2-08-68468/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-68468

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2009.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-68468 Tsiviilasi, hageja nõue V S hagi O F vastu isaduse tuvastamise ja lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 34 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V S (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: O F (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 23. märtsil 2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja V S Kostja O F Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

1. Rahuldada V S hagi osaliselt. 2. Lugeda tuvastatuks, et V S (sündinud xxx. Narva linnas, isikukood: xxx, sünniakt nr 29, koostatud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas Sillamäel) põlvneb O F (isikukood: xxx, elukoht xxx). 3. Välja mõista O F V S kasuks elatis alaealise lapse V S, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 17. oktoobrist 2008.a igakuise elatusrahana summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse V S täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx. 4. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. 5. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 6. Kohtuotsus saata 10 päeva jooksul Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

2-08-68468

2 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

V S (edaspidi hageja) on 17.10.2008.a esitanud O F (edaspidi kostja) vastu hagi isaduse tuvastamise ja lapsele elatise nõudes. Hagi põhjenduste kohaselt sündis poolte kooselust 2002.a sündis poeg V S, mille kohta 16. aprillil 2002.a koostati sünniakt nr. 29. Lapse sünni registreerimise ajal kostja ei soovi vabatahtlikult oma isadust tuvastada ja selle tõttu lapse sünnitunnistuses lahtris „isana“ kostja ei ole määratud.

Alates 2006.a hageja ja kostja elavad eraldi. Laps V S on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja majanduslik seisund on halb. Tema igakuine sissetulek moodustab keskmiselt 4 187,30 kuus. Hageja saab palga summas 3 587,30 (keskmine palk) krooni ja lapsetoetust summas 600 krooni kuus. Kostja keeldub vabatahtlikul täitmast lapse V S ülalpidamiskohustust. Lapse V S rahaline ülalpidamine koosneb järgmistest kulutustest: 3 000 krooni kulud söögile, 500 krooni kulud riietele, 650 krooni kommunaalteenuste kulud, 200 krooni muud kulud. Kokku kulutused lapsele on 4 170 krooni kuus.

Hageja palub tuvastada kostja O F isadus lapse V S suhtes, ja välja mõista O F hageja V S kasuks igakuine elatis lapse V S ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o. xxx alates hagi esitamisest. Samuti palub hageja välja mõista elatise lapse V S ülalpidamiseks eelneva perioodi eest, kestvusega kuni ühe aastani, kuni hagi esitamise päevani. Veel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud.

Kostja vastus

06.03.2009.a kohtule esitatud vastuses kostja O F ei ole hagiga nõus. Vastuse kohaselt kostja arvab, et isaduse tuvastamiseks on vaja teha ekspertiis ning kohtukulud tuleb välja mõista mõlemalt poolt. Hageja pole ühtegi korda kostjat teavitanud, et annab asja kohtusse, sellest kostja sai teada alles, kui sai dokumendid kohtust posti teel. Peale dokumentide kättesaamist kostja mitmekordselt tunnistaja kohalolekus pakkus hagejale asi lahendada kompromissiga. Hageja ei soovi asi lahendada kompromissiga. Kostja väitel esitatud toidu tšekkidest ajavahemikus 07.08.2008 – 08.09.2008 pole näha, kui palju raha on kuulutatud lapse peale aastas (toit, riided, jalatsid, rohtu). Hagejal on olemas kaks pangaarvet, üks AS-s Swedbank ja teine AS-s SEB Pank, aga hagile on lisatud ainult konto väljavõtte AS-st Swedbank. Hagi esitamisel on hageja töötanud firmas OÜ VIRU RAND, aga praegu ta töötab teises töökohas. Kostja arvab, et oleks õige, kui ta esitaks tõendi töötasu kohta uuest töökohast.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 23. märtsil 2009.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kuid täpsustas hagi, et soovib elatise välja mõista kostjalt 2 175 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates 17.10.2008.a. (t.l. 74).

