2-08-25764/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Aivi Meister

Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-25764

Tsiviilasi LL hagi AR vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja LL, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXXX, XXXX XXX, kostja AR, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXX, XXXXXXXXXXXXX XXXX; XXXXX XXXX, XXXXXX

Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2009

Resolutsioon Välja mõista ARlt elatis igakuiselt 4350.- krooni alates 26.06.2008 LL kasuks kuni tütre K, sünd XXXXXXXXXX, täisealisuseni ja edasi 2175.- krooni kuni poja K, sünd XXXXXXXXXX, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta AR kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

AR võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud XXXXXXXXXX tütar K ja XXXXXXXXXX poeg K. Rapla Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega 02.05.2002 mõisteti kostjalt välja elatis 1500.- krooni laste ülalpidamiseks. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, elatise võlgnevus on ca 25 000.- kr. Kostja elab ja töötab Soomes. Elu on kallimaks läinud ja kostjalt väljamõistetud elatis ei ole piisav laste ülalpidamiseks. Hageja töötasu on ca 6000.- kr ning tema ülalpidamisel on kokku 3 alaealist last.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 2175.- kr kuus kummagi lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast, ta viibis sel ajal Eesti Vabariigis, kuid teatas KRle, et kohtusse ta ei tule.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui laste Kaisa ja Karli isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik