2-09-2456/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-2456

Tsiviilasi

B AS-i hagi I K i vastu 41 512,76 krooni ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

29 903,16 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B AS (endine ärinimi BAS; registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja volitatud esindaja E Uusen

Kostja I K (isikukood xxx; elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I K 41 512,76 (nelikümmend üks tuhat viissada kaksteist krooni 76

senti) krooni B AS-i kasuks.

3. Välja mõista I K B AS kasuks viivis 25,01% tagastamata krediidisummalt (29 903,16

krooni) aastas alates 21.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta I K kanda.

2. Välja mõista I K menetluskulu 6 374,03 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend neli

krooni 03 senti) krooni B AS kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

21.01.2009 esitas BAS hagi I K i vastu 41 712,76 krooni ja viivise saamiseks. 29.01.2009 teatas

hageja kohtule, et loobub võla sissenõudmisega seotud kulude nõudest summas 200 krooni ning

palub kohtul kostjalt välja mõista 41 512,76 krooni ja viivis. Nõue tulenes poolte vahel 28.05.2007

sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse

esitamise nõude kätte 02.03.2009. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on

hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

BAS-i ja I K i vahel 28.05.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi

puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt

lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale

võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg

1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on

õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 41 512,76 krooni,

millest 29 903,16 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 3 363,15 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress ning 8 246,45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud

menetluskulu

summas

6 374,03

krooni

järgmiselt:

6 000

krooni

riigilõivu

hagimenetluses, 299,03 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ning 75 krooni riigilõivu

elektroonilise dokumendi väljatrüki eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 2 järgi kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise

dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje

eest. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2

punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-15626 BAS-i maksekäsu kiirmenetluses I K

i vastu 59 806,32 krooni saamiseks, on kohus 22.12.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus

9.01.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 21.01.2009, seega ühe kuu jooksul.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 6 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv

299,03 krooni ning elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 75 krooni, kokku

6 374,03 krooni.

Viivi Villemson