2-09-762/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-09-762 Tsiviilasi RKM Solution OÜ hagi Siret Meronen vastu 4400 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja RKM Solution OÜ, rk 11489292, asukoht Masti 4-10, 11911 Tallinn; hageja esindaja Reimo Tomingas, Gund OÜ, Aleviku põik 2-12, Jüri, 75301 Harjumaa; kostja Siret Meronen, Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada RKM Solution OÜ hagi Siret Meroneni vastu. 2. Välja Mõista Siret Meronenilt RKM Solution OÜ kasuks 4400 (neli tuhat nelisada) krooni. 3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. 4. RKM Solution OÜ menetluskulud jätta Siret Meroneni kanda.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 Hageja nõue ja põhjendused AT Finances OÜ omab internetiportaali www.e-kiirlaen.ee, mille kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta laenu. Laenu võtmise tingimused ja kord on kajastatud nimetatud portaali leheküljel. Kostja võttis 22.02.2008 AT Finances OÜ-le kuuluva internetiportaali vahendusel laenu summas 2000 krooni. Kostja võttis laenu 30 päevaks, mille pealt oli laenutingimusena nähtud ette maksta lepingutasu 400 krooni. Laenu tagastamine pidi toimuma 30 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja kui laenuvõtja laenu tagastama koos lepingutasuga kokku summas 2400 krooni hiljemalt 23.03.2008. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise päevani laenusummat koos lepingutasuga AT Finances OÜ-le tagastanud. Hageja ja AT Finances OÜ sõlmisid 21.11.2008 nõuete loovutamise lepingu, millega AT Finances OÜ loovutas hagejale muuhulgas ka eelnevalt nimetatud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Sellest tulenevalt on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Laenulepingu tingimuste punkti 9.1. kohaselt on laenuandjal õigus nõuda tagastamata summadelt viivist 0,5% päevas. Kostja ei ole tagastanud laenusummat koost laenutasuga kokkulepitud tähtajaks, millest lähtuvalt on hagejal vastavalt nimetatud laenulepingu punktile õigus nõuda kostjalt viivist. Hagiavalduse esitamise päevaks on viivisesummaks 2830 krooni. Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, vähendab hageja viivisenõuet ning nõuab kostjalt viivist põhinõudega võrdses summas, s.o summas 2000 krooni. 06.01.2009 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevus ja viivis kokku summas 4400 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht 01.04.2009 esitas kostja vastuse hagile, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et

3 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes asjaolust, et kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 2400 krooni ja viivise summas 2000 krooni, kokku 4400 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik