2-08-15511/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-15511

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-15511

Tsiviilasi

OÜ Secure Invest hagi Revel Ehitus OÜ ja Ain Tammiku vastu

24 237,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 237,50 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Secure Invest (registrikood 10469703; asukoht

Kerese 11-2, 80014 Pärnu);

-

hageja esindaja advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo

Concordia; asukoht Lennuki 22, 10145 Tallinn);

-

kostja I Revel Ehitus OÜ (registrikood 11194705; asukoht

Kaagvere küla maja 10-9 Mäksa vald, 62317 Tartu

maakond);

-

kostja II Ain Tammiku

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Revel Ehitus OÜ-lt ja Ain Tammiku’lt solidaarselt OÜ Secure Invest kasuks

24 237,50 krooni põhivõlgnevuse katteks ja 24 237,50 krooni viivise võlgnevuse katteks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Jätta menetluskulud solidaarselt Revel Ehitus OÜ ja Ain Tammiku kanda.

Välja mõista Revel Ehitus OÜ-lt ja Ain Tammiku’lt solidaarselt OÜ Secure Invest kasuks

menetluskulud 9 814 krooni.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lõige 2).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Secure Invest hagi Revel Ehitus OÜ ja Ain Tammiku vastu

24 237,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas kostjad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha

hageja

kasuks

tagaseljaotsus.

Asja

materjalidest

nähtub,

et

Revel

Ehitus OÜ

menetlusdokumendid on 27.01.2009. a vastu võtnud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Ain

Tammiku. Kostja Ain Tammiku menetlusdokumendid on talle 27.01.2009. a isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kätte toimetatud. Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

26.02.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude

kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha

kohtuistungit pidamata.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

04.03.2009. a määrusega kohustas kohus hagejat tasuma täiendav riigilõiv 2 500 krooni seoses

04.09.2008. a esitatud viivise nõude suurendamisega 40 961,40 krooni võrra. Hagejat hoiatati, et

täiendava riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata jätmisel loetakse hagi esitatuks esialgses

suuruses (põhivõlg 24 237,50 krooni ja viivis 24 237,50 krooni). Hageja täiendavat riigilõivu nõude

suurendamiselt tasunud ei ole.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud arve-

saatelehega nr 2006201403, nõude loovutamise lepinguga ja Ain Tammiku 04.01.2008. a

kinnitusega käenduse kohta.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ Secure Invest hagi Revel

Ehitus OÜ ja Ain Tammiku vastu 24 237,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt (TsMS § 165 lõige 3). TsMS § 162 lõike 1 ja TsMS § 165 lõike 3 alusel jätab kohus

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 500 krooni, kohtutäituri tasu

menetlusdokumendi kättetoimetamise eest 290 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulud 8 024

krooni, kokku seega 9 814 krooni.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv,

menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Hageja

tasutud

riigilõivu

suurus

tuleneb

riigilõivuseadusest

ja

selle

lisast 1

ning

menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulu suurus tuleneb

kohtutäituri seadusest, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuluna hageja kasuks välja

mõista 1 790 krooni (1 500 + 290).

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi

Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega

tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000

krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 24 237,50 krooni. Lepingulise

esindaja õigusabi kuluks on märgitud 8 024 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja

õigusabi kulu summas 8 024 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ning asja

keerukuse astmega. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja õigusabi teenus seisnes

kliendiga kohtumises, materjalidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises ning kohtule

edastamises, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ning eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud

ajale põhjendatud õigusabi kuluks 8 024 krooni.

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 9 814 krooni (1 500 + 290 + 8 024).

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik