2-05-23684/69 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-23684

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009, Jõhvi

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Marge Tamme

Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse avaldus M.P. ja Ü.J. õiguste määramiseks alaelise lapse suhtes

Kohtuistungi toimumise aeg 23. märts 2009

Menetlusosalised Avaldaja Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu, Jõhvi linna õigusjärglane, RK 75033483) Avaldaja esindaja E. E.

Puudutatud isik M.P. (IK xxx) Puudutatud isik Ü.J. (IK xxx) Puudutatud isikute M.P.i ja Ü.J.e esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.

Puudutatud isik M.P. (IK xxx) Puudutatud isiku M.P. esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõhvi Vallavalitsuse avaldus.

2. Võtta ära M.P.ilt ja Ü.J.elt laps M.P. ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Avaldajal ja puudutatud isikutel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

29. detsembril 2005 esitas Jõhvi Linnavalitsus (Jõhvi Vallavalitsuse õiguseellane) Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse M.P.ilt ja Ü.J.elt vanema õiguste äravõtmiseks nende lapse M.P. suhtes.

Avalduse kohaselt vanemad ei hoolitse lapse eest. Ta käib määrdunult riides, on pesemata, kannatab tühja kõhtu. Tema kodu on koristamata, seal suitsetatakse, tarvitatakse alkoholi. Lapsel puudub oma mängunurk, lasteraamatud, lastemängud. Lapse vanemad on pensionärid. Elatakse pensionidest ja lastetoetusest. Laps on omapead, vanematel puudub tema suhtes järelevalve. Ta hulgub linnas ringi. Last ei viida sageli lasteaeda, kus ta oleks hooldatud. Tema riideid pesevad lasteaia töötajad. Lasteaias on lapsele mitmeid kordi tehtud täitõrjet. Laps on oma eakaaslastest kõne arengus maha jäänud. Sotsiaalosakonna poolt on perekonda püütud abistada ning suunata, millel aga ei ole olnud tulemusi.

M.P. ja Ü.J. oma 26.01.2006 vastuses kohtule tunnistavad nende vastu esitatud nõudeid, kuid paluvad võimalust kasvatada oma tütart ja lubavad nende vastu esitatud nõudeid täita.

Jõhvi Vallavalitsus leiab oma 22.03.2006 kirjas, et on perekond Pressi probleemidega on tegeletud juba neli aastat, nende lubadused n paljusõnalised, nad suhtuvad ükskõikselt lapse vajadustesse. Vanemad ei ole võimelised oma eluga hakkama saama ja nad ei ole võimelised hoolt kandma erivajadusega lapse eest.

20. juunil 2007 tagas Viru Maakohus Jõhvi Vallavalitsuse avalduse alusel hagi lubades Jõhvi Vallavalitsusel korraldada alaealise lapse M.P.i õppimine erivajadustega laste koolis. Hagi tagamise määrus vaidlustati M.P. ja Ü.J.e poolt Viru Ringkonnakohtus, kes jättis oma määrusega 23.04.2004 hagi tagamise määruse muutmata.

Viru Maakohus määras 25. juunil 2008 M.P.i ja Ü.J.e suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiiside läbiviimise selgitamaks välja kas nendel esinevad psüühikast tingitud takistused oma vanemakohutuste täitmisel. Psühhiaatritele esitati kohased küsimused.

Sihtasutuses Ahtme Haigla teostati 22. juulil 2007 M.P.ile ja Ü.J.ele ambulatoorsed kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid.

31. oktoobril 2008 peatas kohus menetluse puudutatud isikute esindaja Irina Gromtsei ja Jõhvi Vallavalitsuse esindaja taotlusel andes M.P.ile ja Ü.J.ele võimaluse

vanematekohustuste täitmiseks uues elukorralduslikus situatsioonis kui M.P. on asunud õppima uude kooli.

Jõhvi Vallavalitsus esitas 09. detsembril 2008 taotluse menetluse uuendamiseks.

Kohus uuendas menetluse 22. detsembri 2008a. kohtumäärusega ning jätkas menetlust sealt, kus see pooleli jäi.

KOHTUISTUNGID

Kohtumenetluses on toimunud üks eelistung ja 4 kohtuistungit.

Kohtu eelistung toimus 04. aprillil 2006. Üle kuulati tunnistajad H.V., H. K., A. N..

05. juulil 2006 määras kohus Ü.J.ele ja M.P.ile õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.. Järgnevad kohtuistungid toimusid tema osavõtul 9. juunil 2008, 23. septembril 2008, 17. märtsil 2009 ja 23. märtsil 2009.

09. juuni 2008 kohtuistungil jäi avalduse menetlemine pooleli, kuna avaldaja taotles M.P.ile ja Ü.J.ele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist ning M.P.i ja Ü.J.e esindaja taotles esindaja määramist M.P.ile.

