2-09-3098/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-3098

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. mai 2009.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-3098 Tsiviilasi DH`e hagiavaldus M R`i vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 27 000,00 krooni Asja läbivaatamine 03. aprill 2009.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DH (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: M R (isikukood xx, elukoht xx). RESOLUTSIOON 1. Rahuldada elatise suurendamise hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt M R `ilt elatis tema xxx.a sündinud tütre M R`i ülalpidamiseks 3 000,00 (kolm tuhat) krooni kuus alates tagaseljaotsuse tegemisest, s.o 11.05.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a hageja DH`e kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta M R `i kanda.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus tuleb

2-09-3098

2 kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 Eesti krooni ja mitte rohkem kui 100 000 Eesti krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja hageja nõue

26.01.2009.a on hageja DH esitanud kohtule hagiavalduse M R `i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud xxx.a tütar M R. Valga Maakohtu 14.07.2003.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-124/03 ja 2-203/03) on kostjalt välja mõistetud elatis summas 1 300,00 -i kuus tema lapse M R`i ülalpidamiseks. Hageja väitel ei ole 1 300,00 krooni kuus enam piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 3 000,00 krooni kuus tütre M R`i ülalpidamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Menetluse käik Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse 03.04.2009.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätteantuks, kuivõrd hagimaterjalid ja kohtukutse on kätte toimetatud kostja eluruumis seal elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja 03.04.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja leiab, et tagaseljaotsusega ta ei nõua kostjalt elatist tagasiulatuvalt. Hageja märgib, et menetluse taastamise korral kavatseb hageja viidatud õigust kasutada. Hageja palub elatusraha kostjalt välja mõista alates tagaseljaotsuse tegemisest.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel

2-09-3098

3 elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et elatise suurendamise hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 3 000,00 krooni kuus tütre M R`i ülalpidamiseks alates tagaseljaotsuse tegemisest, s.o 11.05.2009.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.01.2018.a.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Lepingulist esindajat hagejal ei olnud. Menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja kohtuistungil ei taotlenud. Seega esitabki kohus käesolevas lahendis vaid menetluskulude üldise jaotuse.

Kohtunik Epp Haabsaar