2-06-15105/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15105 Tsiviilasi KS’i hagi VM vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

25 110 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KS (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja VM (isikukood xxx rahvastiku registri andmetel elukoht: xxx) Istungi toimumise aeg 26.03.2009 Istungil osalenud isikud Hageja KS RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista VM KS’i kasuks elatusraha 2790 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni kuus KS (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 20.02.2006 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni s.o xxx.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. Hagejal menetluskulud puuduvad.

4. Tulenevalt RLS § 22 lg 2 elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsusele kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pank, arveldusarvele 221013921094 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2790 krooni enda ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 20.02.2006 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.

Menetluse käik Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta veendunud, et ta on hageja bioloogiline isa. Samas on kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel kaks alaealist last. Kostjal ei ole pidevat tööd, kuna ta on astmahaige ning kostja abikaasa on kodune. Kostja leiab, et temalt elatise välja mõistmisega hageja kasuks satuvad majanduslikult halvemasse olukorda kostja alaealised lapsed.

Kohus määras antud asjas 26.03.2009 kohtuistungi, millisele edastas kostjale kohtukutsed väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning kohut mitteilmumise seaduslikest põhjustest ei teavitanud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 410 Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Menetluskulude jaotus Hageja kohtule kooskõlas TsMS § 1741 lg 4 menetluskulude nimekirja menetluskulude kindlaksmääramiseks tagaseljaotsuses ei esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 1741 lg-le 4 ei või hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest.

Taimi Kollom Kohtunik