2-05-23894/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23894 Tsiviilasi ML`i hagiavaldus EL`i vastu ühisvara jagamise nõudes ja EL`i vastuhagi ML`i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised Hageja: ML (ik XXX, aadress XXX); esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja: EL (ik XXX, aadress XXX), esindaja Annika Nielson Menetlusliik Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt ML`i hagiavaldus EL`i vastu ühisvara jagamise nõudes.

Rahuldada osaliselt EL`i vastuhagi ML`i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Lahutada EL`i ja ML`i abielu, mis registreeriti XXXTallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas kandega nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

Jagada EL`i ja ML`i ühisvara järgmiselt:

1. tunnistada Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX (vana nr XXX) kantud korteriomand, asukohaga Tallinn XXX, abikaasade ühisomandisse kuuluvaks ja kalduda ühisvara jagamisel MLi kasuks kõrvale poolte võrdsuse printsiibist.

2. jätta hagejale korteriomand XXX, Tallinnas ning kostjale XXX, Tallinn objektist saadud raha summas 85 000 krooni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue MLi ja ELi abielu on sõlmitud XXXTallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Abielu on tänaseni lahutamata. Abielust on sündinud poeg AL XXX ja poeg RL XXX ning enne abiellumist tütar ET XXX. Arstliku ekspertiisi otsusega on ET tuvastatud raske puue ja RL on tuvastatud püsiv osaline töövõimetus ning neile on määratud pension. Kostja lahkus hageja juurest 1994.a. sügisel ja asus elama teise naise juurde Kehrasse. Poolte ühisvara on tänaseni jagamata. Abikaasade jagamata ühisvara on järgmine: Tallinnas, XXX pooleliolev elamu kasuliku pinnaga 274,4 m2, elamispinnaga 137,2 m2, krundiga suuruses 1175 m2 ja Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinn, XXX, milline on registreeritud ELi nimele. Poolte ühisvaraks oli vastavalt Tallinna Hooneregistri õiendile nr XXX, Tallinnas XXX asuv krunt koos poolelioleva elamuga, mis projekti kohaselt koosnes 1 + katuse korrusest, kasuliku pinnaga 274,4 m2, elamispinnaga 137,2 m2, 6 toast. Hooned asuvad õiguslikul alusel kasutataval maal suurusega 1175 m2 Tallinna Linna RSN TK otsus nr 175, 16.06.1989 ja S.M.K nim. NKK volinike koosoleku protokoll nr 1, 23.03.1990 alusel. Majavaldusele oli väljastatud ehitusluba nr 241, 28.08.1990. Majavalduse maksumus vastavalt 19.12.1995 koondaktile oli 114 100.- krooni. Pooltel oli kavatsus maja valmis ehitada ja siis koos lastega sinna elama asuda. Ehitustegevust alustasid pooled garaaži ehitamisega, mis ka kuni katuse alla viimiseni valmis ehitati. Kogu elamu ehituseks vajalik materjal oli valmis ostetud. Olemas olid seinablokid, aknad (topeltklaasidega puitaknad) ja uksed, kolm alust ilutelliseid maja välisseinte jaoks, kogu lauamaterjal ja prussid, aiavõrk koos väravatega. Samuti olid valmis muretsetud saunaruumi ja vannitoa glasuurplaadid, nii põrandale kui seintele. Ostmata olid esialgu vaid vahelae paneelid. EL võõrandas 22.12.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga 11/12 mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast krundist koos poolelioleva elamuga M Š hinnaga 75 000.- krooni ning 04.01.1996 sõlmitud ostu-müügi lepinguga võõrandas 1/12 mõttelist osa M Š hinnaga

10 000.- krooni. Kuna EL müüs vara, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka, pidi ML andma ühisvara müügiks oma nõusoleku, kuid ta tegi seda tingimusel, et kostja maksab pool maja maksumusest hagejale. Kostja seda aga tänaseni ei ole teinud. Maksmata on ka pool varutud ehitusmaterjali hinnast, mis kuulub samuti ühisvara hulka ja hagejale välja maksmisele. MLi arvates ei vasta notari tehingus näidatud hind tegelikule tehinguväärtusele. Hind on näidatud väiksemana ja seda tõenäoliselt põhjusel, et mitte maksta MLile ühisvara eest selle tegelikku hinda. Kuna EL ei ole tasunud MLile ühisvarasse kuulunud Tallinnas XXX elamu eest mingit tasu, on tänaseni see ühisvara osa jagamata. Tallinnas, XXX asuva 3-toalise korteri said pooled enda kasutusse AS-lt D abielu ajal 28.05.1982. 17.01.2001 EL erastas üürnikuna AS D Tallinnas, XXX korteri, tasudes selle eest erastamisväärtpaberitega 17 250.- krooni. XXX korteriomand kinnistati ja kostja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 29.04.2002. Korteri erastamiseks vajalikud erastamisväärtpaberid sai EL hagejalt. Nimelt kandis ML 28.08.1995 ELi rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile nr XXX kokku 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) EVP krooni. ELi‘i EVP arvel oli seisuga 31.08.1995, 26 400.- EVP krooni, millest tema tööaastad moodustasid vaid 3 900.- EVP krooni. Vastavalt rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile nr 03109005980, mis on väljastatud 23.03.1993 oli MLil arvestuskaardi registreerimisel 11 100.- tööaastat, 05.12.1994 kandis A L oma tööaastad 8400.- ja 24.08.1995 E T oma tööaastad 3000.- üle ML , mis hageja kõik ELi rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile üle kandis. Tallinnas XXX korteri ostu-müügi lepingu sõlmimine sai võimalikuks alles 2001 aastal. AS D keeldus tema omandis olnud Tallinnas XXX elamus asuvaid kortereid nende üürnikele erastamast, kuna vaidles Eesti Vabariigiga erastamiskohustuse täitmise eest maksvatava kompensatsioonisumma suuruse üle.

