3-09-350/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2009 Tallinn Haldusasja number 3-09-350 Haldusasi AS Oma Ehitaja kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 06.02.2009 otsuse nr 9- 09/108588 tühistamise nõudes Menetluse alus ringkonnakohtus AS Oma Ehitaja kaebus Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: AS Oma Ehitaja, esindajad v. adv. Olavi-Jüri Luik ja Diana Annus Vastustaja: Pärnumaa Kutsehariduskeskus, esindaja Tom Annikve Kolmas isik: AS YIT Ehitus Kolmas isik: OÜ Wolmreks Ehitus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Oma Ehitaja kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. mail 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja §

59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Oma Ehitaja osaleb pakkujana Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (Pärnumaa KHK) poolt välja kuulutatud riigihanke nr 108588 „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppehoone osa projekteerimine ja ehitustööd“ (Pärnu riigihange) hankemenetluses. Pakkumuste esitamise järel enne pakkumuste korrektuuride esitamiseks antud tähtaja möödumist toimunud hankija riigihankekomisjoni 14.01.2009 koosoleku protokollist nähtuvalt selgitati AS-le Oma Ehitaja, et pakkumuste korrigeerimisel pakkumuse hinda muuta ei tohi.

AS Oma Ehitaja esitas protokolli saamisel 20.01.2009 hankijale küsimuse protokollis kajastatu õigsuse kohta ning 22.01.2009 taotluse võtta seisukoht, mille järgi pakkumuse hinna korrigeerimine on lubatud.

3-09-350

2(5)

Hankija 23.01.2009 kirjaga nr 1.1-9/394 teatati, et ei nõustuta ettepanekuga lubada pakkumuse korrigeerimise võimaldamist hinna osas. 2. AS Oma Ehitaja esitas 26.01.2009 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 23.01.2009 otsuse peale, millega hankija asus lõplikule seisukohale, et pärast läbirääkimisi esitatavates pakkumuste korrektuurides ei ole võimalik korrigeerida pakkumuse hinda vastavaks läbirääkimistel hankija poolt täpsustatud projekti arhitektuursete ja tehniliste lahenduste muudatustele. Vaidlustuse esitaja leidis, et 14.01.2009 koosolekul selget vastust pakkujale selles küsimuses ei antud ning pakkuja seisukohast saadi teada protokolli saamisel. Pakkuja esitas seetõttu 22.01.2009 järelepärimise, milles paluti nimetatud küsimuses uue seisukoha andmist, millega lubada pakkumuse korrigeerimist ka pakkumuse hinna osas. Hankija 23.01.2009 vastusest tulenevalt seda taotlust ei aktsepteeritud. 3. Vaidlustuskomisjoni 06.02.2009 otsusega jäeti vaidlustus läbi vaatamata ning tagastati vaidlustuse esitajale. Vaidlustuskomisjon leidis, et vaidlustatud otsus ei ole riigihangete seaduse kohaselt vaidlustuse esitamisega vaidlustatav, sest kirjas väljendatud seisukoht nähtub juba hankedokumentidest. Vaidlustus oleks tulnud esitada hankedokumentide peale. Hankedokumentide peale vaidlustuse esitamise tähtaeg oli vaidlustuse esitamise ajaks möödunud. Hankija seisukoht, et pakkumuse muutmisel hinda korrigeerida ei saa, nähtub samuti hankija riigihankekomisjoni 14.01.2009 protokollist nr 17 ning seega sai vaidlustuse esitaja juba 14.01.2009 istungil oma õiguste väidetavast rikkumisest teada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AS Oma Ehitus esitas 13.02.2009 Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni 06.02.2009 otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega lahendada vaidlustaja vaidlustus sisuliselt ning tühistada vaidlustaja 23.01.2009 esitatud otsus ja teha ettekirjutus, millega lubada riigihankes osalejatel korrigeerida pakkumuse korrektuurides mh pakkumuse hinda vastavaks lõplikult pakutava lahendusega. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

a) väär on vaidlustuskomisjoni otsuses esitatud seisukoht, et hankija 23.01.2009 vastuses esitatud seisukoht ei ole käsitletav riigihangete seaduse (RHS) § 117 mõttes vaidlustatava hankija otsusena. RHS § 117 lg 2 p 13 kohaselt võib vaidlustuse esitada ka muu riigihangete seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi. RHS § 56 lg 1 sätestab, et igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta;

b) vaidlustatud otsuses on jäetud täielikult põhjendamata, miks ei saa hankija poolt 23.01.2009 vastuses RHS § 56 lg 2 alusel esitatud seisukohta käsitleda vaidlustaja õigusi rikkuva hankija otsusena RHS § 117 lg 2 p 13 mõttes;

