2-09-5200/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-5200

Tsiviilasi P P hagi M P vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 19 575.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja P P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx x-xx; kostja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxxxx xx-xx

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista M P elatis 2175.- krooni alates 26.02.2009 P P kasuks kuni xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx lõpetamiseni. Seoses Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud miinimumpalga tõusuga suurendada väljamõistetud elatist miinimummäärani.

Menetluskulud jätta M P kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja õpib alates 01.09.2008 xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxx I kursusel autotehniku erialal.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus ning palga alammäära tõstmisel suurendada väljamõistetud elatist.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

Sünnitunnistusega xxx-xxxnr xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et P P on sündinud xx.xx.xxxx ning tema isa on M P ja ema P P.

xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx tõendiga 20.01.2009 loeb kohus tuvastatuks, et P P õpib xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx I kursusel alates 01.09.2008.

Seega on kostja kohustatud hagejat õppimise ajal ülal pidama, kuna hageja õppis enne täisealiseks saamist xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades hageja vajadusi ja tema vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on alates 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja palub elatise välja mõista miinimummmäras. Seega ei pea hageja tõendama tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: