2-08-49141/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-49141

Tsiviilasi L K hagi M L vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 39 150.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx; kostja M L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx x-xx

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista M L elatis igakuiselt alates 15.07.2007 kuni 31.12.2007 3600.- krooni ning alates 01.12.2008 4350.- krooni L K kasuks kuni poja M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 2175.- krooni kuni poja S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta M L kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Kostja on 11 aastat kõrvale hoidnud laste kasvatamisest. Lapsed on kasvanud suureks ja neil on suuremad vajadused.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus ühe lapse kohta.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 13.02.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx ja isaduse tuvastamise tunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et M K sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on M L.

Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx ja isaduse tuvastamise tunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et S K sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on M L.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades laste vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1800.- kr 2007.a eest ja alates 2008.a 2175.- kr kuus ühe lapse kohta hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2007.a 1800.- kr ja 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras 1 aasta enne hagi esitamist, siis kuulub elatis 2007.a eest väljamõistmisele sellel aastal kehtestatud miinimummääras. Hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja et tal puudub sissetulek. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: