2-08-64185/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-08-64185

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-08-64185 Tsiviilasi Dxxxx Txxxxxxxx hagi Exxxx Uxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DxxxxxTxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kostja: Exxxx Uxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2009.a. RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Dxxxx Txxxxxxxx ja Exxxx Uxxx vahel 24.03.2009.a. sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Exxxx Uxxxkohustub maksma Dxxxx Txxxxxxxxxx lapse Axxxxx Uxxx ülalpidamiseks elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-08-64185 menetlus Dxxxx Txxxxxxxx hagis Exxxx Uxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Dxxxx Txxxxxxxx esitas 22.09.2008.a. kohtule Exxxx Uxxx vastu hagiavalduse, milles palus suurendada Tartu Maakohtu 31.01.2003.a. otsusega Exxxx Uxxxxx laps Axxxxx Uxxx

2 (2) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista temalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis 3762,50 krooni kuus.

Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja Exxxx Uxxxteatas 26.01.2009.a. vastuses hagile, et tema ei pea elatise suurendamise nõuet põhjendatuks ja tal puuduvad nõude täitmiseks materiaalsed vahendid. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi ja kohustas pooli ilmuma kohtuistungile 18. märtsil 2009.a. Kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja istungile ei ilmunud ja taotlust istungi edasi lükkamiseks ei esitanud. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus määras istungi teatavaks tegemise ajaks 07.04.2009.a.

01.04.2009.a saabus kohtule hageja Dxxxx Txxxxxxxx ja kostja Exxxx Uxxx vahel 24.03.2009.a sõlmitud kokkulepe

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets

3 (2) Kohtunik