2-08-56954/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-08-56954

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunikuabi Aita Kastor Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprillil 2009, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-56954 Tsiviilasi X AS avaldus X OÜ vastu menetluskulude summas

350 krooni kindlaksmääramise nõudes. Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine Pooled ja nende esindajad hageja:

X AS, registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Hageja esindaja: E. P.

Kostja: X OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx;

RESOLUTSIOON

Kohaldatud normid Välja mõista X OÜ `lt X AS kasuks menetluskulu

350 krooni (kolmsada viiskümmend krooni)

TsMS § 221, 138 lg 1 ja lg 2; § 144; §174 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja lg 2; RLS § 56 lg 20.

Menetluskulud tasuda X AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx; SEB pank;

Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb X OÜ `l tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja X AS esitas 21.01.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse kostjale menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr. 2-08-56954. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 22.12.2008. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv 350 krooni. Avaldusele on lisatud konto väljavõte.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

17.11.2008.a. otsusega rahuldati X AS hagi X OÜ vastu ja mõisteti X OÜ `lt X AS kasuks välja 5954,95 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud kostja X OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 22.12.2009.a.

Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 26-27).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale üleandmisega kättetoimetatud 23.02.2009.a (tl 31). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.

Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 350 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt X OÜ´lt välja mõista X AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 350 krooni (kolmsada viiskümmend krooni). Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Vastavalt TsMS §-dele § 16 lg 2; § 174 lg 6; 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.

Aita Kastor Kohtunikuabi