2-09-2269/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2269 Tsiviilasi Tsiviilasja hind OK hagi AM`e vastu elatise suurendamise nõudes 36 360 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK(ik XXX elukoht XXX) Kostja: AM (ik XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsusega AM’ilt igakuiselt OK kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista AM’ilt igakuise elatisena alaealise lapse JM(ik XXX) ülalpidamiseks 4840 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni alates 20.01.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema OK kasuks. 3. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Lk 2 (4) põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Tallinna Linnakohtu 19.04.2002.a. otsusega mõisteti kostjalt välja tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus hageja kasuks kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni seaduses ettenähtud korras (tl 5). Hageja soovib suurendada väljamõistetud elatist 4840 kroonini (sh tulumaks).

Kostja seisukoht Kostja ei võta hagi õigeks, kuna majanduses on raske olukord ja kostja rahalised ressursid ei võimalda sellist summat maksta. Kostjal on võimalus äärmisel juhul hagejale tasuda 1500 krooni ehk 700 krooni juurde lisaks olemasolevale elatisele. Kostja maksab esimesele lapsele 2000 krooni seoses lapse raske tervisliku seisundiga. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks.

Hageja seisukoht kostja seisukohale Hageja leiab, et oleks ebaõige võtta arvesse rasket majanduslikku olukorda, sest see ei vabasta kostjat elatise tasumisest. Momendil on hageja abikaasa töötu ja sissetulek on üksnes hagejal. Seoses sellega on hageja väga raskes majanduslikus olukorras ja leiab, et 1500 krooni ei ole vastuvõetav ja palub elatise suuruseks määrata tema poolt nõutav summa. Esimese lapse elatise tasumine ei vabasta kostjat oma teiste laste ülalpidamisest. Laste huvid peavad olema võrdsed. Hageja ei saanud elatist kuni 20.10.2003.a. Kohtutäituri sõnade kohaselt omab kostja nii kinniskui vallasvara. Kostja regulaarne sissetulek on umbes 28 400 krooni kuus. Hageja leiab, et kohtukulud peab tasuma kostja.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist

Lk 3 (4) nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtule ei ole teada, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatise väljamõistmata jätmiseks, alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks või elatusraha maksmise lõpetamiseks.

PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja väidete kohaselt maksab kostja elatist sellele lapsele 2000 krooni seoses lapse tervisliku seisundiga. Tõendit sellele lapsele makstava elatise ega tervisliku seisundi kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu on antud väide paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud.

Kostja leiab, et kuna majanduses on raske olukord ja kostja rahalised ressursid ei võimalda sellist summat maksta, on tal võimalus äärmisel juhul hagejale tasuda 1500 krooni ehk 700 krooni juurde lisaks olemasolevale elatisele. Kostja antud väide on paljasõnaline, kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendit enda sissetuleku kohta. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele mõistlik elatustase. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on kostjal kolm sõidukit ja kinnistusraamatust nähtuvalt üks korteriomand ühisomandis Veronika Jakovlevaga, mistõttu nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja sissetulek võimaldab maksta elatist suuremas osas kui seda on 800 krooni. Kohtule esitatud palgatõendist (tl 6) nähtub, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 4544 (neto) krooni ja maksekorraldustest nähtub, et hageja saab peretoetust igakuiselt 600 krooni (tl 7- 16). Hageja on esitanud lapse kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 8580 krooni. Kostja ei ole lapse kulutustele vastu vaielnud. Hageja taotletud elatusraha määr vastab lapse vajadustele ja arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma sissetulekut tõendanud, siis leidis kohus, et on põhjendatud lapsele mõista välja 4840 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja keskmiseks sissetulekuks on 4544 (neto) krooni kuus, samuti seda, et kostja tegelik sissetulek ei ole teada, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsusega (tl 5) kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 4840 krooni kuus.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2009.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus väiksem. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja soovile alates 20.01.2009.a.

Lk 4 (4)

Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas menetluskulud kumbki pool ise. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Lukiina Vismann Kohtunik