c) väär on seisukoht, et vaidlustaja õigusi rikub hoopis hankedokumentide punkt 6.2.2 ning et vaidlustaja oleks pidanud esitama vaidlustuse nimetatud hankedokumentide sätetele. Vaidlustaja on põhjendanud, et tema õigusi ei riku mitte vaidlustuskomisjoni poolt osundatud säte, vaid hankedokumentide ebaõige tõlgendamine hankija poolt. Hankedokumentidest tuleneb üheselt, et pakkumuse korrektuuri esitamine hõlmab mh pakkumuse hinda. Hankija otsus tõlgendada nimetatud küsimust teisiti rikub vaidlustaja õigusi, kuna vaidlustaja on esimeses voorus pakkumuse esitamisel arvestanud võimalusega, et läbirääkimiste tulemusena arhitektuurse ja tehnilise lahenduse muutmisel saab ta korrigeerida vastavalt ka pakkumuse hinda;

d) vaidlustus on esitatud tähtaegselt, kuna hankija sai protokolli väljavõttega tutvuda alles 20.01.2009;

3-09-350

3(5)

e) riigihangete seaduses puudub keeld korrigeerida väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses pakkumuste kohandamisel ka pakkumuse hinda. RHS § 27 lg 1 ja §

67 lg 1 räägivad üksnes „pakkumuste kohandamisest hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele“. Seega seadus ei täpsusta, millist osa pakkumusest võib läbirääkimiste tulemusena kohandada ja millist mitte. Ka toetab vaidlustaja seisukohti Rahandusministeeriumi poolt 2007. aastal välja antud „Riigihangete juhis“, mis sedastab, et väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses saab läbirääkimiste käigus käsitleda mh hinda;

f) hinna korrigeerimise lubamine on kooskõlas ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega saavutada riigihanke tulemusena hinna ja kvaliteedi suhtes parim võimalik lahendus.

5. Pärnumaa Kutsehariduskeskus palub jätta kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjustel:

a) kaebaja ei ole vaidlustanud hankedokumente, millest pakkumuse korrigeerimise keeld otseselt tuleneb. Seetõttu ei saanud vaidlustaja anda 23.01.2009 kaebajale teistsugust selgitust. Hankedokumente enam muuta ei saanud (RHS § 36 lg 1). Seetõttu puudus vaidlustusel ese;

b) hankedokumentide p 6.2 kohaselt pidi pakkumus sisaldama maksumust vastavalt hankedokumentide lisas 5 toodud pakkumuste maksumuse esildise vormile, millesse ei olnud lubatud teha muudatusi (p 6.2.1). Pakkumuse maksumus pidi olema lõplik (6.2.2.) ja pakkujal ei olnud lubatud esitada tingimusi, mis ei tulene hanketeatest ja hankedokumentidest ja selle lisadest (6.13). Pakkumuste avamisel tehti teatavaks ka nende hinnad (7.14.3., 7.15.), seda pakkumuste korrektuuride avamisel ei tehtud. Hankedokumentide p 8.1. kohaselt pidas hankija esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et täpsustada pakkumuse tehnilist lahendust ja tööde teostamise kava hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele (8.1.) ning läbirääkimiste lõppemisel saadeti pakkujatele vastav teade koos ettepanekuga pakkumuste võimalikuks korrigeerimiseks koos nende esitamise tähtajaga (8.5.);

c) pakkuja sai hankija sellest seisukohast teada 14.01.2009 koosolekul ning vaidlustust ei esitatud seega tähtaegselt. Kaebaja 20.01.2009 pöördumisele vastas hankija 23.01.2009;

d) hankedokumentide p 9.1. kohaselt toimub pakkumuste korrektuuride esitamine vastavalt hankedokumentide punktis 7 sätestatule. Punkti 9.6. kohaselt kontrollitakse pakkumuste korrektuuride avamisel pakkumuste korrektuuri vastavust hankija poolt teates märgitule. Hankija ei ole esitanud ka pakkumuste korrigeerimise ettepanekus nõuet või võimalust pakkumuse hinna korrigeerimiseks. Iga pakkuja pidi iseseisvalt leidma, kas ja millises ulatuses on pakutud hinna raames võimalik pakkumusse korrektuure sisse viia;

e) riigihangete seadus ei näe ette võimalust läbirääkimiste järel pakkumuste hinda korrigeerida. RHS § 66 lõikest 3 tulenevalt on hankija määratlenud andmed, mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse. Pakkumuse hind või maksumus selleks ei ole.

6. Kolmanda isiku AS YIT Ehitus vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda ning nõustutakse vaidlustuskomisjoni seisukohtadega.

7. Kolmanda isiku OÜ Wolmreks Ehitus vastuses leitakse, et hankija on riigihanke läbi viinud nõuetekohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus käsitleb esmalt ringkonnakohtule esitatud taotluse lubatavust ja ringkonnakohtu volitusi asja sisuliseks läbivaatamiseks (I), seejärel vaidlustatud hankija otsuse peale kaebamise lubatavust (II) ning lahendab lõpuks kaebuse taotlused (III).

I

3-09-350

4(5)

9. Vaidlustuskomisjon tegi asjas otsuse, millega jättis vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Vaidlustuskomisjoni selline volitus tuleneb RHS § 122 lõikest 3. RHS § 129 lõike 1 kohaselt kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut riigihangete seaduse 7. peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades. Et RHS § 126 lõike 1 ja § 128 lõike 2 kohaselt vaidlustuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise kohta tehtud otsus ei ole aluseks vaidlustusmenetluse lõppemisele, siis ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamisel RHS § 129 lõikes 2 nimetatud piirangud kohaldatavad. Sellise kaebuse esitamisele ei laiene ka RHS § 129 lõikes 3 nimetatud tähtaeg.

10. Küsimus, kas ringkonnakohus saab vaidlustuskomisjoni otsuse jätta vaidlustus läbi vaatamata tühistamise korral hankija otsuse õiguspärasust ise hinnata või peab saatma vaidlustuse uueks läbivaatamiseks vaidlustuskomisjonile, tekkib üksnes siis, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et vaidlustuskomisjon on vaidlustuse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt.

II

11. RHS § 117 lg 2 p 13 jätab loetelu nendest vaidlustaja otsustest, mis võivad rikkuda pakkuja õigusi ja mille peale võib esitada vaidlustuse, avatuks. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud hankija kiri on selliseks otsuseks, mis võib rikkuda tema õigusi, vaidlustuskomisjon ja hankija on aga seisukohal, et tegemist sellise otsusega ei olnud.

12. Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Vastustaja 14.01.2009 koosoleku protokollilise otsusega selgitati hankedokumentide sisu. 23.01.2009 kirjaga, mida käesolevas asjas vaidlustati, keelduti selle seisukoha muutmisest. Kolleegium nõustub vaidlustuskomisjoniga, et hankedokumentide tõlgendamist ja selgitamist hankija poolt ei saa pidada hankija iseseisvaks otsuseks (eelhaldusaktiks hankemenetluses), mis saab rikkuda iseseisvalt pakkuja õigusi. Pakkuja õigused, sh pakkumuse hinna korrigeerimise küsimuses, on kindlaks määratud hankedokumentidega. Korrigeeritud pakkumuste vastavuse otsustamisel peab hankija lähtuma hankedokumentidest sõltumata sellest, kuidas hankija menetluse käigus hankedokumente on selgitanud. Pakkujal ei ole kohustust hankedokumentide kohta antud selgitusi muuta ning nendest selgitustest ei teki hankijale õigusi ega kohustusi.

III

13. Seetõttu ei ole vaidlustatud kirja näol tegemist RHS § 117 lõike 2 punktis 13 nimetatud otsusega ning vaidlustuskomisjon tagastas vaidlustuse õigesti.

14. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu siiski ka asjaolule, et vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et vaidlustusega soovitakse sisuliselt muuta hankedokumente ning sellise vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustuskomisjon ei saanud vaidlustaja dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt tõlgendada vaidlustust taotlusena tühistada hankedokumentide punkt 6.2.2. või mõni muu hankedokumentide säte. Sellist nõuet pole kaebaja kordagi esitanud ega hankedokumentide õigusvastasust väitnud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vaidlustus esitati tähtaja rikkumisega.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et hankija poolt hankedokumentide kohta esitatud selgituste peale ei saa kaebust esitada ka halduskohtule, kuigi RHS § 129 lõige 1 seda ei keela. Kui hankemenetluse käigus teeb hankija otsuse, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi, on see vaidlustatav vaidlustuskomisjonis RHS § 117 lg 2 p 13 kohaselt. Kui selline

3-09-350

5(5) otsus vaidlustaja õigusi rikkuda ei saa, ei ole täidetud HKMS § 7 lõike 1 esimese lause tingimus, mis lubab kohtusse pöörduda isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

16. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 kohaselt tema enda kanda.

Oliver Kask Silvia Truman Ruth Virkus