3-08-2517/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-08-2517

Otsuse kuupäev

14. aprill 2009

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi (X) kaebus Viru Vangla toimingu (09.10.2008.a-

10.10.2008.a Xi kinnises kambris hoidmine ilma

voodivarustuse ja isiklike asjadeta) õigusvastasuse

tuvastamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2009

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja X;

Vastustaja Viru Vangla esindaja Eve Kangro.

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so kuni 14.05.2009. Tartu

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Faktilised asjaolud

1. X pani 09.10.2008.a Viru Vangla S16 osakonnas kambris 9249 põlema madratsi, mille

tagajärjel täitus osakonna koridor suitsuga ja tööle hakkasid tuletõrje andurid. Viru Vangla

peaspetsialist-korrapidaja 09.10.2008.a korraldusega nr 29 paigutati kinnipeetav X alates

09.10.2008.a kella 22.20-st eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni. Viru

vangla direktori 24.10.2008.a käskkirjaga nr 1661-KP määratud distsiplinaarkaristusega

paigutati X 20-ks ööpäevaks kartserisse.

2. X esitas 20.10.2008.a Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla toimingu, mis seisnes tema

paigutamises distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse, õigusvastaseks tunnistamiseks.

Justiitsministeerium tagastas 27.11.2008.a Xi vaide, kuna vaide esitajal puudus taolise vaide

esitamise õigus ja vaide esitaja ei kõrvaldanud vaide puudusi.

3. X esitas 11.12.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu, mis seisnes

09.10.2008-10.10.2008 tema kinnises kambris hoidmises ilma voodivarustuse ja isiklike

asjadeta, õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Kaebuse põhjendused ja taotlused

4. Kaebuse kohaselt süütas 09.10.2008 umbes kell 22.00 oma madratsi Xi kambrikaaslane M.

Ivanov, kuna valvur ei reageerinud 2 tunni vältel palvele anda talle meditsiinilist abi. Kaebaja

märgib, et kella 22.20 ajal paigutasid Viru Vangla ametnikud Xi avatud elusektsioonist S16

Viru Vangla suletavasse kambrisse sektoris P1. Selle ümberpaigutamise tõttu oli kaebaja

terve ööpäeva ilma magamistarvete ja isiklike asjadeta. Kaebaja märgib, et valvurid tõid talle

madratsi ja teki. Kaebaja palus anda talle veel padja ja voodipesu või tuua kaebaja madrats

tema voodikomplektiga, mis jäi 2. korrusele sektorisse S16, mida aga ei tehtud. P1 sektor on

Viru Vangla vastuvõtuosakond, kus saabuvatele kinnipeetavatele väljastatakse madratseid ja

voodipesu. Madratsid seisavad mustal põrandal koridoris valvurite toa kõrval, mille tõttu

keeldus kaebaja madratsist ja tekist. Isiklike asjade puudumise osas rõhutab kaebaja

tualettpaberi puudumist. Kaebaja sai oma asjad ja voodivarustuse 10.10.2008.a kell 19.00.

Vangla väide, et kaebajat hoiti terve ööpäev ilma isiklike asjadeta VangS §69 lg 2 p 2 alusel

ei vasta Xi arvates tegelikkusele, sest täiendavaid julgeolekumeetmeid VangS §69 alusel

kasutati kaebaja suhtes alles oktoobrikuu lõpus direktori käskkirjaga nr 1651-KP. Kogu

kaebaja Viru Vanglas oldud aja jooksul ei olnud vangla poolt kaebaja suhtes välja antud

ühtegi haldusakti VangS §69 lg 2 p 2 järgi (isiklike asjade kasutamise keeld).

Kaebaja märgib, et antud kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et edaspidi Viru

vangla ametnikud temaga nii ei käituks ja ei karistaks teda kaudsete tõendite alusel. Kaebaja

loodab edaspidi saada Viru Vanglalt kompensatsiooni EV Põhiseaduse § 25 ja Riigivastutuse

seaduse § 9 lg 1 ja 2 alusel, kuna sellega, et vangla hoidis kaebajat peaaegu ööpäeva ilma

isiklike asjadeta ja madratsi ja vooditarveteta, on alandatud tema eneseväärikust, mida

reguleerib Vangistusseaduse § 41 lg 1, EV Põhiseaduse § 18 ja Inimõiguste konventsiooni

artikkel 3. Riigikohus on teinud otsused selle meie riigis eksisteeriva probleemi kohta nr 3-3-

1-14-06 p 11 ja nr 3-3-1-2-06 p 10.

