2-09-10658/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10658 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi T. Loikonen vastu kahju hüvitamise nõudes summas 15 370 krooni Tsiviilasja hind 15 370 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa , registrikood 74000091, aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn, Hageja esindaja: Pille Tael, Lai 14, 80010 Pärnu Eesti haigekassa Pärnu osakond, e-post:pille.tael@haigekassa.ee Kostja: Toomas Loikonen (isikukood), elukoht

Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt T. Loikonen’ilt hageja Eesti Eaigekassa kasuks 15 370 (viisteist tuhat kolmsada seitsekümmend )krooni 3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja Eesti Haigekassa menetluskulud kostja T. Loikonen’i kanda. 2. Välja mõista kostjalt T. Loikonen'ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks menetluskulu 4000 (neli tuhat) krooni so hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte

2 muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

13. märtsil 2009.a. esitas Eesti Haigekassa Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. Loikonen’i vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palutakse T. Loikonen’ilt välja nõuda kahju summas 15 370 krooni. Kahju esitamise nõuet põhistab hageja asjaoluga, et Pärnu Maakohtu 12.11. 2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-13563 mõisteti T. Loikonen süüdi kokkuleppemenetluses seoses tervisekahjustuste tekitamisega A. Õ.’le ja seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. AS Läänemaa Haigla poolt on Eesti Haigekassale esitatud arve nr CX 167800 summas 15 370 krooni, mis on hageja poolt tervishoiuteenuse osutajate tasutud. Kostjale tehti ettepanek kahjude vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid kostja kahjusid hüvitama ei asunud. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. Hageja palus hagiavaldus menetleda õigusvastaselt tekitatud kahju toimepaneku koha järgi. Hageja esitas hagiavalduses ka nõude – riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt summas 4000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel. 16. märtsil 2009.a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse. 16. 03. 2009.a. kohtumäärus edastati pooltele nii hagejale kui kostjale. 16. 03. 2009.a. kohtumääruse resolutsiooni kohaselt kohustati kostjat kirjalikult kohtule vastama oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul talle hagi kättetoimetamisest alates. Kohtule tagastatud lihtväljastusteatelt nähtub, et T. Loikonen on 16. märtsil 2009.a. saanud kätte menetlusdokumendid käesolevas tsiviilasjas. Kostjale edastati kostja kirjaliku vastuse nõue, kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega. 31. märtsil 2009.a. saabus kohtule hageja Eesti Haigekassa taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

3 TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Hageja esitas 31.03.2009. a taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel . hagiavalduses palus hageja menetleda hagiavaldust kirjaliku menetluses

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 16. märtsil 2009.a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 30. märtsil 2009.a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Pärnu Maakohtu 12.11.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-13563 mõisteti T. Loikonen süüdi KarS § 121 järgi A. Õ. suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises, millega tekitatu kannatanule tervisekahjustusi. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Kohtule esitatud raviteenuste arve seeria CX nr 167800 kohaselt on SA Läänemaa Haigla poolt osutatud raviteenuseid seoses A. Õ.’le tervisekahjustuste tekitamisega summas 15 370 krooni. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses. Kostjalt tuleb hagejas kasuks välja mõista 15 370 krooni.

MENETLUSKULUD

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

4 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjalt T. Loikonen’ilt hageja poolt tasutud riigilõiv summas 4000 krooni, lisatud on riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 4000 krooni so hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild

Kohtunik