2-07-52472/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

06. aprillil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-07-52472 Tsiviilasi KV hagi PR vastu 35 500.00 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

35 500.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KV(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: PR(isikukood: XXX registrijärgne elukoht: XXX; tegelik viibimiskoht teadmata) Kohtuistungi aeg ja koht 16.03.2009.a Tallinnas Resolutsioon 1. Rahuldada KV hagi PR vastu

35 500.00 krooni väljamõistmiseks.

2. Välja mõista PR35 500.00 (kolmkümmend viis tuhat viissada) krooni KV kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt andis hageja 2003.a novembrikuus kostja kasutusse Hansa Liising AS-le (praegune ärinimi Swedbank Liising Eesti AS) kuuluva sõiduki Mazda 626, reg nr XXX. Pooled leppisid kokku, et sõiduki kasutamise eest tasub kostja hageja eest liisinguandjale liisingmakseid. Kostja tasus makseid viivitusega. Alates veebruarist 2004.a ei tasunud kostja üldse makseid ega tagastanud hagejale sõidukit. Pärast korduvaid meeldetuletusi tagastas kostja hagejale sõiduki, kuid jättis tasumata kokkulepitud liisingmaksed kaheksa kuu eest. 22.12.2004.a andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles kinnistas oma võlgnevust summas 35 500.00 krooni ning kohustus võlgnevuse tasuma igakuiste osamaksetena hiljemalt 20.06.2005.a. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

18.12.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse 35 500.00 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt oli pooltevaheline tehing algusest peale rahatu. Kostja raske majandusliku olukorra tõttu ei olnud liisinguandja nõus temaga liisinglepingut sõlmima, mistõttu sõlmis selle tema eest hageja, kuid sõidukit hakkas kasutama kostja. Kostjal oli õigustatud ootus, et majandusliku seisu paranedes vormistatakse leping ümber tema nimele ja tal on võimalik saada tuleviks sõiduki omanikuks. Liisinglepingut ümber ei vormistatud ning pooled leppisid kokku, et kostja annab sõiduki üle hagejale ja liisingmaksed jäävad samuti hageja kanda. Kostjal ei ole hageja ees tekkinud võlgnevust, pigem võis hageja kostja arvel alusetult rikastuda.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas hageja Hansa Liising AS-lt liisitud sõidukit Mazda 626, reg nr XXX ning kohustus hageja eest tasuma sõiduki liisingumakseid. 22.12.2004.a võlatunnistuses kinnitas kostja, et võlgneb hagejale 35 500.00 krooni ning kohustub selle tagastama igakuiste maksetena hiljemalt 20.06.2005.a. VÕS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlatunnistus kirjalikus vormis leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Seega tuleb kostjal võlatunnistuses võetud kohustus hageja ees täita. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud võlatunnistuses lubatud kohustuse hageja ees täitnud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 35 500.00 krooni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kohtunik: