saa kahe lapsega korraga hakkama. L P läks 2006.a. alguses laste isa teadmata koos lastega Belgiasse elama isiku juurde kellega ta oli tutvunud MSN´i (interneti) vahendusel ja kellega ta eelnevat ainult arvuti vahendusel suhelnud oli. Isa hinnangul ei olnud selline teguviis ei mõistlik ega ka laste suhtes turvaline ning hoolivlapsed viidi välismaale elama võhivõõra inimese koju. T J ei näinud seetõttu oma lapsi kuni 2008.a. juunikuuni, mil lapsed said koolivaheajaks tulla Eestisse vanavanemate juurde Elvasse. Ka isal lubati 2008 suvel olla koos lastega Elvas L P vanemate juures. Lapsed pidi Belgiasse tagasi viima nende vanaema E P, kellele olid ostetud lennupilet Tallinnast Brüsselisse 27.08.2008 ja kes pidi tagasi Tallinnasse lendama 3.09.2008 (lisa 1). Laste vanaema aga ei olnud nõus lapsi tagasi Belgiasse viima ja seetõttu jäid viidatud piletid kasutamata. Ka lapsed ei soovinud tagasi Belgiasse elama minna. E P teatas nuttes laste isale, et tema ei ole nõus lapsi tagasi sinna viima (E P oli eelnevalt ise Belgias oma tütre elukohas käinud ja ka tütre elukaaslasega kohtunud). Seejärel lepiti kokku, et lapsed jäävad elama Eestisse koos isaga. T J üüris endale seetõttu 3-toalise korteri Mustamäele. L P saabus seejärel Eestisse 2008.a. 20-nda septembri paiku elades Eestis olles T J juures. 2008.a. septembri lõpus lahkus ta Belgiasse jättes lapsed vabatahtlikult isa juurde ja lubades Eestisse tagasi tulla lõplikult msis-aprillis 2009.a. pärast katseaja lõppu, sest isale teadaolevalt oli tema kooselu DRD´ga lõppemas. 2008.a. oktoobri lõpus teatas L P aga üllatuslikult, et ta siiski ei kavatse Eestisse tagasi tulla ja käskis lapsed Belgiasse tagasi saata. Ilmselt olid ema ja tema elukaaslase suhted normaliseerunud. Sellise laste soovidega mittearvestava nõudmisega ei saanud laste isa loomulikult nõustuda ja isa ei viinud lapsi tagasi Belgiasse. L P on oma avalduses ise tunnistanud, et seejärel tuli ta novembris 2008.a. salaja Eestisse ja viis isa teadmata lapsed otse koolist minema. Fakt on see, et lapsed elavad praegu Belgias koos ema uue elukaaslase DRD´ga. Kuna L P ei ole kordagi lubanud laste isal tulla Belgiasse laste uue elukohaga tutvuma, siis ei ole T J kunagi ka kohtunud inimesega, kelle juures tema lapsed käesoleval ajal elavad. Ka ei ole ei kohtul ega ka eestkosteasutusel mingisuguseid adekvaatseid andmeid avaldaja elukaaslase isikuomaduste ja elukutse kohta. Võimatu on otsustada kas laste elukohaks sobib Belgia ilma vahetult DRD´d nägemata ja temaga rääkimata. Isa hinnangul on DRD näol tegemist isikuga

kes tuleb igal juhul menetlusse kaasata, sest kui lapsed elavad Belgias koos emaga siis peavad nad igapäevaselt kokku puutuma DRD´ga ja vastupidi. Nagu nähtub klassijuhataja RT iseloomustusest (tl 23), on A kodused ülesanded olnud alati igaks päevaks ettevalmistatud. Sellest võib üheselt järeldada, et 2008/2009 õppeaastal, s.t. ajal mil A elas koos oma isaga Eestis, valitses kodus kord ja isa hoolitses selle eest, et lapsel oleksid kodutööd alati tehtud. K S J õpetajate antud iseloomustused on positiivsed, mis viitab jällegi headele kodustele suhetele isaga Eestis. Vastupidised väited avaldaja poolt on paljasõnalised ja tõendamata. Isa kavatses lastele organiseerida Eesti keele koduõpetaja, kuid ennem kui see idee sai teostuda viis ema lapsed salaja koolist minema. On ka täiesti arusaadav, et välismaalasest isal ei ole võimalik lastele Eesti keelt õpetada kui ta seda ise piisavalt ei oska. T J elab 3-toalises üürikorteris Mustamäel , Tallinn (tl 103). Ajal mil lapsed elasid koos isaga oli mõlemal lapsel oma tuba. Isale teadaolevalt elavad aga erisoolised lapsed Belgias ühes toas, kuigi väidetavalt on ema ja tema elukaaslase kasutada terve maja. Seega on ainetu ja põhjendamatult halvustav ema avalduse lk 2 esitatud väide, et: „T J elas väikeses üürikorteris“. Siinkohal tuleb rõhutada, et avaldajale endale ei kuulu samuti kinnisvara ja kui ta peaks järjekordselt oma elukaaslasega tülli minema, siis satub ta võõras riigis koos kahe lapsega sisuliselt tänavale. Nimelt kuulub isale teadaolevalt avaldaja elukohaks oleva maja tema elukaaslase vanematele. On tõsi, et avaldaja palk summas ca 50 000 krooni netosummas on Eesti mõistes väga hea palk, kuid Belgia standardite järgi ei ole tegemist suure palgaga. Tõene ei ole ka avaldaja väide justkui oleks T J nende kooselu jooksul Eestis enne naise Belgiasse minekut 2006.a. alguses elanud nö naise kulul. avaldaja sissetulekud olid kordades väiksemad kui T J sissetulekud. Samuti teatab T J, et järgmisel nädalal (2009.a. nädalal 3) sõlmib ta kõigi eelduste kohaselt tähtajatu töölepingu, mille järgi saab tema igakuine palk olema ca 17 000 krooni brutosummas. Selline palk võimaldab probleemideta äraelamist temale ja lastele. Töölepingu ärakirja esitab isa kohtule pärast selle sõlmimist. T J elurütmi häiris tugevasti see, et avaldaja 2006.a. alguses ilma luba küsimata lastega välismaale kadus ja seetõttu tekkisid tal ka rahalised probleemid 2006ndal aastal. Alates 2007 algusest kuni laste Eestisse saabumiseni 2008 suvel oli T Jl töökoht. Laste siinoleku ajaks võttis isa endale puhkuse. Hiljem kadus võimalus sama tööandja heaks edasi töötada, sest ettevõtte äriprojekt millega pidi tegelema laste isa, ei realiseerunud. Sellest ajast alates on T J otsinud tööd ja nüüd on ta selle leidnud. T J on tunnustatud arvutispetsialist. T J elamisloaga ei ole mingisuguseid probleeme. Pahatahtlikud ja rassistlikud on avaldaja väited, et isa põgeneb lastega igaveseks Pakistani. On tõsi, et Pakistanis elab T J kõrgeealine ema, kes väga tahaks kordki oma lapselapsi näha, kuid see ei tähenda, et isa kaoks lastega teise vanema teadmata välisriiki nagu seda tegi avaldaja ise. Kindlasti tahaksid ka lapsed oma vanaema näha. Keelata lastel oma vanaema näha on ema poolt vastutustundetu ja väiklane. T J on Eestis elanud juba aastaid, Eesti on tema koduks saanud ja ta ei kavatse siit kusagile põgeneda. Puudutatud isik palub määrata S J ja A J elukohaks nende isa T J elukoht.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus

