2-08-92766/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-92766 Tsiviilasi M S hagi M A vastu 190 000 krooni ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind

190 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M S(isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: M A (isikukood xxx; elukoht xxx) Menetlusviis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.

2. Välja mõista M A (isikukood xxx) 190 912 (ükssada üheksakümmend tuhat üheksasada kaksteist) krooni M S(isikukood xxx) kasuks.

3. Välja mõista M A M S kasuks viivis protsendina põhinõudest (190 000 krooni) VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras alates 01.01.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta M A kanda.

5. Välja mõista M A menetluskulu 11 250 (üksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni M S kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

31.12.2008 esitas M S hagi M A vastu 190 000 krooni ja viivise saamiseks. Kostja 25.02.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi õigeks. Kuna kostja kirjalikus vastuses teatas, et teeb kõik endast oleneva, et võlgnevus hagejale tasuda, tegi kohus 27.02.2009 pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ning teatada kohule kompromissi võimalikkusest 13.märtsiks 2009.a. Pooled kompromissile ei ole jõudnud.

2-08-92766

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 14.01.2009 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 190 912 krooni, millest põhivõlgnevus on 190 000 krooni ja viivis 912 krooni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulu summas 14 650 krooni järgmiselt: 9750 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel ning 4900 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

2-08-92766

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr

137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 190 000 krooni ning taotletav õigusabikulu ei ületa piirmäära. Hageja ei ole tõendanud kulude kandmist summas 4900 krooni. Hageja esitas õigusabikulude tõendamiseks kohtu nõudmisel Advokaadibüroo Concordia OÜ arve summas 4867,50 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud sellises summas käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on hagejat 29.12.2008 nõustatud võlanõudes 2,75 tunni vältel ning nõustamine sisaldas materjalidega tutvumist, konsultatsiooni kliendiga ja nõustamist. Hagejal menetluses esindajat ei olnud. Hagiavalduse on hageja vormistanud trükitud blanketile (vorm HA). Avalduses on nõude põhjendus esitatud mõne lausega, puudub õiguslik põhjendus, mis lubaks oletada, et avalduse koostamiseks on saadud õigusabi. Nõue tuleneb notariaalsest müügi ja asjaõiguslepingust, hagile on lisatud ka meeldetuletuskiri kostjale. Nende dokumentidega tutvumine kvalifitseeritud juristilt olulist ajakulu ei nõua. Kostja on hagi õigeks võtnud. Eeltoodut arvesse võttes kohus peab põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikulusid summas 1500 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Heli Käpp Kohtunik