Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-87906/7 AI generated

2-08-87906/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-08-87906/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

aprill 2009. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-87906 Tsiviilasi Sxxxx Kxxxxxxx hagi Kxxxxx Kxxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Kxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Kxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine

Legislator headnote

AI generated

2-08-87906/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 26.02.2009.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat TsMS § 394 alusel hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 24.03.2009.a. kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista ja esitas oma vastuväited. Kostja märkis muu hulgas, et tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga.

Keywords

AI generated
unpaid advance on costs economic hardship changed financial circumstances non-implementation of the offending agreements inadequate service provision late objection to debt enforcement
AI generated
2-15-19124/30
Kinnitada hageja Rxxxx Txxxxxxx ja kostja Pxxxx Txxxxxxx vahel 06.12.2016 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Hageja ja kostja jagavad ühisvara selliselt, et xxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääb kostja ainuomandisse. Hageja annab käesoleva kompromissiga nõusoleku omanikukande muutmiseks, millega kanda xxxxxx kinnistu ainuomanikuks kostja, millega on tuvastatud hageja nõusoleku andmise kohustus tulenevalt kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-st 8.
2-06-3263/13
16.02.2006 esitas R.S. hagi V.S.´i vastu ühisvara jagamiseks. 06.05.2008 toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi ühisvara jagamiseks. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus ühisvara jagamise nõudes lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
2-18-4582/17
Kinnitada Xxx(hageja) ja Xxx(kostja) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamiseks alljärgnevas: Kostja ja hageja lepivad kokku, et korteriomand, asukohaga Xxx, katastritunnus xxx jääb hageja ainuomandisse ning hageja kohustub tasuma kostjale hüvitisena 7000.- eurot.
2-24-18171/13
Y annab järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) Sõidukid Honda CR-V (registreerimismärgiga XXX) ja sõiduk Honda Civic,
2-08-29186/5
november 2009.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-29186 Tsiviilasi NA(NA) hagi VL`i (VL) vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NA(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja VL (XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-87906

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2009. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-87906 Tsiviilasi Sxxxx Kxxxxxxx hagi Kxxxxx Kxxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Sxxxx Kxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Kxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Sxxxx Kxxxxxxxxhagi Kxxxxx Kxxxxxxxxvastu ühisvara jagamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sxxxx Kxxxxxxx esitas 19.12.2008.a. kohtule hagiavalduse Kxxxxx Kxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes.

Kohus jättis 12.01.2009.a. määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus määras, et hagejal tuleb hagilt tasuda riigilõivu. 19.01.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse menetlusabi saamiseks. Hageja väitel ta ei tööta ja tal puudub sissetulek, mistõttu puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks.Hageja palus teda vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Kohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt. 29.01.2009.a. määrusega otsustas kohus vabastada SxxxxxKxxxxxxx osaliselt riigilõivu tasumisest hagilt ühisvara jagamise nõudes ja kohustada teda tasuma hagilt riigilõivu 50 % seadusega ettenähtud määrast ehk 8750 krooni igakuiste osamaksetena 8 kuu jooksul. Kohus määras, et esimene osamakse summas 1000 krooni tuleb tasuda hiljemalt 24. märtsiks 2009.a.

26.02.2009.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat TsMS § 394 alusel hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 24.03.2009.a. kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista ja esitas oma vastuväited. Kostja märkis muu hulgas, et tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga.

Hageja Sxxxx Kxxxxxxx kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud, s.t. tasumata oli riigilõivu esimene osamakse 1000 krooni. 31.03.2009.a. saabus kohtule hageja taotlus, kus ta palus pikendada kohtumääruses märgitud riigilõivu tasumise esimese ja teise osamakse tähtaega kuni 24.05.2009.a. Hageja põhjendas taotlust tema majanduslikult raske olukorraga.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus hindas hageja menetlusabi taotluse rahuldamisel hageja majanduslikku seisundit ja leidis, et hageja vabastamine riigilõivu tasumisest täielikult ei ole põhjendatud ja määras hagejale tähtaja riigilõivu osaliseks tasumiseks osamaksetena. Kuni käesoleva ajani hageja riigilõivu tasunud ei ole. Hageja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, mille põhjal võiks arvata, et tema majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Seega puudub antud juhul alus määratud riigilõivu tasumise tähtaegade pikendamiseks. Hagiavaldus on saabunud kohtusse 19.12.2008. Nüüd on hageja soovinud riigilõivu esimese makse tasumist (1000 krooni) lükata maikuusse 2009. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitaval hagejal ühtki mõistlikku alust oodata, et talle võimaldatakse riigilõivu tasumist edasi lükata poole aasta võrra.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel, kuna hageja ei ole kohtu määratud ajaks tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. TsMS § 340`1 lg 1 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on hageja võimalust edaspidi esitada kohtule hagi ühisvara jagamiseks.

Kohus pöörab tähelepanu, et kostja on avaldanud soovi lahendada poolte ühisvara jagamine kompromissi teel. Kuna hagejal on raskusi kohtumenetluse kulude kandmisega, siis tuleks tal teha maksimaalseid pingutusi, et lahendada ühisvara jagamine kohtuväliselt kompromissi teel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Raag Kohtunik