Vindi tn 8 elanikud pöördusid kollektiivselt kohtusse, et kohustada AS-i D eluruume erastama. Selle kohta on teinud lahendid Tallinna Halduskohus 02.12.1997 otsusega haldusasjas nr 3-125/97 ja 17.08.2000 määrusega haldusasjas 3-125/97. EL erastas korteri Eluruumide erastamise seaduse alusel üürnikuna, kuigi tema üürisuhe oli erastamise ajaks ammu lõppenud ning seetõttu poleks tal olnud ka õiguslikku alust selle korteri erastamiseks. EL luges ennast ka veel 2001.a. seotuks MLi kasutuses olnud eluruumiga niivõrd, et kasutada selle eluruumi üürnikuna erastamise eesõigust. EL kasutas ära olukorda, et kogu informatsioon eluruumide erastamise võimalustest oli tema valduses, tema oli üürileandja juures kirjas üürilepingu poolena, tema käes olid kõik MLi EVP-d, ML jäi üksi lapsi kasvatama ning ta oli seetõttu materiaalselt väga raskes olukorras. EL jättis MLi kolme lapsega üksi, sh kaks neist sünnist saati puudega, tundmata huvi, kas nad ka toime tulevad. Tagantjärele selgub, et EL hoolitses üksnes enda varalise seisu kindlustamise eest. Õiguslikult kuulus korteri erastamisõigus MLile, selleks kasutati ära ka tema EVP-d. Õigluse jaluleseadmiseks tulnuks MLil ELi vastu algatada rida kohtuvaidlusi, kuid mis arvestades tema materiaalseid raskusi, samuti psüühilist koormust üksi toime tulla puuetega lastega, oli talle mõeldamatu. ML on valmis kokku leppima ELiga korteriga seonduvas abikaasade ühisvara jagamise raames. Hageja on Vindi tn korteris elanud 1982 aastast alates koos kolme lapsega. Alates 1994 sügisest on ta üksinda teinud kõik vajalikud remondid ja parendused selleks, et muuta korter elamisväärsemaks. Hageja poolt on vahetatud välisuks, aknad, kogu korteri torustik, tehtud vajalik remont ja seda kõike oma vähesest sissetulekust ja kolme lapse kõrvalt, kellest kaks on puudega ja vajavad enam hoolisust ja tähelepanu. Kostja ei ole soovinud hagejaga ühisvara jagada kooskõlas seaduse sätetega, vaid esitas käesoleval aastal hagejale nõudmise anda lahutus ning maksta talle välja maksta Vindi tn 8 krt 24 turuväärtus tänases vääringus. Hageja ei saa sellise vara jagamise viisiga nõustuda ning palub jagada see kohtul. Hageja palub jagada ühisvara poolte vahel selliselt, et:

1. ühisomandisse kuuluv Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinn XXX jätta hagejale ilma kostjale rahalist hüvitust maksmata.

2. ühisomandisse kuulunud krunt Tallinnas, XXXkoos poolelioleva elamuga ja elamu ehituseks vajaliku ehitusmaterjaliga, mis kostja on maha müünud ja tasu kätte saanud. Tallinnas XXXkrundi, poolelioleva ehitise ja ehituseks vajaliku ehitusmaterjali müügist saadud tasu jätta kostjale ilma hagejale rahalist hüvitust maksmata.

Kostja seisukoht Kostja asus koos poja AL ´iga Kehrasse elama juba 1991 aastal pärast isa surma, seega võib hageja ja kostja kooselu lõppenuks lugeda juba 1991 aastast. Pärast kolimist Kehrasse kirjutas hageja vanema poja AL i XXX korterist välja, tehes seda kostja teadmata. 1994.a. elas kostja koos uue elukaaslasega ning kooselust sündis 1995.a tütar. Hageja on oma hagis viidanud, et hagejal ja kostjal on ühiseid lapsi kolm, kuid see väide ei vasta tõele. Hagejal ja kostjal on ühiselt kaks last A ja R L . ET ei ole kostja laps, vaid on AT laps, mis nähtub ka hageja poolt esitatud hagi lisast nr.

2. Seega ei ole kostjal mingisugust sugulust ET ega ka kohustust teda ülal pidada. Samuti tasus A T kohtuotsuse alusel elatist hagejale. Alates 1991.a., kui kostja asus mujale elama, tasus ka tema ainuisikuliselt üüri, kommunaalja haldusteenuste eest, kuna tema oli korteri valdaja ning kostja soovis olla kindel, et kõik maksud ka makstud saaksid, sest ainult tema sai korterit erastada juhul, kui korteril maksmata makse ei ole. Seega ei ole hageja perioodil 1991-2001 oma elamiskulude eest ise tasunud. Kostja tasus ka 16.01.2001.a. keskkütte ja soojavee varustuse trasside väljavahetamise eest.

