2-08-76825/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-76825

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-76825

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind AS Khagi J A vastu 10 019,26 krooni väljamõistmiseks

9 733,32 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: AS K(registrikood xxx, asukoht xxx) - hageja esindaja: Tarvo I , Julianus Inkasso OÜ - kostja: J A (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2009.a; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J A hageja AS K kasuks välja põhivõlgnevusena 5 233,32 krooni (viis tuhat kakssada kolmkümmend kolm krooni kolmkümmend kaks senti) ja viivisena 285,94 krooni (kakskümmend kuus tuhat seitsesada nelikümmend viis) krooni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt J A hageja AS K kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 2 966,10 krooni (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend kuus krooni 10 senti).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. aprillil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK AS Kesitas 14.11.2008.a Harju Maakohtule hagi J Arukase vastu 10 019,26 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 25.07.2007.a. sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni, kostja aga kohustus tagastama raha laenulepingu lisas toodud maksegraafiku alusel ja tasuma laenult intressi. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 019,26 krooni, millest põhivõlgnevus on 5 233,32 krooni, intress 285,94 krooni, samuti nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 4 500 krooni tasumist. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulusid summas 4 250, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 750 krooni ja õigusabikulust 3 500 krooni (koos käibemaksuga).

Kohus saatis hagimaterjalid aadressile Xxx, Tallinn ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 05.12.2008.a kätte kostja abikaasale, seega on menetlusdokument kostjale TsMS § 313 lg 2 kohaselt kätte toimetatud. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

02.02.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlakstegemise avaldus. Hageja menetluskulude nimekiri: 1) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni; 2) õigusabikulu 3 500 krooni (ilma käibemaksuta).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2-08-76825

3 Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on järgmised normid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Leppetrahvi nõue summas 4 500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (vt: Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 750 krooni ja õigusabikuludest 3 500 krooni (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on asja mahtu ja keerukust arvestades vajalik ning põhjendatud.

Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt ka Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 3 500 krooni maha arvestada käibemaks 533,90 krooni.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

4 Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK