3-08-830/111 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2009. a Tallinnas Haldusasja number 3-08-830 Haldusasi V.A.´i kaebus AS Ühisteenused 9. augusti 2007.a viivistasu otsuse VTO nr 204052 tühistamise nõudes, AS Ühisteenused 1. aprilli 2008. a viivistasu otsuse nr 0008000123 tühistamise nõudes ning AS Ühisteenused 3. augusti 2007. a viivistasu nr VTO 202879 otsusega tekitatud materiaalse kahju, 620 krooni ja moraalse kahju 5000 krooni hüvitamise nõudes Menetlusosalised kaebuse esitaja V.A.; vastustaja AS Ühisteenused, esindaja vandeadvokaadi vanemabi Paavo Paal Asja läbivaatamise aeg

10. märts 2009. a Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

2. Mõista V.A.’ilt (i.k. xxxxxxxxxxx) AS Ühisteenused kasuks välja menetluskulud, summas 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 2. aprillist 2009. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 4. mail 2009. k.a (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused 09.08.2007 viivistasu otsuse nr VTO 204052 kohaselt oli sõiduauto Ford (registreerimismärk nr xxx xxx) pargitud G. Otsa tn avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega kohustati V.A.i tasuma viivistasu summas 480 krooni. Tallinna Transpordiameti 11.04.2008 teatise nr 5-4/08/5590 kohaselt otsustas Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon, et V.A.i 02.04.2008 esitatud avalduses märgitud asjaolud ei anna alust taotluse rahuldamiseks ja viivistasu otsuse nr VTO 204052 kehtetuks tunnistamiseks, kuna mootorsõiduk nr-iga xxx xxx oli pargitud tasulisel parkimisalal, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei olnud tasutud. V.A. ei nõustunud viivistasu otsusega nr VTO 204052 ning esitas 28.04.2008 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebus registreeriti haldusasjana nr. 3-08-830.

2. AS Ühisteenused 03.08.2007 viivistasu otsuse nr VTO 202879 kohaselt oli sõiduauto Ford (registreerimismärk nr xxx xxx) pargitud G. Otsa tn 4 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsusega kohustati tasuma V.A.i viivistasu summas 480 krooni. V.A. esitas 26.03.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse VTO 202879 tühistamiseks ning sellega tekitatud materiaalse kahju, 620 krooni ja moraalse kahju 5000 krooni hüvitamise nõudes. Kaebusega paluti kaebetähtaeg ennistada, kuna see oli mööda lastud kaebuse esitaja töövõimetuslehel viibimise tõttu ning AS-le Ühisteenused esitatud vaidele vastuse ootamise tõttu. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr. 3-08-588. Tallinna Halduskohtu 27.05.2008 määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus haldusasjas nr 3-08-588 rahuldamata ning lõpetati menetlus VTO 202879 viivistasu otsuse tühistamise taotluse osas. Kohus liitis haldusasja nr 3-08-588 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-08-830. Kohus jätkas menetlust moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõuetes. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.09.2008 määrusega Tallinna Halduskohtu 27.05.2008 määruse rahuldades osaliselt kaebuse esitaja määruskaebuse ning saatis asja uueks lahendamiseks – kaebuse tähtaegsuse kontrollimiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse uueks lahendamiseks – tagasi halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 13.11.2008 kohtumäärusega jättis kohus V.A.i kaebetähtaja ennistamise taotluse haldusasjas nr 3-08-588 rahuldamata ning lõpetas menetluse V.A.i kaebuses AS Ühisteenused 03.08.2007 viivistasu otsuse tühistamistaotluse osas.

3. AS Ühisteenused 01.04.2008 viivistasu otsuse nr VTO 0008000123 kohaselt oli sõiduauto Ford (registreerimismärk nr xxx xxx) pargitud Ravi tn 18 avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega kohustati tasuma viivistasu summas 480 krooni. V.A. ei nõustunud viivistasu otsusega nr 0008000123 ning esitas 28.04.2008 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-08-831. Kohus võttis kaebuse pärast puuduste kõrvaldamist 27.05.2008 kohtumäärusega menetlusse ja liitis ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-08-830.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

4. Viivistasu otsused on põhjendamatud ning rikuvad kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja sõiduautol Ford xxx xxx on spontaanselt ja harva esinev rike, mis seisneb selles, et mõnikord teadmata põhjustel aku ei saa laadimist ning selle tulemusena autol nõrgenevad käigutuled, mootor sureb välja ja ei lähe käima. Kuna auto segab teisi liiklejaid, siis on kaebuse esitaja sunnitud tegema hädapeatuse, et rakendada meetmeid aku vahetamiseks ja hädapeatuse märgistamiseks. Kaebuse esitaja toimis mõlemal juhul korrektselt, kõrvaldades auto sellisele kohale, kus see ei sega liiklust ning kus peatuda ja parkida ei olnud keelatud. Kaebuse esitaja kõrvaldas auto sellisesse kohta, kus ei pidanud ohukolmnurka kasutama, kuid samas ei olnud ohukolmnurga kasutamine keelatud hoiatamise eesmärgil, sest kaebuse esitaja auto ohutuled ei pruugi põleda aku tühjenemise tõttu. Kaebuse esitajal on mitu sõiduautot, kuid vaid ühe auto suhtes on tehtud sellised viivistasu otsused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et mõlemal juhul ei olnud tegemist parkimisega, vaid hoopis hädapeatumisega.

5. Riigikohtu 16.05.2008 väärteoasja otsusest nr 3-1-1-86-07 nähtub, et AS-il Ühisteenused kui juriidilisel eraõiguslikul isikul puudub õigus teha viivistasu otsuseid. AS Ühisteenused on pahatahtlikult kasutanud lepingust tulenevat õigust teha viivistasu otsuseid, tekitades kunstlikke ajendeid trahvi määramiseks. Samuti püüab AS Ühisteenused vähendada kaebeõigust sellega, et ei anna avaldajale mingit dokumenti, mis tõendaks avalduse esitamist. AS Ühisteenused kui eraõigusliku juriidilise isiku üheks eesmärgiks on oma tegevusest kasumi teenimine. Seega on AS Ühisteenused otseselt huvitatud viivistasu otsuste tegemisest. Viivistasu otsused on oma olemuselt trahvid, sest neil on olemas kõik trahvi tunnused. Viivistasu otsuse vormistamisel määrab menetleja vaid kindla fikseeritud trahvisumma fakti alusel, jättes arvestamata selle, et parkimise tunnitasu on sõltuvalt kohast erinev ning määratav trahvisumma ületab mitmekordselt parkimiseks kuluvat summat.

6. Viivistasu otsusega nr VTO 202879 kaebuse esitajale tekkinud materiaalne kahju 620 krooni on seotud vajadusega kulutada aega mitte oma põhitööle, vaid bürokraatliku kasuistika ületamisele ning samuti sellega seotud lisakulutustele – bensiinile, lisaparkimisele. Moraalse kahju tekkimine summas 5000 krooni on seotud kaebuse esitaja sotsiaalse enesetunde halvenemisega, mis on põhjustatud AS Ühisteenused teenindajate lugupidamatust ja ebaviisakast käitumisest, kui kaebuse esitaja pöördus nende poole informatsiooni saamiseks, kuid AS Ühisteenused töötajad keeldusid ebaviisakalt, rikkudes sellega VÕS § 1015.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. V.A.i kaebused ei ole põhjendatud. Tallinna linn on halduslepingu alusel andnud AS-le Ühisteenused üle parkimisjärelevalve korraldamise ja pädevuse määrata viivistasu. Parkimise viivistasu näol on kohalike maksude seaduses sätestatu kohaselt tegemist kohaliku maksuga. Kehtivas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tegemist on maksu kõrvalkohustisega. Parkimise viivistasu määramist reguleerivad maksualased õigusaktid. Seega on alusetu ja põhjendamatu kaebuse esitaja seisukoht, et tegemist on trahviga. Parkimisjärelevalvet teostav ametiisik kontrollib, kas esinevad viivistasu määramise alused (loetletud liiklusseaduse § 502 lg 1) ning nende olemasolul on ametiisik kohustatud viivistasu määrama. Parkimise viivistasu määr on alati kindel suurus ning viivistasu määrava ametiisiku pädevusse ei kuulu selle suuruse üle otsustamine.

8. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt nii Ravi tänav kui ka G. Otsa tänav kuuluvad kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Liiklusseaduse § 501 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Kaebuse esitaja sõiduauto oli pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimiskella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. Seetõttu koostati liiklusseaduse § 502 lg 1 p 1 alusel kaebuse esitajale viivistasu otsused. Kooskõlas kehtiva õigusega pidi kaebaja järgima liikluse korraldust ja arvestama määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. Kuigi kaebaja ei ole järginud parkimiskorda, kas siis ettekavatsetult või siis väidetavalt tingitud asjaolust, et auto ei ole tehniliselt korras, ei saa teda vabastada parkimistasu maksmisest.

9. Väidetav tehniline rike ja ohukolmnurga asetamine mootorsõiduki armatuurlauale ei vabasta kaebajat viivistasu maksmise kohustusest. Ohukolmnurga kasutamise asemel oleks võinud kaebaja fikseerida parkimise algusaja kirjalikult (mis oleks võimaldanud 15 minutit tasuta parkida) või olla sõiduki juures (mis oleks olnud loomulik, kui isik teeb hädapeatuse). Arvestades asjaolu, et kaebajale on koostatud sarnastel asjaoludel 11 viivistasu otsust, on vastustaja seisukohal, et kaebaja püüab nn riket teadlikult kasutada sõiduki tasuta parkimiseks, olles veendunud, et kui ta kasutab ohukolmnurka, ei saa temalt viivistasu võtta. AS Ühisteenused kui haldusorgani käitumises puudub õigusvastasus, mis on aga eelduseks kahju hüvitamise kohustuse tekkimisele. Moraalse kahju osas ei ole kaebaja tõendanud kahju tekkimist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud põhjusliku seost väidetava kahju ja väidetava AS Ühisteenused õigusvastase käitumise osas. Kaebuse esitaja väited seonduvalt tema väidetavate õiguste rikkumisega viivistasu otsuste vaidlustamisel ja pöördumisel AS Ühisteenused ja Tallinna Transpordiameti poole on asjakohatud ning väljuvad käesoleva kohtuasja raamidest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr. 9 (edaspidi Määrus) on kehtestatud Tallinna linnas tasulise parkimise ala, mille sisse jäävad muu hulgas Georg Otsa tänav ning Ravi tänav. LS § 501 lg 4 ning Määruse p 4.1 järgi peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja ühelgi käesolevas haldusasjas käsitletud juhul mootorsõiduki parkimise eest parkimistasu ei maksnud ega tähistanud ka parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil. Kaebuse esitaja on samas seisukohal, et viivistasu otsused on õigusvastased põhjusel, et 1) AS-l Ühisteenused puudub õigus viivistasu otsuseid teha ning 2) kaebuse esitaja ei parkinud, vaid tegi hädapeatuse. Kohus võtab järgnevalt seisukoha eeltoodud väidete osas.

11. Kaebuse esitaja põhjendab enda seisukohta AS-i Ühisteenused viivistasu otsuste tegemise õiguse puudumise kohta Riigikohtu poolt 16.05.2008 väärteoasjas nr 3-1-1-86-07 tehtud otsusega. Nimetatud otsuse p-s 21 asus Riigikohus seisukohale, et karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja PS §-st 10 tuleneva nõudega, et riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse alusel. Seega võttis Riigikohus seisukoha AS Ühisteenused pädevuse kohta üksnes karistusvõimu teostamise aspektist.

Samas leidis Riigikohus, et „halduslepinguga on põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid“ (otsuse p. 20). Kohus märgib, et viivistasu määramine ei ole karistusvõimu teostamine, vaid täitevvõimu sfääri kuuluv haldusülesanne ning sel põhjusel ei ole Riigikohtu otsuse p-s 21 tehtud järeldus käesolevas haldusasjas asjakohane. LS § 501 lg 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist vallavõi linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning LS §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad LS-s ametiisiku kohta käivad sätted. Määruse p 10.1 kohaselt võib linnavalitsus linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna parkimise korraldamise ja kontrolli halduslepinguga 22. märtsist 2006. a andis Tallinna linn Falck Eesti AS-le haldusülesandeks parkimise järelevalve korraldamise, parkimistasu nõuetekohase maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise (toimiku lk. 211-218).

Tallinna linna, AS Falck Eesti ja AS Ühisteenused 31.01.2007 sõlmitud kokkuleppe alusel haldusülesannete üleandmiseks täidab AS Ühisteenused alates 1. veebruarist 2007. a varem Falck Eesti AS-i poolt täidetud haldusülesandeid, nagu parkimise korraldamine, parkimistasu maksmise kontrollimine ja viivistasu määramine (toimiku lk. 219). Seega tulenevad AS Ühisteenuse töötajate volitused viivistasude määramisel liiklusseadusest, Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusest nr. 9 ning eelpool viidatud halduslepingutest. Kuivõrd liiklusseadus ei käsitle parkimistasu maksmata jätmist väärteona ning ka karistusseadustikus vastav süütegu puudub, ei saa viivistasu määramist pidada karistusvõimu teostamiseks ning liiklusseaduse, määruse ja halduslepingutega AS-le Ühisteenused delegeeritud haldusülesanded on seaduslikud ja kehtivad.

12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema mootorsõiduk ei parkinud avalikel tasulistel parkimiskohtadel, vaid tegi hädapeatuse, mis tulenes mootorsõiduki tehnilisest rikkest ning sel põhjusel on viivistasu määramine õigusvastane. Tõendamaks mootorsõiduki riket, on kaebuse esitaja esitanud kohtule M. A. 21.08.2008 kirjaliku seletuse (toimiku lk. 223), millest nähtuvalt remontis M. A. perioodiliselt alates 2005. aastast kaebuse esitaja mootorsõidukit numbrimärgiga xxx xxx. Remontide käigus viga (aku ei saanud laadimist) ajutiselt parandati, kuid ilmnes seejärel taas. M. A. kirjaliku seletuse kohaselt sõitis ta rikke põhjuste väljaselgitamiseks koos V.A.iga autos ning oli tunnistajaks auto sunnitud peatumistele. Kokku on M. A. loetlenud kellaajalise täpsusega 16 hädapeatumist alates 2005. aasta aprillist, sealhulgas 3. augustil 2007 kell 10, kell 12.32 ja kell 15.05. M. A. on loetlenud ka 9. augusti 2008 kell 16.20. Kui aastaarv välja arvata, kattub eeltoodu kaebuse esitajale viivistasu otsuse tegemise ajaga (9. august 2007 kell 16.23). Samas 1. aprilli 2008. a, mil kaebuse esitajale tehti kolmas viivistasu otsus, M. A. sunnitud peatumise ajana ei loetle. Tunnistaja V. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal V.A.i autos sõites sageli probleeme sellega, et auto jäi ristmikel seisma (näiteks tiheda liiklusega Pronksi ja Narva mnt ristmikul, samuti Peterburi mnt-l ning ükskord kevadel ka Tallinna Halduskohtu juures). Viimasel juhul väljusid tunnistaja ja V.A. autost ning hakkasid autot lükkama Pärnu mnt poole ning paigutasid auto jalakäijate teele. Tunnistaja läks ära, sest tal olid omad asjad ajada. Sunnitud peatuste korral kahel korral käivitus auto ise ning tunnistaja ja kaebuse esitaja ei pidanud autost väljuma, kuid kahel korral pidid nad autot lükkama ja alles siis õnnestus auto käivitada. Halduskohtu juures auto ei käivitunud ning tunnistaja ja V.A. jätsid auto jalakäijate teele. Mis autost edasi sai, seda tunnistaja ei teadnud. Vastuseks vastustaja küsimusele, kas tunnistaja oli 9. augustil 2007. aastal, 3. augustil 2007. aastal ja 1. aprillil 2008. aastal koos V.A.iga, vastas tunnistaja, et ta täpselt kuupäevi ei mäleta, kuid mäletab, et Pronksi tänaval toimus peatus suvel ning ka halduskohtu juures toimus peatus suvel (toimiku lk. 281).

13. Kõigepealt märgib kohus, et ei V. S. ega ka M. A. ütlustest ei ilmne, kumbki eeltoodud isikutest oleks olnud V.A.iga kaasas sõiduki sunnitud peatumisel Ravi tn. 18 aadressil. Seetõttu puuduvad tõendid sõiduki sunnitud peatumise fakti kohta Ravi tn 18 aadressil. M. A. kirjalik seletus, mis puudutab sõiduauto sunnitud peatusi seonduvalt teise kahe viivistasu otsusega, ei ole usaldusväärne. M. A. kinnitusel toimus sõiduki hädapeatumine 09.08.2008 kell 16.20. Viivistasu otsus koostati kaebuse esitajale 2007., mitte 2008. aastal. Viivistasu otsus on koostatud kell 16.23 ning autot on pildistatud kell 16.24.

Ka juhul, kui M.A. eksis aastaarvus ning hädapeatus toimus 2008. aasta asemel 2007. aastal, on ülimalt ebatõenäoline, et veel enne 3 minuti möödumist auto sunnitud peatumisest V.A. ja M.A. autost teadmata suunas lahkusid ega proovinudki autot käivitada ning selle paari minuti jooksul koostati kaebuse esitajale viivistasu otsus. Pigem ilmneb M.A.i kirjaliku seletuse detailsusest püüe siduda auto sundpeatumised viivistasu otsuste määramise aegadega. Seetõttu ei pea kohus usaldusväärseks ka 3. augusti 2007. a kohta antud M.A.i seletust, millest ilmneb, et nimetatud kuupäeval sõitsid M.A. ja V.A. koos autoga ringi vähemalt 5 tundi, tehes selle aja jooksul 3 hädapeatust, sealhulgas Tallinna Ringkonnakohtu maja ees.

Kohus on seisukohal, et ka tunnistaja M.A.i ütlustega ei ole tõendatud kaebuse esitaja poolt sunnitud peatuste tegemine G. Otsa tn. 4 aadressil ei 3. augustil 2007 ega ka 9. augustil 2007. Tunnistaja ütlused on konkreetse peatumise aja tuvastamiseks liiga ebamäärased ja vastuolulised. Nii on ta väitnud auto peatumist Tallinna Halduskohtu maja juures nii „ükskord kevadel“ kui ka „suvel“, rääkides samas ühest ja samast sunnitud peatumisest. Samuti, kui eeldada, et V.A.iga viibis sõiduki sunnitud peatumise juures nii 3. kui ka 9. augustil 2007. aastal M.A., ei saanud samas autos viibida tunnistaja M.A.i, sest kummagi eeltoodud isiku selgitustest ei ilmnenud, et autos oleks peale nende ja V.A.i viibinud veel mõni kolmas isik.

Seega kui eeldada, et 3. või 9. augustil 2007 viibis koos V.A.iga autos tunnistaja M.A., ei saanud seal viibida samal ajal M.A. ning vastupidi. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et auto sunnitud peatumised viivistasu otsuste tegemise ajal ei ole tõendatud. Samas möönab kohus, et M.A.i ütluste ja M.A.i kirjaliku seletuse alusel võib järeldada, et V.A.i autol esines tehniline rike, mis võis ootamatult ilmneda ning mida võib pidada liiklusohtlikuks.

14. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja auto ei olnud 03.08.2007 kell 15.20, 09.08.2007 kell 16.23 ning 01.04.2008 kell 11.54 peatunud, vaid oli pargitud. LS § 50 lg 1 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. Vaidlus puudub selle üle, et viivistasu otsuste koostamise ajal sõitjate pealevõi mahaminekut ega veose laadimist ei toimunud. Kõigil kolmel juhul oli auto pargitud tasulisele parkimiskohale (kõnniteele või parkimiseks ettenähtud ja märgistatud alale).

Kui automootor oleks sõitmise ajal ootamatult seiskunud, oleks auto jäänud seisma keset sõiduteed, mitte aga kõnniteel või auto parkimiskohal. Seega pidi kaebuse esitaja enne automootori seiskumist kas ettekavatsetud parkimise plaaniga tasulisele parkimiskohale sõitma või auto peale mootori seiskumist sõiduteelt tahtlikult tasulisele parkimiskohale (n.-ö. liiklusest eest ära) lükkama. Kummalgi eeltoodud juhul ei saa autot pidada peatunuks, vaid auto tuleb lugeda ettekavatsetult pargituks, olenemata sellest, kas tasulisel parkimisalal auto parkimine V.A.ile meeldis või mitte.

LS § 13 lg 1 kohaselt on liikluses lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Nii tunnistaja M.A.i ütlustest kui ka M.A.i seletusest nähtuvalt esines kaebuse esitaja mootorsõidukil juba alates 2005. aastast rike, mis võis põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Majandusja kommunikatsiooniministri 17.11.2005 määruse nr. 95 „Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 5 lg 6 kohaselt peab sõiduki kontrollija sõidukil liiklust ohustava vea avastamise korral, lähtudes vea ohtlikkusest, keelama sõiduki edasise liiklemise või suunama registrisse kantud sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele.

LS § 201 lg 2 p 4 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui sõiduki rikke või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. Kohus on seisukohal, et arvestades rikke iseloomu ei oleks kaebuse esitaja üldse tohtinud vastava mootorsõidukiga liigelda. Asjaoluga, et ta sõidukiga alates 2005. aastal rikete ilmnemisest siiski jätkuvalt edasi sõitis, tekitades liiklusohtlikke olukordi, ei saa õigustada rikke tõttu seiskunud mootoriga auto parkimist avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Selliselt toimunud parkimise riisiko ja kulud peavad jääma kehtivatele nõuetele mittevastava tehnoseisundiga liikleva mootorsõiduki omaniku, mitte kohaliku omavalitsuse kanda.

Seaduses puudub säte, mis lubaks eeltoodud olukorras parkinud auto vabastamist parkimistasu maksmisest. Seega on kohus seisukohal, et:

1) kõigil vaidlusalustel juhtumitel oli kaebuse esitaja auto pargitud, mitte peatunud ning 2) ka tehnilise rikke tõttu pargitud mootorsõiduki eest tuleb selle omanikul maksta parkimistasu. Eeltoodust lähtudes on vaidlustatud viivistasu otsused seadusega kooskõlas. Kohtul puudub alus 09.08.2007 ja 03.08.2007 viivistasu otsuste tühistamiseks ning 01.04.2008 viivistasu otsusega tekitatud kahju vastustajalt väljamõistmiseks.

15. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. 10.03.2009 kohtuistungil esitas vastustaja kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt koos OÜ Aksum Konsult arvetega õigusteenuste eest AS-le Ühisteenused nr. 61-08 summas 1770 krooni ja nr. 105-08 summas 1770 krooni, kokku 3540 krooni ning AS SEB Panga tõendid arvete tasumise kohta. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas haldusasjas toimunud kohtuistungite arvu ja pikkust ning menetlusdokumentide arvu ja mahtu, on vastustaja menetluskulud enam kui põhjendatud. Arvestades asjaolu, et AS Ühisteenused on eraõiguslik juriidiline isik, kelle töötajad ei pea omama juriidilist kvalifikatsiooni, on õigusabi sisseostmine vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt, summas 3540 krooni, rahuldada.

Tiina Pappel kohtunik