Abielusuhe hageja ja kostja vahel lõppes juba 1991.a peale mujale kolimist koos vanema pojaga. 1994.a hakkas kostja koos elama uue elukaaslasega. Pärast abielusuhte lõppemist jäi hageja kasvatada RLja kostja kasvatada teine poeg AL , seega on alusetud hageja väited hagis nagu oleks ta olnud majanduslikult väga raskes olukorras ning et teda jäeti kolme lapsega üksi. Kostja soovis kasutada XXX ühte tuba oma elamiseks, aga hageja vahetas ära ukselukud ning viis kostja riided ja jalatsid prügikasti. Hageja on kostja suhtes käitunud väga pahatahtlikult peale abielusuhte lõppu ja ka praeguses hagis väites ja kirjutades ainult valet.

Kostja on mitmeid kordi käinud hagejaga rääkimas ja palunud lahutust, kuid hageja ei ole olnud nõus ning samuti võttis hageja tagasi avalduse abielulahutuse kohta. Kostja esindaja rääkis hagejaga ja hageja esindajaga juulis ja augustis 2005.a. paludes mõistvat suhtumist ja kokkulepet abielulahutuse ja vara jagamise osas. Kuid kahjuks kokkulepet ei saavutatud, sest hageja ei olnud nõus lahutama ega ka vara jagama. Augustis 2005.a. pakkus kostja esindaja e-posti teel hageja esindajale kokkulepet, kuid tulutult. Hagis on kirjutatud, et kostja ei ole soovinud ühisvara jagada kooskõlas seaduse sätetega ning nagu oleks kostja soovinud XXX turuväärtust, on väär.

Kostja soov oli jagada rahumeelselt ja kokkuleppe hinnaks oli 300 000 krooni, mille tasumisel oleks kostja kirjutanud XXX korteri hageja nimele, see pole mitte turuhind nagu hageja oma hagis märkinud on. Kostja on hagejale kompromissi juba pakkunud, kuid hageja sellega ei nõustunud, praegusel hetkel enam kostja eelpoolnimetatud kompromissiga ei nõustu. Kui hageja esitab omapoolse kompromissettepaneku olen valmis selle üle mõtlema. Vaadates www.city24.ee internetipõhist kinnisvaramüügi kodulehekülge, siis sealt nähtub, et Vindi tn 3-toalised korterid maksavad ca.1,4 miljonit krooni.

XXX korteri erastas kostja 2001.a., mille eest tasus ta EVP-s. EVP-d ostis kostja hagejalt, hageja emalt ja tütrelt sularahas, ainult sellisel juhul nõustusid nad EVP-d kostjale üle kandma. Seega on hageja väide väär nagu oleks tema EVP- de eest XXX korter erastatud. Ühisvara tuleb jagada abielusuhte lõpu seisuga, lähtudes PKS § 18 lg

2. Abielusuhte lõppemise ajal oligi hageja ja kostja ühisvaraks XXX korteris asuv vallasvara ja XXX ehitusluba ja mõningad ehitusmaterjalid, muud vara hagejal ja kostjal ei olnud. Hageja viitab oma hagis XXX (edaspidi Suurevälja) krundile. Suureväljal ei olnud mingisugust pooleliolevat elamut, vaid mõningad ehitusmaterjalid (laepaneelid 6 tk, aseri punast tellist korstnajalgade jaoks, aknaraamid ilma klaaside ja hingedeta, mis oli tellitud kostja isa metsast saadud materjalist). Kostjale eraldati krunt, kuid maa ei kuulunud kostjale. Suurevälja maad ei saanud ka kostja erastada, sest antud maatükk kuulus tagastamisele.

Hr. M Ś müüdigi ehitusmaterjalid ja kasutusluba, projekti ostja ei soovinud. Notariaalse ostu-müügi juures oli ka hageja, kes andis oma nõusoleku müügiks. Sellel hetkel, kui Suurevälja krunti müüdi oli hageja ja kostja abielusuhe lõppenud ning hageja nõustus notarisse tulema ja allkirja andma ainult sellisel juhul, kui ta saab müügist saadud rahast pool kohe kätte. Kostja andis XXX müügist saadud rahast pool hagejale. Seega on hageja Suurevälja eest saadud raha kätte saanud. Hagejal ja kostjal on antud hetkel veel jagamata ühisvarana vaid XXX korteris asuv vallasvara (mööbel, lauanõud, kodutehnika jne).

Hageja väidab oma hagis, et kostjal olev üürisuhe, mis oli erastamise ajaks juba lõppenud, on väär, kostja esitab oma väidete tõendamiseks eluruumi üürilepingu, mis on sõlmitud 21.11.2000.a. ning kuni XXXeluruumide erastamiseni või eluruumi mitteerastamise korral oli lepingu kehtivuse viimane päev 31.12.2005.a. Hageja poolt esitatavad kohtukulud jätta hageja kanda ja hageja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagi ML´i ja EL´i abielu on sõlmitud XXX aastal. Hageja ja kostja abielusuhe lõppes 1991.a hageja kolimisega teise elukohta.