Vastustaja seisukohad

5.Vastustaja ei nõustu Xi alusetu kaebusega ja leiab, et see ei kuulu rahuldamisele.

X paigutati eraldi kambrisse vastavalt VangS § 63 lg 4, millest tulenevalt raske

distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul

õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.

Lõpliku ettekande nr 111 punktist 5 tuleneb Xi poolt toimepandud teo kirjeldus ja punktist 6

tuleneb, et kinnipeetav ei olnud nõus vangla administratsiooni poolt kehtestatud

eriolukorraga. Vastustaja selgitab, et samal päeval toimus Viru Vanglas kinnipeetavate poolt

vanglateenistuja pantvangi võtmine ning vanglas oli eriolukord. Seoses vanglateenistuja

pantvangi võtmisega lukustati vangla kõikide osakondade kambrid, mis aga omakorda kutsus

osades kinnipeetavates esile rahulolematuse.

Kolmanda üksuse valvuri Rasmus Alti 10.02.2009 õiendi kohaselt 09.10.2008 õhtusel ajal oli

terve sektor S16 rahutu (kinnipeetavad tagusid vastu kambrite uksi ja karjusid). Valvur läks

korrapidajaga kontrollima sektoris toimuvat. Kontrollides ühte S16 sektoris asuvat kambrit

avastati et vastas asuva kambri ukse vahelt tuleb suitsu. Kambris 9249 (paiknesid

kinnipeetavad X ja Mikhail Ivanov) oli pandud põlema madrats. Kinnipeetavad X ja M.

Ivanov võeti kambrist välja ja neile anti korraldus seista näoga seina poole. Kinnipeetavate

käed olid asetatud seljale. Kinnipeetavast koristaja valas madratsile vett peale ja kustutas

põlengu. Kinnipeetavad otsis läbi korrapidaja. Enne kinnipeetava Xi viimist P1 osakonda ei

viidud teda puhkeruumi, ta viidi koridorist otse P1 osakonda. M. Ivanovi suhtes kasutati

käeraudu, kuna ta ähvardas lõhkuda kambri akna. Kui põleng oli kustutatud, viidi kinnipeetav

X ära P1 osakonda. Kui X viidi S16 sektorist ära ja M. Ivanovilt võeti käerauad maha jäi

sektor S16 vaikseks, s.o kinnipeetavad rahunesid maha. Kolmanda üksuse spetsialisti

Konstatntin Nikiforovi õiendist tuleneb, et arvestades Xi staatust kinnipeetavate seas võttis M.

Ivanov 09.10.2008 sektoris S16 kambris 9249 toimunud põlengu eest süü enda peale Xi

nõudmisel.

Kolmanda üksuse valvuri Rasmus Alti 09.10.2008 ettekandest nr 2367 järeldub, et M. Ivanovi

madrats on terve, mistõttu ei vasta Xi kaebuse väide, et „Kella 22.00 ajal võttis Ivanov

ülemiselt narilt oma madratsi, lõikas selle žiletiga katki ja pani põlema“.

Vastavalt finants- ja majandusosakonna olmespetsialisti Anne Karja 14.10.2008 õiendile

kuulus seoses 09.10.2008 kella 22.00 paiku Xi poolt põletatud voodivarustus (madrats, padi,

tekk, 2 voodilina ja padjapüür) mahakandmisele.

Vastavalt vanemvalvuri Kaja Vikkovi 04.02.2009 õiendile paigutati X 09.10.2008 kella 22.20

paiku P-1 osakonda kambrisse nr 163. Kambrisse paigutamisel anti esimese üksuse

vanemvalvuri Kaja Vikkovi poolt kinnipeetavale madrats, tekk ja padi. Kinnipeetav X keeldus

nimetatud esemeid vastu võtmast ja viskas need kambrist välja, öeldes, et ei taha neid ning

kasutas seejuures ebatsensuurseid väljendeid. Vanemvalvur võttis madratsi, teki ja padja ning

paigutas need vastuvõtuosakonda tagasi. Kinnipeetav nõudis öösel voodipesutarbeid, kuna oli

öörahu, puudus vanglaametnikul võimalus neid talle tuua, sest ladu oli kinni, kuna laohoidja

tööaeg lõppes kel 17.00. Siinjuures peab vastustaja oluliseks märkida, et X, põletades talle

vangla poolt varem antud voodivarustuse, s.o pannes toime distsipliinirikkumise, millega

seadis ohtu nii vangla turvalisuse, vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate elu ning tervise, pidi

arvestama asjaoluga, et koheselt talle uusi esemeid (voodilinad ja padjapüür) asemele ei ole

võimalik vanglal anda eriti seda veel öisel ajal. Vangla leiab, et X, põletades vangla poolt

antud voodivarustuse, seadis ennast ise vabatahtlikult ebamugavasse olukorda.

Asjaolu, et kaebajale ei antud ajavahemikul 09.10.2008 kell 22.20 kuni 10.10.2008 kella

19.00 isiklikke esemeid on põhjendatav sellega, et X, pannes põlema oma voodivarustuse,

seadis ohtu kogu vangla turvalisuse, julgeoleku ja lisaks ka kinnipeetavate ja vanglaametnike

elu ja tervise. Peale selle tekitas kaebaja oma tegevusega vanglale varalist kahju. Korraldades

põlengu seadis kaebaja ohtu ka enda elu ja tervise, mistõttu oli vastustajal alust arvata, et

tegemist võib olla suitsiidsusele kalduva isikuga ning tema käitumine võib olla ettearvamatu.

Arvestades asjaolusid, et X kujutas ohtu nii vangla julgeolekule, kui ka vanglas viibivatele

ametnikele ja kinnipeetavatele, ei antud talle ülalmärgitud ajavahemikul kambrisse isiklike

esemeid. Kui vastustaja veendus, et oht on möödas, tagastati kaebajale tema isiklikud esemed.

Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vangla on kaebaja suhtes käitunud

õiguspäraselt ning rikutud ei ole Xi põhiseaduslike ja VangS § 41 lg 1 sätestatud õigusi.

Nimetatud sätte eesmärk ei ole ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine vaid ka tähelepanu

juhtimine, et iga ebameeldivus tunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine

(Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri).

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule dokumentaalsete tõenditena esitatud

Ivanovi kirjad Xile, Aleksandr Dorožkole ja viimase poolt M. Ivanovile saadetud kirja ning

ümbriku näol on tegemist võltsingutega. 12.02.2009 küsitles kinnipeetavat Mikhail Ivanovi

kolmanda üksuse spetsialist K. Nikiforov, mille kohta esitas M. Ivanov seletuskirja, milles

märkis, et ta ei ole kunagi pidanud kirjavahetust (ei saatnud ega saanud kirju) Xiga ja

Aleksandr Dorožkoga, samuti ei ole suhelnud nendega telefonitsi. Suhtles Xiga vaid siis, kui

viibisid ühes kambris, Aleksandr Dorožkost ei ole ta midagi kuulnud.

M. Ivanov kirjutas seletuskirja kolmanda üksuse spetsialisti K. Nikiforovi

juuresolekul. M. Ivanovi seletuskirja käekiri ning Xi poolt esitatud väidetavalt M. Ivanovi

poolt kirjutatud kirjade käekiri on oluliselt erinevad. Vastustaja leiab, et ilmselgelt on kaebaja

esitanud kohtule võltsitud tõendid ning need tuleb jätta arvestamata, võrrelda kaebaja poolt

kohtule esitatud väidetavalt M. Ivanovi poolt kirjutatud kirju M. Ivanovi 12.02.2009

seletuskirjaga ning jätta nimetatud võltsitud dokumendid tõenditena arvestamata.

Xi viited Riigikohtu 3-3-1-14-06 ja 3-3-1-2-06 lahenditele on vastustaja arvates asjakohatud,

kuna 09.10.2008 kella 22.20 paiku paigutati ta P-1 osakonda, mis on vastuvõtuosakond, mitte

kartseriosakond.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus võib tunnistada

kaebaja poolt vaidlustatava toimingu õigusvastaseks, kui kaebajal on põhjendatud huvi sellise

konstateeringu suhtes. Kaebaja taotleb toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist vastustaja

vastu kahjunõude esitamise eesmärgil ja preventiivsetel eesmärkidel.

Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega, uurinud asjas kogutud tõendeid, hinnates

tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud

ja tuleb jätta rahuldamata.

Käesolevas kohtuasjas ei kontrolli halduskohus seda, kas kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramine oli õiguspärane või mitte, sest selles kohtuasjas ei ole vaidluse esemeks käskkiri,

millega kaebajat karistati 09.10.2008.a distsiplinaarrikkumise eest. Kohus kontrollib, kas

kaebaja paigutamisel 09.10.2008.a raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi kambrisse järgiti

tema põhiõigusi või mitte.

Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ja kaebaja poolt vaidlustatud toiming on

õiguspärane.

7. Halduskohus ei analüüsi kaebaja väiteid, mis ei ole otseses puutumuses tema poolt

vaidlustatud toimingutega. Halduskohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetavat peab vanglas

kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei

põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas kinnipidamisega. Kinnipeetava vabaduse võib allutada ainult seaduses toodud

piirangutele ja kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid

selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad

vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada

seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 4 1).

Käesoleva kaebuse lahendamisel, lähtub kohus üldteadaolevast asjaolust, et 09.10.2009.a

toimus Viru Vanglas kinnipeetavate poolt vanglateenistuja pantvangi võtmine, mille tõttu oli

vanglas kehtestatud eriolukord ja kõikide osakondade kambrid olid lukustatud. Sellises

olukorras madratsi ja voodivarustuse süütamine, on selliseks asjaoluks, mis annab piisava

aluse isiku, keda kahtlustatakse raske distsipliinirikkumise toimepanemises, eraldi kambrisse

paigutamiseks. Hinnates, asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on kohus seisukohal, et

kaebaja suhtes rakendatud meede oli antud situatsioonis kohane ja proportsionaalne ning

vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, isegi siis, kui distsiplinaarmenetluse käigus ei oleks

kaebaja süü tõendamist leidnud. Meetme rakendamise ajaks olid vastustaja ametnikud

kogunud piisavalt tõendeid kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, millele

tuginedes esines alus kaebaja eraldi kambrisse paigutamiseks.

8. Halduskohus on seisukohal, et kaebajat koheldi eraldi kambrisse paigutamise käigus

09.10.2008.a kella 22.20-st kuni 10.10.2008.a kella 19.00-ni viisil, mis austas tema

inimväärikust. Kaebaja vabaduse täiendav piiramine oli allutatud seaduses toodud

piirangutele, mis olid vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirang vastas kaebajale

määratud vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega moonutanud

seaduses sätestatud kaebaja teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS §-de 4 1 lõige 2 ja 63

lõige 4).

Olukorras, kus vastustaja andmetel oli kaebaja pannud oma madratsi ja voodivarustuse

põlema, mille tõttu esemed muutusid kasutamiskõlbmatuks, oli vastustaja kohustatud andma

kaebajale uued esemed. Vanemvalvur Kaja Vikkovi õiendiga (tl 71) on tõendatud, et

vanemvalvur andis kaebaja uude kambrisse paigutamisel talle madratsi, teki ja padja, millest

kaebaja keeldus visates esemed kambrist välja. Kaebaja ei eita madratsi, teki ja padja saamist,

kuid väidab, et tegemist ei saanud olla puhaste esemetega, sest tegemist oli

vastuvõtuosakonnaga. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebajale tagati vastustaja poolt

magamiseks tingimused mahus, mis vastustajal oli sel kellaajal võimalik teha, sest ladu, kus

hoitakse linu ja padjapüüre oli selleks ajaks juba suletud. Kohus loeb paljasõnaliseks ja ei pea

usaldusväärseks kaebaja arvamust, et esemed, mis talle anti ei pruukinud puhtad olla, sest

kaebaja ainult arvab nii ega osuta konkreetsetele puudustele esemete puhtuses. Seega ei ole

kaebaja inimväärikust vastustaja poolt õigusvastaselt alandatud. Isiklike asjade puudumise

osas rõhutab kaebaja asjaolu, et ta oli peaaegu ööpäeva ilma tualettpaberita. K. Vikkovi õiendi

(tl 71) kohaselt oli kambris kuhu kaebaja paigutati olemas käte kuivatamise paber, kuna ladu

oli juba suletud ei saadud kindlustada tualettpaberi olemasolu. Ka kaebaja ise ei väida, et ta

oleks peaaegu ööpäeva vältel üldse ilma paberita olnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et

kaebaja inimväärikust ei alandatud sellega, et ta oli tualettpaberi asemel sunnitud WC-s

kasutama paberkäterätikut, mis on sisuliselt analoogse koostisega.

9. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Roby Koik

kohtunik