Kohus leiab, et L P avaldus lapste elukoha määramiseks tuleb rahuldada. Avaldaja ja puudutatud isiku abielu on lahutatud Tartu Maakohtu 05.03.2008.a. otsusega, sama kohtuotsusega on L P kasuks välja mõistetud elatis, sh tagantjärele, T Jlt alaealiste laste

ülalpidamiseks. Avaldusele lisatud kokkuleppest (30.01.2007 sõlmitud) ei ole T J samuti kinni pidanud. S J ja A J on nii kohtule kui ka eestkosteasutustele kinnitanud, et soovivad jätkuvalt elada koos oma emaga, sest soovivad käia Belgias koolis (kus on sõbrad ning laste huvialad).

Kõigepealt võtab kohus seisukoha lapse elukoha määramise küsimuses. Materiaalõiguslikuks aluseks selles küsimuses seisukoha võtmisel on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja PKS § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PKS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Kohus on seisukohal, et lastel on õigus suhelda ka oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma laste kasvatamisest ning suhelda lastega. Seda õigust võib piirata üksnes laste heaolust lähtuvalt. PKS § 52 lg 2 kohaselt määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul kui vanemad ei saavuta selles osas kokkulepet. LkS § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus leiab, et käesolevas hagita perekonnaasjas korraldava kohtumääruse tegemisel tuleb eelkõige lähtuda laste huvidest, kuid tagatud peab olema ka laste ja isa kontakti piisav säilimine.

LkS § 30 lg 1 kohaselt lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus isiklikele kontaktidele ja suhetele mõlema vanemaga ning sama sätte lg 2 kohaselt lapsel või tema vanematel on õigus perekonna kokkusaamise eesmärgil vabalt lahkuda Eesti Vabariigist või Eesti Vabariiki sisse sõita vastavalt kehtestatud korrale

Laste heaolu Belgias on kontrollinud korravalvepolitsei inspektor, mille arvamuse kohaselt elab perekond tagasihoidlikus kodus, mis on korras ega sea lastele mingit ohtu. Samas on Kommuunikool esitanud laste suhtes iseloomustused, mille kohaselt on lapsed Belgias olles muutunud avatumaks, naerusuisemaks, õppimises teinud suuri edusamme jne. Samas märgib kohus, et sellel ajal, kui lapsed viibisid Eestis isa juures, ei kohanenud S J ja A J Eestis olnuga. T Jle jääb selgusetuks seisukoht määrata laste elukohaks avaldaja elukoht, kui eestkosteasutusele kui ka kohtule ei ole avaldajaga koos elava mehe DRD iseloomuomadused teada. T J ei ole esitanud vastuolulisi seisukohti, et DRD mõjuks lastele halvasti nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kohtule esitatud arvamuste kohaselt ei nähtu, et DRD mõjub S Jle ja A Jle halvasti.

Asjas on leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et poolte alaealised lapsed S J ja A J soovivad jätkuvalt edasi elada oma ema L P juures tema elukohas Belgias. Seega aluseks võttes poolte alaealiste laste soove ning esitatud tõendeid ja seisukohti, on kohtul õiguslik alus L P avalduse rahuldamiseks, sest avalduse rahuldamata jätmine oleks vastuolus poolte alaealiste laste soovidega.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulu (so tasutud riigilõiv) jätta avaldaja kanda.

Raivo Einula Kohtunik