2-08-86776/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2009. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-86776 Tsiviilasi D.A.`i hagi L.A. vastu abielulahutuses ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D.A. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja: L.A. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 26. märts 2009. a

RESOLUTSIOON

1. Lahutada D.A.`i ja L.A. abielu, milline on sõlmitud xxx. a Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx.

2. Jätta L.A.`le pärast lahutust abiellumisel võetud perekonnanimi Aleksejeva.

3. Määrata lahus elava vanema D.A.`i suhtlemiskord lapse D.A.`iga järgmiselt:

3.1. D.A. kohtub lapse D.A.`iga iga kuu esimesel ja viimasel nädalavahetusel - reedel kella 17.00 kuni pühapäevani kella 18.00-ni;

3.2. igal aastal suveperioodil (juuni-august) on D.A.`il õigus võtta enda puhkuse või hiljem lapse suvevaheajal laps enda juurde kahel korral kaheks nädalaks;

2 3.3. D.A.`il on õigus võtta enda talvise puhkuse või hiljem lapse talvevaheajal laps enda juurde üheks nädalaks;

3.4. D.A. võtab lapse enda juurde, tulles ise lapsele Kohtla-Järvele (koju, lasteaeda või kooli) järele ning viib lapse koju tagasi;

3.5. D.A. teavitab L.A.`t vähemalt kaks nädalat ette oma puhkusest ja soovist võtta laps mingiks konkreetseks perioodiks (suveperioodil, talvevaheajal) enda juurde;

4. D.A. ja L.A. omavahelisel kokkuleppel, samuti lapse soove ja muid ennenägematuid asjaolusid (lapse haigus, lapse üritused jms) arvestades, võib punktides 3.1 - 3.5 määratud suhtlemiskorda muuta.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. D.A. ja L.A. (enne abiellumist K.) abiellusid 17.06.1989. a. 2. Abielust on sündinud kaks last: xxx. a tütar K. A., kes on käesoleval ajal täisealine ja xxx. a poeg D.A., kes on käesoleval ajal 5 aastat ja 7 kuud vana.

II Hagiavalduse sisu

3. D.A. esitas 17.12.2008. a kohtule hagi L.A. vastu abielulahutuses ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 4. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 2008. aasta augustist ning sellest ajast elavad abikaasad eraldi. Ühisvara jagamise osas pooltel vaidlused puuduvad. Viimasel ajal takistab kostja hagejal pojaga kohtuda, kuna kostja on arvamusel, et lapsele mõjub negatiivselt see, et hageja elab uue naisega. Hageja on pöördunud lapsega suhtlemise vaidlusküsimuse lahendamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusesse. Kohtu menetluses on ka täisealise

3 tütre hagi D.A.`i vastu elatise nõudes õpingute ajaks ja L.A. hagi elatise nõudes poja ülalpidamiseks.

5. Hageja taotleb, et kohus lahutaks poolte abielu ning määraks kindlaks hageja suhtlemise korra pojaga.

III Kostja vastus

6. Kirjalikus vastuses hagile (tl 13) kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli nõus abielu lahutamisega. 7. Kostja märkis, et ta ei ole vastu hageja kokkusaamistele pojaga, kuid peale lapse suhtlemist hageja elukaaslasega selgus, et poeg on häälestatud oma ema vastu, muutunud närviliseks ja pidurdamatuks ning on kostjat nimetanud „halvaks emaks“. 8. Kostja leiab, et arvestades poja vanust ja psüühikat, võib hageja lapsega suhelda ja kohtuda hageja juuresolekul lapsele omases koduses olustikus. Laps on traumeeritud isa kodust lahkumisest ning kostja ei soovi suurendada lapse psüühilist traumat isa elukaaslasega suhtlemise tõttu.

IV Hageja täiendav seisukoht ja ettepanek suhtlemiskorra osas

9. Hageja esitas 27.01.2009. a täiendava seisukoha, milles märkis, et kuna kostja ei andnud nõusolekut abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas, peab kostja kandma hageja menetluskulud.

10. Suhtlemiskorra määramise osas tegi hageja ettepaneku, mis on hageja arvates mõistlik ja tagab nii lapse vanemate kui ka lapse õigused ja huvid. Ettepaneku kohaselt võtab hageja poja enda juurde iga kuu esimesel ja viimasel reedel kella 17.00 ja toob lapse kostja juurde tagasi pühapäeval kell 18.00, suvisel koolivaheajal veedab hageja lapsega katkematul 1 kuu, talvevaheajal 1 nädal, üks kord kahe aasta jooksul jääb laps uueaasta pidustusteks hageja juurde (31. detsember – 1. jaanuar), peoja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel kostjaga, hoiatades sellest ette vähemalt 2 päeva, arvestades lapse soove.