23. septembri 2008 kohtuistungil, millest võttis osa ka M.P. esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga, lükkas kohus asja arutamise edasi andes aja M.P.ile uue kooli - Vaeküla kooliga tutvumiseks, kuhu M.P. tahetakse õppima suunata ning tõestamiseks, et ta suudab oma lapse kasvatamisega siis hakkama saada, kui laps õpib uues koolis.

17. märtsi 2009 kohtuistungil esitas avaldaja Ü.J.e ja Mart Press suhtes alternatiivnõude tuginedes Perekonnaseaduse § 53 – lapse äravõtmine vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta.

Kohus määras kohtuistungi järgselt koheselt paikvaatluse tegemise selgitamaks välja M.P. kodused elamistingimused.

Paikvaatlus viidi läbi osapoolte osavõtul.

23. märtsil 2009 toimuval kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Jõhvi vallavalitsuse peresotsiaaltöötaja Pille Rüütli.

Avaldaja esitas tema poolt 17. märtsi 2009a. kohtuistungil esitatud alternatiivnõude eelistatud nõudena. St. avaldaja lõplikuks palveks kohtule jäi Ü.J.elt ja M.P.ilt lapse M.P. kasvatuslike õiguste äravõtmise nõue vanemlike õiguste äravõtmiseta ja alternatiivnõudeks vanemlike õiguste äravõtmise nõue. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik M.P. on sündinud 25. märtsil 1999.a. Tema isa on M.P., sünd. 30. september 1948 ja ema Ü.J., sünd. 22. märts 1957 (M.P. sünnitunnistus tl 9, sünniakt tl 7, 8)

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse §50 lg 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma, lg 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

PKS § 53 lg 1 järgi võib kohus otsustada ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde; PKS § 53 lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus; PKS § 53 lg 4 järgi lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

Kohus kuulas ära protsessiosaliste seletused, uuris kõiki kohtutoimikus olevaid materjale ja leidis, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldus kuulub rahuldamisele.

Jõhvi Vallavalitsuse avaldused ja kirjad tl 3-6, 40, 75-77 tõendavad, et lapsel M.P.il ei ole temale vajalikku kasvukeskkonda, vanemad ei oska ja ei soovi lapse arendamisega tegeleda. Lapse vanemate juurde jätmine ohustab lapse arengut sedavõrd, et ta ei suuda täisealiseks arenedes oma eluga toime tulla. Tal puuduks selleks erivajadusega lapsele antav ettevalmistus.

Tunnistajad on andnud ütlusi, mis tõendavad Vallavalitsuse poolt avaldatut osaliselt.

Lasteaiakasvataja H. V. ütlustest (tl 49) nähtub, et laps tuli lasteaeda määrdunult, tal on kõnehäired, temaga tegeleb logopeed. Talle on vajalik erikool või tugipere. Suhted vanematega on lapsel head, ta tahab koju minna. Vanemad armastavad oma last.

Lasteaiakasvataja A. N. sai anda ütlusi (tl 45) ainult lapse kõnearengu kohta ning ütles, et lapse kõne on arusaamatu. Ta vajab enne kooliminekut lisaõpetust. Tema areng võimalik.

Tunnistaja H. K., kes on Ü.J.e õde, andis ütlusi (tl 47) selle kohta, et lapsel ei ole normaalne kasvukeskkond. Soovida jätab hügieen, lapsel ei ole oma voodit. Kodus on neil eluks vajalik kõik olemas, võiks olla puhtam. Perekond ei saa aru sellest, mis lapsele on hea. M.P. ei soovi minu käimist sinna peresse, kahtlustab, et tahan last endale võtta.

Tunnistaja Pille Rüütel, kes on Jõhvi Vallavalitsuse peretöötaja, andis ütlusi (tl 251), et M.P. vanemad keelduvad last kliinilistele uuringutele saatmast. Uuringute tulemused oleksid vajalikud lapsele koolis spetsiaalse õppekava koostamisel. Oma kodu nad külastada ei lase. Laps on kooli tulles pesemata.

M.P. käis koolimineku eel Jõhvi lasteaias „Sipsik“, kuid lasteaia teatisest nähtuvalt (tl 13 ) oli lasteaias viibimise päevade arv väike. Lasteaiast antud iseloomustuse kohaselt (tl 14) puudus ta lasteaiast põhjuseta väga palju, ta oli kasimatu ja korratu välimusega. Vajas eripedagoogide abi, kuna oli raskusi kõnega. Vanemad puudujääki lapse arengus ei näinud.

Jõhvi lasteaia logopeed on Jõhvi Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale andnud M.P.i kõne iseloomustuse (tl 22), millest on lugeda suurt mahajäämust oma eakaaslastest.

Lasteaed „Sipsik“ kasvatajad ja logopeed on teinud lasteaia juhatajale avalduse (tl 25) lapse suunamiseks kliinilistele uuringutele, kuna logopeediline ravi ei ole tulemusi andnud. Lapsevanemad ei ole huvitatud ega võimelised lapse arendamiseks ja kasvatamiseks, uuringutele saatmisega ei ole võimelised tegelema.