Hageja kolis teise elukohta, kuna abielusuhte jätkamine oli võimatu iseloomude sobimatuse tõttu ning puudus teineteise mõistmine. Mais 2005.a. oli kostja nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis, kus täideti vastav dokumentatsioon, mille kostja ka allkirjastas, kuid mõni päev hiljem võttis ta avalduse tagasi. Hageja on korduvalt ka peale seda korda palunud kostjalt, et abielu lahutada, kuid kostja on sellest keeldunud. Seega ei jää hagejal muud üle, kui paluda abielu lahutada antud tsiviilasja raames. Ühiseid alaealisi lapsi hagejal ja kostjal ei ole.

Pärast abielusuhte lõppu jäi XXX korterisse abielu jooksul soetatud mööbel, valgustid, kodumasinad, lauanõud, vaibad jne, mis jäid kõik kostja valdusesse. Esitame kohtule käesoleva hagi lisana nimekirja XXX korteris oleva vara kohta abielusuhte lõpul. Korterisse jäänud vara hindab hageja 20 000 kroonile. Hageja ostis XXX korteri 17.jaanuaril 2001.aastal, kinnistusraamatusse kanti korteriomandina 29.04.2002.a. Hageja on arvamusel, et XXX korteriomand ei ole ühisvara, kuna abielusuhe hageja ja kostja vahel lõppes juba 1991. aastal. Hageja soetas endale 2004.a. sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXX.

Sõiduauto on soetatud peale abielusuhete lõppemist, seega ei ole sõiduauto näol tegemist ühisvaraga. Kuna poolte abielusuhe lõppes juba 1991.a, siis on viidatud korteriomandi ja sõiduauto näol tegemist mitte poolte ühisvaraga, vaid hageja lahusvaraga. Vastuhagi hageja palub lahutada ELi ja MLi abielu, mis on registreeritud XXX aastal, Tallinna Linna TSN TK perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. XXX; tuvastada, et korteriomand registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Tallinna linn, ei ole EL'i ja ML'i, kelle abielu sõlmiti XXXa. ja abielusuhe lõppes 1991.a., ühisvara; tunnustada, et korteriomand registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Tallinna linn, on EL´i lahusvara; tuvastada, et vallasasjana liiklusregistris registreeritud sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX ei ole EL´i ja ML´i, kelle abielu sõlmiti XXXa. ja abielusuhe lõppes 1991.a. , ühisvara; tunnustada, et sõiduauto registreerimisnumbriga XXX, on EL´i lahusvara; mõista EL'i kasuks ML´lt välja tasutud riigilõivu eest 1000.- krooni ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.

Hageja seisukoht kostja vastusele ja vastuhagile Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud väidetega ning esitab alljärgnevad vastuväited:

1.1. Kostja väidab, et hageja viitas hagiavalduses nende kolmele ühisele lapsele. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et neil on kostjaga ühiseid lapsi kolm. Hageja ütles, et abielust on sündinud poeg AL ja poeg RL ning enne abiellumist tütar ET ning, et lastel RL ja ET on tuvastatud raske puue. Hageja ülalpidamisel on kõik lapsed ning ta soov oli selgitada, et kahel lapsel on raske puue ning nad vajavad suuremat hoolt ja tähelepanu.

1.2. Vale on kostja väide, nagu oleks ta koos poja AL ’ga asunud elama Kehrasse juba 1991 aastal. Enne poolte kooselu lõppemist 1994 aastal käis poeg A kostjaga pidevalt kaasas, kui kostja Kehras maja remontimas ja ehitamas käis. Peale kooli pooleli jätmist töötas A Kehras saeveskis ja elas sel ajal kostja juures, ajaliselt nii 1,5 – 2 kuud. Tegelikult elas poeg A peale koolist ära tulemist vanaema juures Aegviidus. Vale on ka kostja väide nagu oleks hageja oma vanema poja AL i tagaselja ja kostja teadmata XXX korterist välja kirjutanud, kui kostja koos pojaga 1991 aastal Kehrasse elama asus. Kui poeg AL kooli pooleli jättis läks ta elama vanaema juurde Aegviitu. Kuna AL tahtis ennast ka vanaema juurde sisse kirjutada, siis pidi kostja teda selles abistama. See aga ei õnnestunud, sest poeg oli sel ajal veel alaealine, keda sai eluruumi sisse kirjutada vaid vanemate juurde, mitte vanavanemate juurde. Nii elas A vanaema juures, aga sisse oli kirjutatud ikka XXX eluruumi.

1.3. Vale on kostja väide selles, et tema on ainuisikuliselt tasunud üüri, kommunaalja haldusteenuste eest ajavahemikul 1991-2001. Kostja väidab oma vastuses korduvalt, et asus eraldi elama 1991 aastal, hageja ei pea seda õigeks, kuna nad elasid koos kuni 1994 aasta sügiseni, kuni kostja lahkus hageja ja pere juurest ja asus elama teise naise juurde. Kuni selle ajani elas kostja oma pere juures ja käis koos hageja ja poegadega Kehras maja ehitamas. Kostja veetis küll palju aega maja ehitades Kehras, kuid see oli arusaadav, sest sinna pidi lähiajal terve pere koos elama asuma. Vale on ka kostja väide, et ta üksinda maksis 1991-2001 XXX korteri üüri ja kommunaalteenuste eest. Kostja maksis vaid 1994- 1996 korteri üüri ja makseid. Kuna peale poolte kooselu lõppemist ei maksnud kostja oma lastele mingit toetust, siis luges hageja korteri üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise elatisraha maksmiseks. Seda seepärast, et kostja maksis korteri eest makse kuni poegade täisealiseks saamiseni. Kostja väidab, et maksis ise 16. jaanuaril 2001 kogu arve keskkütte ja soojavee varustuse trasside väljavahetamise eest. Ka see on vale, sest hageja sõnul tasus kostja osa sellest arvest, kuna hagejal oli tekkinud võlg, teise poole maksis osade kaupa hageja ise kinni. Pealegi on kostja esitanud lisa nr 7 all vaid AS D poolt väljastatud arve 16.01.2001, kuid puudub tõend selle tasumise kohta kogu summa ulatuses.

