2-08-52648/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-52648

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009.a. Tsiviilasja number 2-08-52648 Tsiviilasi K.T. hagi R.A. vastu lapsele elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.T., Kostja: R.A,

RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4, 70 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633. Rahuldada K.T. hagi.

Suurendada Pärnu Maakohtu 16. septembri 2002.a. määrusega tsiviilasjas nr.2-201/2002 kinnitatud kompromissiga K.T. kasuks poja K.A. () ülalpidamiseks määratud elatise suurust 600 (kuuesajalt) kroonilt 2175 (kahe tuhande ühesaja seitsme viie) kroonini kuus, so.1575 (ühe tuhande viiesaja seitsmekümne viie) krooni võrra kuus.

Välja mõista R.A.’lt elatusraha summas (2175) kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni kuus K.T. kasuks poeg K.A. ülalpidamiseks alates 05. augustist 2008.a kuni lapse K. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni X. X XXXX.a., Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja R.A. kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja menetluse käik Lapse K.A. (vanemateks on hageja K.T. ja kostja R.A. (tl.7).

2-08-52648

2 (3) Pärnu Maakohtu 16. septembri 2002.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-201/2002 poolte vahelist kompromissi kinnitades määras kohus, et kostja R.A. on kohustatud lapse K.A. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana tasuma 600 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl.4-5). Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Kostja nõustudes kirjaliku menetlusega vaidles hagile vastu ja märkis, et soovib esitada ka vastuhagi, seoses hageja korteris tehtud renoveerimistöödega, mille tegemise eest on talle seni tasumata. Kohus soovis enne asja kirjalikku menetlusse määramise küsimuse lahendamist pooltega suhelda eelistungil. 05. 12.2008.a. määratud eelistungile kostja R. A. ei ilmunud. Kohtust väljastatud kutse tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel. 25.02.2009.a. määratud uuele kohtu eelistungile kostja ei ilmunud. Tema kirjalikus vastuses märgitud aadressile väljastatud kutsed tulid tagasi märkusega hoiutähtaja möödumisel. Avaldusele märgitud mobiiltelefon ei vastanud, operaator ütleb, et telefon on väljalülitatud või asub levi piirkonnast väljas.

26. veebruari 2009.a. kohtumäärusega määras kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse, dokumentide esitamise tähtajaks määras kohus 16. märts ja otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30. märts 2009.a. Määruse ärakiri on kostjale TsMS § 326 p3 alusel postitatud lihtkirjaga. Kostja kohtule midagi rohkemat teatanud ei ole.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Pärnu Maakohtu 16. septembri 2002.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-201/2002 poolte vahelist kompromissi kinnitades määras kohus, et kostja R.A. on kohustatud nende ühise lapse K.A. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana tasuma 600 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl.4-5). Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada (tl.6). Hageja täiendavate selgituste kohaselt eelistungil, soovib ta pojale tagada normaalse kasvatuse, hariduse ja kõik normaalseks igapäevaseks eluks vajaliku ja on seisukohal, et lapse kasvatamiseks kulub praegu tunduvalt rohkem raha, kui kompromissi kinnitamise ajal. Tema ülalpidamisel on ka teine laps ja muid sissetulekuid peale oma töötasu, milleks on 5000-6000 krooni kuus tal ei ole. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks alates 2004.a. algusest üldse midagi andnud. Hageja taotleb elatise suurendamist seadusega kehtestatud minimaalmäärani lapse kohta kuus, milleks on hetkel 2175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha alates hagi kohtusse esitamisest, so. 25.08.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 29. septembrist 2008.a. märkis, et ta ei võta hagi õigeks, kuna hageja ei kasuta lapse raha lapse huvides. Lapsi ei tehta selleks, et raha väljapressida ning lapsele mõeldud rahaga ei käida sünnipäevadel ja lõbustusasutustes. See on ka üks põhjustest , miks ta katkestas raha maksmise hagejale. Kostja leiab, et raha võiks maksta lapse arvele panka, mida ta siis saaks ise täisealiseks saades kasutada. Kostja aga ei nõustunud selle variandiga. Kostja märgib ka, et laps ei pea teda juba aastaid oma isaks ning sõimab kostjat ja tema pere liikmeid ebatsensuursete sõnadega. Kostja märgib, et ta on juba kohustatud maksma alimente 1800 krooni kuus ühe lapse ülalpidamiseks ja kui lisada hageja poolt taotletud summa, siis ei jää tal enda minimaalpalgast midagi järgi. Kostja väidetel on ta niigi töötu ja makseraskustes. Kohtukulud tuleks jagada pooleks. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl.15). Tõendeid oma väidete kinnitamiseks vastusele lisatud ei ole. .

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas.

2-08-52648

3 (3) TsMS § 403 lg 1 järgi on kohtul õigus poolte nõusolekul hagi lahendada kirjalikus menetluses, kui see on põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel on ühine laps, K.A., kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras, milleks on käeoleval ajal 2175 krooni kuus alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja oma kirjalikus vastuses on ka ise tunnistanud, et ta ei ole lapsele ülalpidamist maksnud. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määratakse lapsele elatusraha igakuise kindla summana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a 1. jaanuarist on kuupalga alammääraks 4350 ja seega moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Elatis suuruses 2175 krooni kuulub Perekonnaseaduse § 70 lg1 alusel kostjalt välja mõistmisele alates hagiavalduse esitamisest kohtule, s.o. 05. augustist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid kohtul alust määrata elatise suurust alla minimaalmäära. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, mis tõttu ei ole põhjendatud kostja ühepoolne soov tasuda elatist lapse nimele pangas, et lapsel oleks siis võimalik täisealiseks saades seda raha hakata kasutama.

Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg. 1.

Kristel Pedassaar Kohtunik