Kohus leiab, et sellega lapsevanemad käitusid lapse huvidele vastukäivalt.

M.P. on täitnud peale lasteaias käimist koolikohustust mitmes õppeasutustes: Jõhvi Gümnaasiumis, Porkuni Koolis, Vaeküla Koolis. Koolidest antud iseloomustustes on märgitud, et lapse mahajäämus õppimises on suur, õpioskused puuduvad, sõnavara maht ei vasta tasemele, ta on kooli tulles kasimata (tl 78-81,109-111).

Kohtutoimikus on M.P. kodu, mis asub xxx, kodukülastuse aktid 15. maist 2002; 09. juulist 2002, 23. ja 30. septembrist 2003; 29. septembrist 2004; 01. ja 04. juulist 2005 (tl 15-21), 01., 02., 09. ja 11. juulist 2008, 12., 15., 16. ja 17. septembrist 2008 (tl 196-200).

Aktidest on lugeda, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldustes toodu vastab tõele – kodu on enamvähem alati koristamata, laps on hooldamata, last Vallavalitsuse poolt temale määratud kooli ei saadeta, arsti juurde minekuteks tehakse takistusi, suvel last laagrisse ei lasta minna. Seega teostatakse vanema õigusi vastuolus lapse huvidega.

17. märtsil 2009 kohtuniku poolt läbi viidud paikvaatlusel (tl 247) leidis kinnitust, et lapse kodu ei ole puhas, pesemisvõimalused on primitiivsed: ei kasutata sauna, vannituba ei ole, duśśi ei ole. Laps magab emaga ühes voodis, oma tuba ei ole temale eraldatud, mis oleks ruumijaotusest tingituna võimalik.

OÜ PEREARST ALTEMENT antud tõenditest (tl 73 ja 74) nähtub, et M.P.il on psühhiaatri poolt diagnoositud töövõime kaotus. Ü.J. on invaliid lapseeast. Tõenditest ilmnes avaldaja ja kohtu kahtlus, kas nad on võimelised enda tervisest tulenevalt adekvaatselt oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kas nad suudavad ametiasutustes vajalikke toiminguid ja tehinguid teostada, kas nad on suutelised nende erivajadustega lapse arengut ja vajadusi mõistma ja asjatundlikult lapse arengut toetama.

SA Ahtme Haiglas teostatud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid M.P.ile ja Ü.J.ele 08.08.2008 (tl 173, 174, 177, 178) kinnitasid, et mõlemate vanemate käitumine on adekvaatne, nad on vaimselt aruselged. Nad tulevad oma igapäevaeluga toime, ametiasutustes toimingutega on võimelised oma teadmiste ja oskuste piires hakkama saama. Teadmised ja oskused on aga vastavalt puudulikule haridusele ka puudulikud. Nii M.P.ile kui Ü.J.ele on diagnoositud vaimset alaarengut. Psühhiaatrilisi probleeme ei ole aga kummalegi diagnoositud. Lapse arengut ja vajadusi on M.P.ile ja Ü.J.ele vaja abilistega selgitada. Töövõime kaotuse protsent M.P.il ei saa olla hinnanguks tema võimele või võimetusele olla suuteline kasvatama ja arendama oma last. Kohus otsuse tegemisel arvestab ekspertide hinnangutega, kuid märgib siinkohal, et otsuse tegemisel omab olulist tähtsust M.P.i ja Ü.J.e poolt sotsiaaltöötajate poolt pakutud abist keeldumine lapse kasvatamisel, tema suunamisel eriarstide juurde, mis on vajalik lapsele eriprogrammi koostamisel õppetööks koolis.

M.P. ja Ü.J. on üle kolme aasta kestnud kohtuprotsessi vältel eiranud abi, mida nendele lapse kasvatamise küsimuses sotsiaaltöötajate poolt pidevalt on anda püütud.

Kuna nad jätkuvalt eiravad suunamist ja abi, mille vastuvõtmisel võiksid M.P.i kasvutingimused olla normaalsed, siis ei saa sellist eiramist lapse huvisid ja arenguvajadusi silmas pidades enam jätkata. Ohus on lapse arendamine ja iseseisvaks eluks ettevalmistamine. Seetõttu tuleb M.P.ilt ja Ü.J.elt ära võtta lapse M.P. kasvatamise õigused vanemlike õiguste äravõtmiseta.

M.P.il ja Ü.J.el on võimalik lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel pöörduda kohtu poole lapse tagasisaamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Puudutatud isikutele M.P.ile ja Ü.J.ele on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta kohtumääruse alusel 01. aprillist 2006 (tl 52, 53). Alaealisele M.P.ile on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta 16. juuni 2008a. kohtumääruse alusel (tl 163, 164).

Marge Tamme kohtunik