1.4. Kostja väidab, et soovis kasutada ühte tuba XXX korteris, kuid hageja vahetas ära ukselukud ja viskas ära tema riided ja jalatsid. Tegelikult oli hageja sunnitud lõpuks välja vahetama nii aknad kui välisukse, kuna need olid nii lagunenud, et seisid veel vaevalt ees. Hageja vahetas need välja, tasudes nende eest järelemaksuga. Riided ja jalanõud jättis kostja ära kolides Vindi tn korterisse. Hageja palus tal korduvalt oma asjad ära viia, kuid kostja käskis neid alles hoida. Lõpuks 3 aastat tagasi lubas kostja hagejal allesjäänud asjad ära visata.

1.5. Kostja väidab ka, et XXX korteri erastamiseks saadud EVP-d ostis ta hagejalt, hageja emalt ja tütrelt sularahas. See on osaliselt vale, kuna kostja ostis ainult hageja emalt 7 tööaastat, hinnaga 150.- krooni aasta. Nii hageja kui hageja tütar ET andsid oma tööaastad kostjale selleks, et tal oleks võimalik korter erastada.

1.6. Kostja väidab, et tasus hagejale pool XXX müügist saadud rahast, kuna hageja oli vaid siis nõus ühisvara müügiks oma nõusolekut andma. Antud kostja väide on vale. Hageja oli nõus andma ühisvara müügiks nõusoleku, kui kostja maksab talle müügist saadud rahast poole kinni. Kuid seda raha, mille eest hageja oli nõus nõusoleku andma, ei ole hageja saanud, mistõttu on poolte ühisvaraks olev XXX jagamata.

2. Kostja vastuhagi abielulahutuse, XXX korteris asuva vallasvara jagamise nõudes ning korteriomandi XXX ja sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXX lahusvaraks tuvastamise nõudes. Kostja esitatud vastuhagi tunnistab hageja osaliselt, ta on nõus abielu lahutusega, kuid nõuab abielulahutuse ja ühisvara jagamist ühises menetluses ning ülejäänud osas vaidleb vastuhagile vastu alljärgnevalt:

2.1. Õige on kostja väide, et hageja oli nõus 2005.a. mais lahutama abielu perekonnaseisuametis, kuid võttis hiljem avalduse tagasi. Hageja oli tõesti nõus kostja ettepanekul 2005.a kevadel minema ja abielu lahutama perekonnaseisuametis. Pooled viisid lahutuseks avaldused sisse ja jäid ootama. Kolme päeva pärast helistas kostja uuesti ja teatas, et tahab pool XXX korterist ka omale saada, mille peale ütles hageja, et ei ole nõus abielu lahutamisega ennem kui ühisvara on jagatud, helistas perekonnaseisuametisse ja tühistas avalduse.

2.2. Kostja nõue korteriomandi XXX lahusvaraks tuvastamiseks. Kostja nõue korteriomandi XXX kostja lahusvaraks tuvastamiseks palub hageja jätta rahuldamata ja jääb põhihagis toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde.

2.3. Kostja nõue sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXX lahusvaraks tuvastamiseks. Hageja ei oma nõudeid sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXX jagamisel ühisvarana.

2.4. Kostja nõue XXX korteris asuva vallasvara jagamiseks. Kostja väidab, et peale abielusuhete lõppu jäi XXX korterisse abielu jooksul soetatud mööbel, valgustid, kodumasinad, lauanõud, vaibad jne. ning esitab vallasvara nimekirja, milles toodud vara väärtuseks hindab ta kokku 20 000.- krooni. Kostja poolt on koostatud vallasvara nimekiri, kuid pole märgitud millist vara ta soovib jagada ja mida endale jätta. Hageja on seisukohal, et osa vallasvara nimekirjas loetletud esemetest on nende aastate jooksul katki läinud, hävinenud ja ära visatud.

Hagi eseme täiendamine 17.01.2001.a. sõlmisid AS D ja EL Tallinnas XXX , mille eest oli vajalik tasuda 17250 EVP krooni. ELil endale neid tervikuna ei olnud ja sai need oma abikaasa MLilt. ELil oli EVP-sid arvestuskaardil arvel 31.08.1995.a. seisuga 26400.-EVP krooni, millest talle endale kuulus vaid