V Eestkosteasutuste arvamused

11. Kohus küsis 14.01.2009. a eestkosteasutuse arvamust lapse elukohajärgselt (TsMS § 552 lg 2, PkS § 59).

4

12. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule arvamuse 06.02.2009. a (tl 27-29). Arvamuse kohaselt on lapse emal lapsega suurepärased suhted. Lastekaitseinspektorid on vestelnud mõlema lapsevanemaga lahendamaks lapsega suhtlemise korra küsimust. Läbi viidud töö tagajärjel sõlmiti kokkulepe lapse külastusõiguse kohta, mille kohaselt isa võtab lapse kalendrikuu 2. ja 4. laupäeval enda juurde ja tagastab lapse sama päeva õhtuks kuni kella 19-ks (ööbimisõiguseta, kuna D.A. elab üürikorteris ning tema elamistingimused pole teada), isa võib võtta osa lapse kasvatamisest ka teistel täiendavatel päevadel, vanemate omavahelisel kokkuleppel.

13. Kohus küsis 19.02.2009. a arvamust hageja elukohajärgselt eestkosteasutuselt.

14. Rakvere Linnavalitsus esitas 20.03.2009. a arvamuse (tl 43-44). Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist külastas D.A.`i elukohta xxx ning vestles nii D.A.`i kui ka viimase elukaaslasega. Perekonna kasutuses on kõikide mugavustega väga heas korras kahetoaline korter. Lapse jaoks on magamise võimalus esialgu diivanil, kuid lapse isa selgituse kohaselt pole lapsele seni voodit ostetud, kuna laps on isa juures ööbinud vaid ühel korral. Küll aga kinnitati, et lapsele ostetakse voodi niipea, kui vajadus tekkib. Isa elukohas oli laps viimati eelmise aasta (2008) juulis, peale seda on lapse ema võimaldanud kohtumisi tunni või kahe kaupa. Viimati kohtus isa lapsega 31. jaanuaril ning isa sõnul pole lapse ema talle kohtumist pojaga võimaldanud. D.A.`il on olemas töökoht ja sissetulek, samuti lapse isa elukaaslasel, perekond on majanduslikult toimetulev. Isa on huvitatud lapsega tegelemisest. Isa elukaaslane suhtub D. positiivselt ning soovib, et laps ei kaotaks isaga kontakti. Antud juhul pole põhjust arvata, et suhtlemine isaga ja isa elukohas mingil moel last kahjustaks, samuti on lapsel õigus ka pikemateks koos veedetud perioodideks, mistõttu Rakvere linn on seisukohal, et lapsega suhtlemise määramine D.A.`i poolt soovitud korras on põhjendatud, võimalik ja vajalik.

VI Kohtuistung

15. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, selgitades et soovib lahutust ning ei soovi abielusuhete taastamist. Hageja märkis, et viimastel kuudel saab ta kostjaga telefoni teel rahulikult lapsega suhtlemise küsimusi arutada. Hageja mõistab, et kui laps on haige või lapsel on mingid üritused, tuleb lapsega kokkusaamised edasi lükata. Hageja märkis, et laps soovib temaga suhelda ning küsib kogu aeg, kuna ta saab tulla ja ööseks jääda. Hageja oli arvamusel, et kui laps hakkab koolis käima, on poolte suhted paranenud ja neil on võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korra küsimustes.

16. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja ei nõustunud hageja pakutud suhtlemiskorraga, leides, et laps ei peaks hageja juures ööbima vaid laps peaks elama ühes kohas (kodus). Kui laps tuleb hageja juurest on ta närviline ja jääb haigeks. Laps on liialt väike. Laps on kostjale öelnud, et ta ei taha isa juurde minna. Maksimaalne aeg, millal hageja võiks lapsega lapse vanemaks saades kohtuda, on nädalavahetused. Käesoleval ajal lapse vanust arvestades, võib hageja lapse võtta mõneks tunniks. Hageja ei toeta last materiaalselt, alates juunikuust (2008), ülalpidamiskohustuse täitmiseks on kostja esitanud hagi.

5

VII Kohtu põhjendused

17. Abielulahutuse nõue

17.1. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte perekondlikud suhted on lõppenud ning kumbki abikaasadest ei soovi perekondlike suhete taastamist, hagejal on uus elukaaslane. Sellistel tingimustel on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu ning abielu kuulub lahutamisele.

17.2. Kostja abielueelset perekonnanime tagasi võtta ei soovinud.

18. Lapsega suhtlemise kord.

18.1. PkS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

18.2. Lapse vanemate omavahelised ebakõlad ja lahkuminekuga seotud vaidlused ja üleelamised ei tohi piirata hageja õigust lapsega suhtlemisel. Lühiajalise ning ajaliselt piiratud suhtlemise korral puudub lapse isal võimalus osaleda täielikult lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning välistab lapse arengule vajaliku isapoolse panuse tema kasvatamisel ja vanema ning lapse vahelise vaba suhtlemise tulenevalt PkS § 52 lg 1 ja lastekaitseseaduse (LKS) § 25 lg 1. LKS § 25 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 sätestab, et laps, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohtu arvates on lapse huvides mõistlik vastavalt vanema äranägemisele väljasõidud ja muu eakohane tegevus, mistõttu lühiajalised kohtumised (paar tundi, üks päev, ilma ööbimisõiguseta) ei ole lapse huvides (LKS § 3). Kohus ei ole tuvastanud mitte ühtegi põhjust, mis õigustaks lapse isa ja lapse suhtlemise viimist miinimumini või et pikemaajaline viibimine ning ööbimine isa juures kahjustaks last. Kohtu arvates ei ole selliseks asjaoluks ka lapse vanus. Laps kes käib lasteaias (5 a 7 k) suudab piisavalt oma vajadusi väljendada. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt on suhtlemisel mõlema vanemaga selgunud, et isa ja lapse vahel on tihe side ning laps väga armastab ja hoolib oma isast. Rakvere Linnavalitsuse arvamusest nähtub, et lapse isal on olemas tingimused lapsele sobiva ja turvalise olustiku tagamiseks.

18.3. Käesolevas asjas pole tuvastatud ka kostja isikuomadusi, mis võiksid olla takistuseks tema ja lapse kohtumistele, so et hageja tegevus võik ohtu seada lapse tervise. Kohus ei pea vajalikuks piirata hageja ja lapse kohtumisi sellega, et need toimuksid ainult kostja elukohas ja lühiajaliselt. Oluline on, et kohtumised toimuksid lapse tahtel, et kohtumistel oleks tagatud lapse huvid ja turvalisus. Asjaolu, et hageja üürib elamispinda, ei saa aluseks olla tema ja

6 lapse suhtlemise piiramisel. Tsiviilasja 2-08-66352 materjalidest tuleneb, et pooled on ühisvara kokkuleppel jaganud ning poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomand jäi kostjale. Kohtule ei ole esitatud ka spetsialisti põhistatud arvamust selle kohta, et lapse huvidest lähtuvalt oleks tarvis lapse ja isa suhtlemist piirata, kuigi kostja on rõhutanud hageja elukaaslase halba mõju lapsele (lapse häälestamine ema vastu). Ka elatise vaidlus ei anna alust piirata lapsega suhtlemist.

18.4. Kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra selliselt, et hageja kohtub lapsega järgmiselt:

• hageja kohtub lapsega iga kuu esimesel ja viimasel nädalavahetusel - reedel kella 17.00 kuni pühapäevani kella 18.00-ni;

• igal aastal suveperioodil (juuni-august) on hagejal õigus võtta enda puhkuse või hiljem lapse suvevaheajal laps enda juurde kahel korral kaheks nädalaks;

• hagejal on õigus võtta enda talvise puhkuse või hiljem lapse talvevaheajal laps enda juurde üheks nädalaks;

• hageja võtab lapse enda juurde, tulles ise lapsele Kohtla-Järvele (koju, lasteaeda või kooli) järele ning viib lapse koju tagasi;

• hageja teavitab kostjat vähemalt kaks nädalat ette oma puhkusest ja soovist võtta laps mingiks konkreetseks perioodiks (suveperioodil, talvevaheajal) enda juurde;

• hageja ja kostja omavahelisel kokkuleppel, samuti lapse soove ja muid ennenägematuid asjaolusid arvestades, võib eelpool määratud suhtlemiskorda muuta.

18.5. Kohus mõistab mõlema vanema soove ja kiindumist lapsesse ning avaldab seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad kohtu poolt määratud suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega, last seejuures traumeerimata ning hiljem, suhete paranedes lapsesse puutuvaid küsimusi paindlikult ja lapse huvides lahendama.

18.6. Kohus märgib pooltele ka seda, et poolte abielu lõppemise tõttu vajab laps praegu erilist tähelepanu ja hoolitsust, mistõttu on lapsega manipuleerimine ja konfliktsituatsioonide lahendamine lapse juuresolekul lubamatu.

VIII Menetluskulude jaotus

19. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

7

Kohtunik