2-08-74560/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Tõlk Ly Ehin Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-08-74560 Tsiviilasi EP hagi DHT vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX X XXXXX XXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX).

Kostja DHT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX, rahvastikuregistrisse kantud elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXX ). Kohtuistungi toimumise aeg 06. aprill 2009 RESOLUTSIOON

Lugeda tuvastatuks RP (isikukood XXXXXXXXXXX, sündinud Raplas, sünd registreeritud XX. XXXXXXXl XXXX XXXXXa XXXXXXXXXXXXXXX aktiga nr XX) põlvnemine DHT-st ja kanda DHT RP sünniakti isana.

Välja mõista DHTlt EP kasuks alates 10.novembrist 2008.a. igakuuliselt 2175 krooni elatusraha poeg RP ülalpidamiseks.

Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

DHT kanda jätta hageja menetluskulud.

2

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps - XXXXXXXXXXXX XXXX sündinud poeg RP. Pooled elasid koos alates 1995. aastast kuni 23. aprillini 2004, mil kostja hageja juurest lahkus. Enne lapse sündi kandis kostja mõned korrad hageja kontole raha. Ühine elukoht oli XXXXXXX. Kostja ei ole lapse vastu kordagi huvi tundnud ega poja ülalpidamist toetanud. Hageja on töötuse tõttu majanduslikult raskes olukorras, mistõttu ta ei suuda üksi last üleval pidada ja soovib poja põlvnemise tuvastamist kostjast ning kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas 2175 krooni.

Kostja seisukoht

Kostja võttis hagi õigeks ja tunnistas oma isadust RP suhtes. Samuti võtab kostja omaks, et ta ei ole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud. Kostja ei oska vastata, kas ka nõustub nõutava elatise suurusega või mitte, sest tal ei ole praegu mingit tööd ega sissetulekut ja ei suuda midagi maksta. Kostja seletustest nähtub, et on olnud pikemat aega ilma tööta, viimane töökoht oli kuni 2008.a. oktoobrikuuni ja osa töötasu on praeguseni saamata; detsembri lõpust kuni k.a. märtsi lõpuni oli ta Soomes sõbra juures, kes teda aitas, endale seal tööd leida aga ei õnnestunud.

Kohtu seisukoht

TsMS § 440 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldada, kui kostja võtab hagi õigeks. TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole kohus põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga küll seotud, kuid antud juhul ei ole õigeksvõtus alust kahelda ega selle vastuvõtmisest keelduda. Perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 1 kohaselt võib juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, põlvnemise isast tuvastada lapse ema nõudel kohus.

PkS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte seletustest nähtub, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ja hageja nõue on seega põhjendatud. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtule on esitatud väljavõtte kostja pangakontodest ajavahemiku 2008.a. juuli kuni 06.jaanuar 2009.a. kohta. Neist nähtub, et kostja töötasu on olnud 2008.a. oktoobri ja novembrikuus 5000 krooni, juulikuus 8576 krooni, augustikuus kontole laekumisi ei ole, septembri ja oktoobrikuus on tehtud sularahas kaks 500 kroonist ja kaks 1000 kroonist sissemakset. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostjal puudub kindel sissetulek. Kuna kostja ei ole kunagi lapse ülalpidamisest osa võtnud ega suutnud kujundada arvamust, millises summas ta võiks tulevikus lapse ülalpidamist

3 toetada, siis peab kohus õigeks elatise välja mõista selle alammääras, milleks on alates 01.jaanuarist 2008.a. 2175 krooni kuus. Hageja on soovinud väljamõistetavale elatise lisada igakuiselt ka tulumaksu tasumiseks vajaliku osa. Kohus leiab, et hageja peab elatise nõudmisel arvestama tulumaksu tasumise kohustusega ja esitama nõutava summa vajaduse korral tulumaksu tasumiseks vajaliku osa võrra suuremana. Kohtul puudub õigus hageja nõuet suurendada.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib hageja nõudel elatise välja mõista ka kuni aasta enne hagi esitamist, kui kohustatud isik selle aja jooksul ei võtnud lapse ülalpidamisest osa ning ei esinenud elatise tasumise kohustusest vabastamise aluseid. Kohus leiab, et kuna lapse põlvnemine ei olnud tuvastatud, siis ei ole antud juhul otstarbekas elatist enne hagi esitamist tagasiulatuvat välja mõista ja elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest s.o. 10.novembrist 2008.a.,

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse omal algatusel hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud, siis tuleb otsus tunnistada viivitamatult täidetavaks täies ulatuses.

Indrek Saar Kohtunik