3900.- EVP krooni. MLilt sai ta ülekandega oma kontole 22500.- EVP krooni. MLile enda tööaastate eest oli sellest 11100.- EVP ja teistelt kinkena saadud 11400 EVP krooni. Poolte abielu oli registreeritud XXX.a. Abielu kestvus oli 01.01.1992.a. olnud 14 a ja 8 kuud. 15 tööaasta eest oli EVP-sid ette nähtud 4500 krooni. Lisaks oli MLile ette nähtud laste eest 3x 5x300 =4500 EVP-d, millest 3000 EVP-d saavad kuuluda ühiste laste eest ühisvarasse. MLi EVP-dest kuuluvad ühisvarasse 7500 EVP krooni ja 3600 EVP krooni on tema lahusvara. Kuna korteri omandamiseks oli vaja 17250 EVP krooni, millest ELi ja MLi arvelt kaeti summa 15 000 EVP-d, siis ülejäänud 2250 EVP-d tuleb arvestada samuti ühisvara hulka kuuluvaks, kuna MLil ei ole esitada kinkelepingut nende lahusvarasse omandamise kohta. Seega 17250-st EVP-st kuulusid 13650 EVP abikaasade ühisvarasse ja 3600 EVP-d MLi lahusvarasse. MLi lahusvara moodustab sellest 21 %. ML taotleb, et korteriomandi jagamisel kalduks kohus 21 % ulatuses ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade võrdsusest, kuna selles ulatuses on vara soetatud MLi lahusvara arvelt. Vähetähtis ei ole seejuures, et ELi enda tööaastad moodustavad korteri soetamiseks kulutatud EVP-de maksumusest vaid 23 % ning ülejäänu on tulnud MLi EVP-dest. XXX korteriomandi maksumus vastavalt ekspertiisiaktile on 1185 000 krooni, millest 21 % moodustab 248 850 krooni. Abikaasade vahel võrdsele jagamisele läheks 936 150.-krooni, millest kummagi osa oleks 468 075 krooni. MLi osa peale tema kasuks kõrvalekaldumist oleks 716 925 krooni. XXX Tallinnas poolelioleva ehitise turuväärtus koos krundiga (ostueesõigusega erastamise õigusega) käesoleval ajal on 2 570 000 krooni, millest kummagi abikaasa osa on 1285 000 krooni. Kuna ühisvara jäi poolte vahel jagamata selle võõrandamise ajal, on ühisvara võõrandamisest kasu saanud ELil kohustus hüvitada MLile 50 % vara väärtusest. Ühisvara jagamine hageja MLi hagi kohaselt peaks toimuma järgmiselt. Ühisvara jagamisel pooltele jäävate varade maksumused:

ML EL XXX korteriomand

1 185 000,00

XXXkinnistu

2 570 000,00 Kokku

1 185 000,00

2 570 000,00 Kokku: 1 185 000,00 + 2 570 000,00 = 3 755 000,00 krooni. MLi õigus saada ühisvarast 248 850 +

468 075 + 128 500 =2 001 925 krooni. ELil õigus saada ühisvarast 468 075 + 128 500 = 1753 075 krooni. Ühisvara jagamisel enamsaadust tekkiv kohustus:

ML EL Õigus saada

2 001 925,00

1 753 075,00 Tegelikult saadu

1 185 000,00

2 570 000,00 Vahe

- 816 925,00 + 816 925,00

Hageja täpsustab hagi eset ja tema haginõudeks jääb: tunnistada Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinn XXX abikaasade ühisomandisse kuuluvaks ja kalduda selle vara ühisvarana jagamisel MLi kasuks 21 % ulatuses viimase lahusvara arvel ühisvara soetamise tõttu, ühisomandisse kuuluv Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinn XXX jätta hagejale MLile, ühisomandisse kuulunud Tallinnas, XXXasunud poolelioleva elamu ja elamu ehituseks vajaliku ehitusmaterjali müügist saadud tasu jätta kostjale ELile, välja mõista ELilt MLi kasuks enamsaadud ühisvara eest 816 925 krooni ja mõista välja ELilt MLi kasuks tasutud riigilõiv ja õigusabikulud.

Vastus hagi eseme täiendamiseks EL ei nõustu hageja hagi eseme täiendustega ja esitab omapoolsed vastuväited. Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted lõppesid 1994 .a. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. XXX Abielusuhte lõppemise ajal 1994 oli pooltel ühisvarana pooleliolev elamu ehitusõigusega maal vallasasjana. Poolte kokkuleppel võõrandati notariaalselt XXX pooleliolev ehitis koos ehitusmaterjalidega, millest saadud raha jagati poolte vahel koheselt, kui hageja seda ei tunnista. Kuna XXX võõrandamine leidis aset pärast abielusuhte lõppemist poolte kokkuleppel, ei kuulu ühisvara võõrandamisest saadu suhtes kohaldamisele ühisvara jagamise sätted. Kuna hageja ei tunnista seda, et XXX müügist saadud raha 85000 krooni jagati, siis oleks tal olnud võimalus esitada ELi vastu nõue 42500 krooni saamiseks. Samas on ekslik hageja väide nagu tuleks XXX jagada eksperthinnangus näidatud väärtuse alusel. Kui kohus siiski leiab, et nimetatud vallasi ei ole poolte kokkuleppel jagatud ja kuulub ühisvara koosseisu, siis on kostja seisukohal, et nimetatud vallasasja väärtust saab määrata 1995 aasta seisuga mitte käesoleva aja seisuga (omandi kaotamise aja seisuga). Kostja arvates ei saa käesolevas asjas lähtuda VK eksperthinnangust XXX osas, kuna ekspert on hinnanud XXX kinnistu väärtust, mis ei ole kunagi hagejale ja kostjale kuulunud. Kostja arvamusel, et XXX on jagatud abielu kestel.

ML´i poolt EL´ile EVP-de ülekandmine Hageja kandis oma arvelt EVP-d kostja arvele asjaoluga, et kostja tasus nende eest rahaliselt hagejale, hageja tütrele ET´ile ja hageja emale AL´ile. Hageja kandis oma kontol olevad EVP-d kostjale pärast seda, kui kostja oli nende eest tasunud. Seoses asjaoluga, et kostja on hagejale EVP- de eest tasunud ei saa neid lugeda poolte ühisvaraks ega ka ML lahusvaraks vaid antud EVP-de näol on tegemist EL´i lahusvaraga. Juhul, kui EL poleks EVP-de eest MLile tasunud oleks EVP-d kuulunud poolte ühisvarasse, mitte osaliselt MLi lahusvarasse nagu hageja ekslikult leiab, abielu kestel saadud EVP-d on poolte ühisvara, kuid praegusel hetkel tuleb kõrvale kalduda, kuna EL on tasunud MLile 11100 EVP-de eest 925 krooni (11100 / 300*25), AL 8400 EVP-de eest 700 krooni (8400/300*25), ET 3000 EVP eest 250 krooni (3000/300*25). Kostja on arvamusel, et hageja poolt ülekantud EVP-de osaline kasutamine korteri erastamisel pärast abielusuhte lõppemist ei muuda korterit poolte ühisvaraks nagu hageja ekslikult leiab.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Lisaks leiab kohus, et vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu ML ja EL vahel on sõlmitud XXX Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr XXX (tl 10). Hageja/vastuhagis kostja ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kuna nii hageja kui ka kostja soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning poolte abielu tuleb lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Vaidlust ei ole selles, et poolte abielust on sündinud poeg AL11. septembril 1977 (tl 12) ja poeg RL30. oktoobril 1978 (tl 13). Enne abiellumist on hagejal tütar ET, kes on sündinud 09. augustil 1974 (tl 11). Arstliku ekspertiisi otsusega on ET tuvastatud raske puue (tl 14) ja RL on tuvastatud püsiv osaline töövõimetus (tl 15) ning neile on määratud pension. Pooled ei vaidle ka selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid 1994.a. ning sõiduauto Audi 80 on kostja lahusvara (tl 51).

PKS § 14 lg 1 järgi on abikaasade ühisvara abielu kestel omandatud vara. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinnas, XXX pooleliolev elamu ja Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinn, XXX, on poolte ühisvõi lahusvara. Esmalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas korteriomand, asukohaga Tallinn, XXX kuulub abikaasade ühisomandisse ja kas selle vara ühisvara jagamisel tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsusest MLi kasuks 21 % ulatuses. Kinnistusregistri andmetel on antud korteri omanikuks kostja (tl 27).

PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

Kostja EL taotleb Vindi tn 8 krt 24 asuva korteriomandi tunnistamist tema lahusvaraks, kuna see erastati tema poolt vallasasjana ja korteriomandina peale abielusuhete lõppemist. Hageja aga on seisukohal, et korteriomand tuleb arvata poolte ühisvarasse ning ühisvara jagamisel tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsusest hageja kasuks 21 % ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kes tasus üüri, kommunaalja haldusteenuste eest. Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et hageja on alates 1997.a. tasunud iga kuu üüri sularahas ühistu kassasse (tl 109-115) ja kuni erastamiseni 2001. aastani kuulus XXXelamu AS-ile D ile ning üüri tasumine toimus läbi XXXmajahoidja ning hageja tasus oma üüri sularahas majahoidja kätte. Alates maist 2001.a. jätkas hageja oma korteri üüri tasumist sularahas otse ühistu kassasse (tl 25 II kd). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väide, et hageja ei ole elamiskulude eest tasunud, on väär. Samuti kostja väide, et tema tasus keskkütte ja soojavee varustuse trasside väljavahetamise eest, ei ole tõendamist leidnud, kuna arve esitamine iseenesest ei tähenda veel arve tasumist kostja poolt (tl 52).

Kohtule esitatud ostu-müügilepinguga (tl 25-26) on tõendatud, et 17.01.2001.a. sõlmisid kostja ja AS D ostu-müügilepingu, millega müüja müüs ja ostja ostis korteri nr 24, mis asub Tallinnas, XXX ning mille eest tasuti kostja poolt erastamisväärtpaberitega 17 250 krooni. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardilt ja osakukäivelt (tl 20-21) nähtub, et kostja on hagejalt saanud 22 500 EVP krooni – hageja enda tööaastate eest oli sellest 11 100 EVP krooni ja teistelt saadud 11 400 EVP krooni. Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest (tl 22-23), et seisuga 31.08.1995.a. oli kostja arvelduskaardi arvel 26 400 EVP krooni. Järelikult kuulus kostjale endale 3900 EVP krooni. Kostja väide, et ta tasus hagejale EVP-de ülekandmise eest rahaliselt, mistõttu ei kuulu EVP-d enam poolte ühisvarasse, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kostja ei ole oma väiteid tõendanud, nõustub kohus hagejaga, et 17 250 EVP-st kuulusid