Kostja kohtuistungil teatas, et ei vaidle isaduse tuvastamise nõude vastu ja ei palu DNA- ekspertiisi (t.l. 74). Samuti tunnistas elatise nõue, kuid ei ole nõus summaga, nõus maksma elatist summas 1 000 krooni. Kostja kinnitas, et tema palk moodustab 4 400 krooni ning teatas, et temal on veel tütar Violeta, kelle ülalpidamiseks maksab ta elatist 1998.aasta kohtuotsuse alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele ning hageja elatise nõue kuulub samuti rahuldamisele, kuid summas 1 500 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule, ning seda

2-08-68468

3 lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.

Hageja palub tuvastada kohtul, et tema laps V S põlvneb isast O F.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Hageja väitel põlvneb tema alaealine poeb V S kostjast. Laps on sündinud poolte kooselust, mis kestis aastatel 2000 kuni 2006. V S sünniakti tema isa kohta kannet tehtud ei ole (t.l. 31). Kohtuistungil O F tunnistas kohtule, et xxx sündinud V S põlvneb temast – O F (t.l. 74). Seega pooled ei vaidle , et V S põlvneb isast O F ja hageja nõue kostja vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostja tuleb kanda isana lapse sünniakti.

Vastavalt PkS §-le 42 lg 3 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tema kasuks lapse V S ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates hagi esitamisest s.o. 17. oktoobrist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja arvestuse kohaselt on lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kuus 4 170 krooni, seega peaks kostja kandma lapse kuludest 2 175 krooni, ehk seaduses sätestatud miinimummäära. Vaidlust ei ole, et hageja töötasu on 4 350 krooni kuus (t.l. 73) , et laps elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel.

Kohus eelnevalt tuvastas, et lapse V S isa on O F. Vaidlust ei ole, et O F lapse V S suhtes ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole.

Kostja seletuse kohaselt on tal võimalik lapse ülalpidamiseks maksta 1 000 krooni kuus põhjusel, et kostjal on teine laps ja tema saab palka 4 400 krooni.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Sillamäe Linnakohtu 06. aprilli

2-08-68468

4 1998.a otsuse tsiviilasjas nr 2-31/98 alusel O F peab maksma O R tütre V F, sünd. xxx, ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 500 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimaalpalgamäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sillamäe Linnakohtu 06. aprilli 1998.a otsusega tsiviilasjas nr 2-31/98 (t.l. 71).

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Seega kohus ei hinda tõenditena kviitungeid toiduainete ostmise kohta ja hageja konto väljavõtet, sest lapse vajadusi seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses tõendada eraldi ei ole vaja.

Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks pojale V S on kostjal veel üks laps – tütar V F.

Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et 13.02.2009 palgatõendi (t. 1. 48) kohaselt on kostja brutopalk 4 400 krooni kuus. Kostja sissetuleku 4 400 krooni jagamisel kolme isiku vahel, s.o 2 lapse ja kostja vahel, jääks igaühele 4 350 / 3 = 1 466 krooni kuus, mis ei ole piisav lapsele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni. Seega on elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni, osutuks kostja tütar V F vähem kindlustatuks kui elatist saav poeg V S. Kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma poja V S ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus. Kohus leiab, et sellise summa väljamõistmine kostjalt lapse ülalpidamiseks on põhjendatud võttes arvesse lapse huvi tagada talle elamiseks vajalik väiksemail võimalikul määral. Kohus ei arvesta tõenditena kostja ja tema elukaasalase pangakonto väljavõtteid, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu.

Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt O F hageja V S kasuks elatis poja V S, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 17. oktoobrist 2008.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, kuni poja V S täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 15 000 krooni. Seega eeldatakse isaduse tuvastamise nõude puhul, et hagihind 15 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Võttes arvesse seda, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus, on elatise nõude hinnaks 19 575 krooni. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 34 575 (19 575 + 15 000) krooni.

2-08-68468

5

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema kanda.

Kohtuotsuse viivitamatu täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov