2-08-53814/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSõlmida tsiviilasja nr 2-08-53814 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: Kostja ja Hagejate vahel kehtivad üürilepingud alljärgnevatel põhitingimustel:
Legislator headnote
AI generated2-08-53814/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-08-53814, Irina Väisa ja Kalev Rekand hagi OÜ Sõbra Kinnisvara vastu üürilepingute ülesütlemise avalduste tühiseks tunnistamiseks, kinnistusraamatusse üürilepingute kohta kande märke tegemiseks ja üüriarvete ja arvestuse korra väljanõudmiseks Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena on saavutatud osapooli rahuldav kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-08-53814
TARTU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.aprillil 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-53814 Tsiviilasi Irina Väisa ja Kalev Rekand hagi OÜ Sõbra Kinnisvara vastu üürilepingute ülesütlemise avalduste tühiseks tunnistamiseks, kinnistusraamatusse üürilepingute kohta kande märke tegemiseks ja üüriarvete ja arvestuse korra väljanõudmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I : Irina Väisa esindaja Mehis Adamson Hageja II : Kalev Rekand esindaja Mehis Adamson
Kostja: Osaühing Sõbra Kinnisvara registrikood 10944328, aadress Aleksandri 44-3 Tartu, juhatuse liige Ergo Mõttus, esindaja Alari Avamägi.
RESOLUTSIOON
1. Sõlmida tsiviilasja nr 2-08-53814 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Kostja ja Hagejate vahel kehtivad üürilepingud alljärgnevatel põhitingimustel:
1.1.1. Kostja ja Hageja I vahel kehtib Elvas XXX asuva 2-toalise korteri osas üürileping kuni 30. novembrini 2010. a.;
1.1.2. Kostja ja Hageja II vahel kehtib Elvas XXX asuva 2-toalise korteri osas üürileping kuni 30. juunini 2011. a.;
1.1.3. Kumbki Hageja on kohustatud tasuma Kostjale igakuiselt üüri summas 800 (kaheksasada) krooni alates 01. aprillist 2009. a. kuni vastava üürilepingu lõppemiseni.
1.1.4. Lisaks üürile on Hagejad kohustatud tasuma, alates 01. aprillist 2009. a. kuni vastava üürilepingu lõppemiseni, igakuiselt vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt veemõõtjate näitudele, üldelektri eest vastavalt korteri pinna suurusele, haldusteenuse eest arvestusega 3,50 krooni ruutmeetri kohta, sealhulgas käibemaks, kuus, väliskoristuse eest 100.- krooni, sealhulgas käibemaks, kuus, prügiveo eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatavale arvele jagatuna hoone korterite arvuga ja kindlustuse eest vastavalt korteri kohta teenuse osutaja poolt esitatavale hinnapakkumisele ning arvele.
1.1.5. Hagejad on kohustatud tasuma üüri ja punktis 1.1.4. nimetatud teenuste eest hiljemalt 20. kuupäevaks vastavalt Kostja poolt hiljemalt 10. kuupäevaks esitatavatele arvetele Kostja pangakontole XXXXXXXXXXXXX, Swedbank. Üüri on Hagejad kohustatud tasuma jooksva kuu eest, punktis 1.1.4. nimetatud teenuste eest tasuvad Hagejad arve esitamisele eelneva kuu eest.
1.1.6. Arve tasumisega viivitamisel on Kostjal, arve tähtaegse esitamise korral, õigus nõuda ja Hageja on kohustatud tasuma viivist 0,3 (null koma kolm) % tasumisega viivitatud summast päevas.
1.1.7. Üürilepingud lõppevad punktides 1.1.1. ja 1.1.2. näidatud tähtpäevadel ja Hagejad on kohustatud vastavatel tähtpäevadel korterid vabastama ning Kostjale üle andma, kui Pooled ei lepi kokku üürilepingute pikendamise või uute üürilepingute sõlmimise osas.
1.1.8. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
1.1.9. Muude tingimuste osas kehtivad Hagejate ja eelmise üürileandja vahel sõlmitud lepingud, kui käesolevast lepingust ei tulene teisiti.
1.2. Kummagi Poole käesoleva lepinguga mittehõlmatud kohtukulud jäävad kummagi Poole enda kanda. Lõpetada menetlus antud asjas
Tagastada Irina Väisa arvelduskontole nr. 10010389935012 SEB Pank Sulev Rekandi poolt 13.08.2008.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank viitenumbrile nr 2900072699 tasutud riigilõivust pool summas 500 (viissada) krooni .
Tagastada Kalev Rekand arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX, Swedbank tema poolt
13.08. 2008.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank viitenumbrile nr 2900072699 tasutud riigilõivust pool summas 500 (viissada) krooni . Määrus toimetada kätte pooltele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-08-53814, Irina Väisa ja Kalev Rekand hagi OÜ Sõbra Kinnisvara vastu üürilepingute ülesütlemise avalduste tühiseks tunnistamiseks, kinnistusraamatusse üürilepingute kohta kande märke tegemiseks ja üüriarvete ja arvestuse korra väljanõudmiseks Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena on saavutatud osapooli rahuldav kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist.
Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lõike 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Vaidluse lahendamine kompromissiga on mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lõige 5). TsMS § 150 lg 2 p1 alusel kuulub hagejatele tagastamisele pool tasutud riigilõivust vastavalt esitatud taotlustele.
Kohtunik