13 650 EVP abikaasade ühisvarasse ja 3600 EVP-d hageja lahusvarasse, seega on hageja korteri omandamiseks tasunud lahusvara arvelt 21 %, mistõttu korteriomand asukohaga Tallinn, XXX kuulub abikaasade ühisomandisse ja ühisvarana jagamisel tuleb kõrvale kalduda poolte võrdsusest MLi kasuks 21 % ulatuses.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha Tallinnas, XXX asunud ja poolte omandis olnud objekti osas. Kostja väide, et XXX krundil ei olnud pooleliolevat elamut, on vastuolus kostja poolt esitatud notariaalsete avaldustega (tl 42-43), millest nähtub, et hageja annab kostjale nõusoleku ühiselt omandatud poolelioleva elamu müügiks, samuti nähtub hageja poolt esitatud ostu-müügilepingust, et kostja müüb M Š poolelioleva elamu (tl 18-19). Ka hageja poolt esitatud fotolt nähtub, et vaidlusalusel krundil paikneb pooleliolev ehitis (tl 116). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et abielusuhete ajal eraldati kostjale krunt individuaalelamu ehitamiseks Kakumäel XXX (tl 16) ja ehitusluba (tl 17). Seega omandati vaidlusalune objekt abielu kestel ning see tuleb PKS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks.

Kohtule esitatud ostu-müügilepingutest (lk 18-19) nähtub, et EL võõrandas 22.12.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga 11/12 mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast krundist koos poolelioleva elamuga M Š hinnaga 75 000 krooni ning 04.01.1996 sõlmitud ostu-müügi lepinguga võõrandas 1/12 mõttelist osa M Š hinnaga 10 000 krooni. Seega on kostja võõrandanud ühisvarasse kuuluva asja ning seega ei ole võimalik jagada enam seda asja, kuna PKS § 19 lg 3 alusel määratakse ühisvara jagamisel abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena, varaliste õiguste ja kohustustena. Asja, mida ei ole enam ühisvara koosseisus, ei saa enam eelmärgitud § 19 lg 3 alusel jagada. Hageja väited, justkui oleks märgitud pooleliolev elamu ikka veel ühisvara, ei ole seega õiged, kuna see vallasasi on ära võõrandatud. Kuna asja, st pooleliolevat elamut, enam poolte ühisvaras ei ole, saab rääkida selle asja eest saadud rahast kui ühisvarast. Kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed PKS § 19 lg 1 järgi, siis sellise ühisvara võõrandamisest saadud raha kui asja väärtuse ekvivalent on hinnatav poolte ühisvarana ehkki raha saadi pärast, st et asi vahetati nn välja raha vastu ja kuna pool mõttelist osa pooleliolevast elamust kuulus hagejale, siis kuulub hagejale ka selle poole mõttelise osa müügist saadud rahast. Vastavalt müügilepingule oli antud objekti eest saadav raha ehk müügihind kokku 85 000 krooni. Eeltoodu tõttu ei oma asjas tähtsust hageja väited käesolevaks ajaks oleva poolelioleva elamu turuväärtusest 2 570 000 krooni käesoleval ajal, kuna jagamisele ei kuulu mitte pooleliolev ehitis koos krundiga, vaid jagamisele saab kuuluda poolte poolt ehitise võõrandamisel saadud raha, milleks on 85 000 krooni. Samuti ei oma vaidluses kaalu hageja väide, et notari tehingus näidatud hind ei vasta tegelikule tehinguväärtusele, kuna kohus saab lähtuda üksnes kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, mitte poolte esitatud paljasõnalistest väidetest. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut antud objekti eksperthinnangule ega VKAS-i vastustele (tl 18, kd II). Omakorda ei ole kostja tõendanud, et hageja on XXX müügist saadud rahast pool kätte saanud.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ühisvara jagamisel tuleb väärtus määrata mitte 1995.a. seisuga, vaid omandi kaotamise aja seisuga. Abielusuhte lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, kuid omandi väärtus tuleb kindlaks määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Ka Riigikohtu kolleegium on korduvalt märkinud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.

Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvaraks olev korteriomand Tallinnas, XXX, on õiglane jätta kohtuotsusega hageja omandisse. Nimetatud järeldusele asub kohus seetõttu, et hageja on alates

1997.a. kuni käesoleva ajani tasunud üüri, kommunaalja haldusteenuste eest, samuti oli tema panus korteri erastamisel suurem. Pealegi on hageja elanud vaidlusaluses korteris 1982. aasast koos kolme lapsega, mistõttu on õiglane jätta lapsed koos hagejaga vaidlusalusesse korterisse edasi elama. Korteriomandi jätmine kaasomandisse ei ole põhjendatud seetõttu, et poolte suhted on pingelised. Korteriomandi näol on tegemist 3-toalise korteriga, mille probleemideta kasutamine endiste abikaasade vahel, kelle suhted on teravad, on võimatu.

Lähtudes asjaolust, et kohus peab põhjendatuks ühisvarana jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsusest hageja kasuks 21 % ulatuses ning tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta korteriomandi hagejale ning see riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna kostja kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud eluruumile, peab kohus põhjendatuks jätta XXX objekti võõrandamisel saadud raha 85 000 krooni kostja omandisse.

Hageja poolt esitatud Tallinna Halduskohtu lahendid (tl 28-34) jätab kohus tähelepanuta kui asjasse puutumatud.

Eeltoodust tulenevalt kuulub nii hagi kui vastuhagi osalisele rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi kui ka vastuhagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lukiina Vismann Kohtunik