2-08-2085/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-2085

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-2085 Tsiviilasi J P hagi S P vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja J P (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja V Timofejeva Kostja S P (isikukood xxx, elukoht teadmata) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Jagada J P ja S P ühisvara järgmiselt:

• Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx kantud korteriomand aadressil Xxx(reaalosa korter 5), Tallinn, J P (isikukood xxx) ainuomandisse.

3. Välja mõista S P menetluskulud: riigilõiv summas 5 125 (viis tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, kohtudokumentide avalikult kättetoimetamise kulu summas 200 (kakssada) krooni ning õigusabi kulu summas 7 000 (seitse tuhat) krooni J P kasuks.

4. Välja mõista S P menetluskulu 5 125 krooni Eesti Vabariigi riigituludesse.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

6. Avaldada käesoleva kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest (st 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik

2-08-2085

2 (2)

1. 21.01.2008. a esitas J P Harju Maakohtule hagiavalduse S P vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 25.05.2001. a hotellitüüpi elamus toa aadressil Xxx, Tallinnas. Poolte abielu lahutati xxx. a. Seega on eelpool nimetatud korteriomand omandatud poolte abielu ajal ning on poolte ühisvara. Kuna poolte vahel puudusid elamispinna soetamise hetkeks abielusuhted juba üle nelja aasta, siis palub hageja jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga Xxx, Tallinnas jääb hageja ainuomandisse ning kostjale selle eest hüvitist ei maksta. Hageja hindab ühisvara väärtuseks 200 000 krooni.

2. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega on kostjale 08.10.2008. a avalikult kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega on määrus ja hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud 08.10.2008. a. Kostja ei ole vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ega ka hiljem esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 4 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas, kuid võib tagaseljaotsuse siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-le 1, § 18 lg-tele 1 ja 5 ning § 19 lg 2 ple 3.

4. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ning lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte varavahekorral põhineva vaidlusega, siis on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude jaotuses lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

5. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning TsMS § 143 p 5 sätestab, et asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. TsMS § 144 lg 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Kuna käesolev hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-08-2085

3 (2) Hageja esindaja on kohtule 05.02.2009. a esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 15 325. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 5 125 krooni, kohtudokumentide avalikult kättetoimetamise kulust summas 200 krooni ning õigusabi kukudest summas 10 000 krooni.

Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 5 125 krooni, ning kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise kulu katteks 200 krooni. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud hageja õigusabi kuludeks küll 10 000 krooni, kuid kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja õigusabi kulu välja mõista summas 7 000 krooni.

6. 30.01.2008. a määrusega rahuldas kohus osaliselt J P taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas J P riigilõivu summas 10 250 krooni tasumisest pooles ulatuses, s.o 5 125 krooni ulatuses.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas

5 125 krooni ning kohus hagi täielikult rahuldas, siis kuulub riigilõiv summas 5 125 krooni, mille tasumisest hageja vabastatud oli, väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

Kaija Kaijanen Kohtunik