2-08-87246/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2009. a Tsiviilasja number 2-08-87246 (liidetud tsiviilasi 2-09-1265) Tsiviilasi Oü E ja L OÜ avaldus SMR AS pankrotimenetluse algatamiseks. SMR AS avaldus saneerimismenetluse algatamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Võlausaldaja I OÜ E (reg kood xxx); Võlausaldaja II L OÜ (reg kood xxx); Võlausaldajate esindaja: volikirja alusel AA xxx Võlgnik (ettevõtja): SMR AS ( asukoht xxx); Võlgnik esindaja: juhatuse liige HH(IK xxx tel xxx); Saneerimisnõustaja R Vanem (Saneerimise OÜ ).

Resolutsioon

1. Lõpetada AS SMR (reg kood xxx) saneerimismenetlus.

2. Algatada AS SMR (reg kood xxx) pankrotimenetlus.

3. Peatada AS SMR vara suhtes toimuv sundtäitmine.

4. Keelata AS-l SMR ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.

5. Nimetada ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat E Selberg (IK xxx Advokaadibüroo Selberg ja Ko ).

6. Ajutisel halduril esitada kohtule pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 14.04.2009. a.

7. Määrata kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks Harju Maakohtus 15.04.2009. a kell 10.00 saal 317 Kentmanni 13 Tallinn.

8. Vabastada AS SMR saneerimisnõustaja R Vanem oma kohustustest AS SMR saneerimismenetluses.

9. Määrata saneerimisnõustajale R Vanema’le (IK xxx) saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks brutosumma 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni.

10. Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta lahendi jõustumisel välja R Vanem’ale

2-08-87246

saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks brutosumma 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 21.02.2009. a AS SMR AS poolt makstud deposiidi arvelt.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus pankrotimenetluse algatamise ja saneerimismenetluse lõpetamise osas apellatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. Ajutise pankrotihalduri nimetamise, saneerimisnõustaja tasu määramise kohta tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja pankrotiavaldused 18.12.2008. a kohtule esitatud avalduse kohaselt tegi OÜ L võlgnikule 12.09.2008. a pankrotihoiatuse, kuid võlgnik võlga ei tasunud. Võlgnevuse aluseks on leping Atv 00484-4 ning tasumata on neli arvet kokku summas 411 166.10 krooni. SMR AS on jätnud tasumata OÜ-le E neli arvet kokku summas 420 021 krooni.

Võlgniku saneerimisavaldus Kohtule 12.01.2009. a esitatud saneerimisavalduse kohaselt vajab ettevõte saneerimist. Arvestades praegust turusituatsiooni ning ettevõtte majandusseisu ei suuda avaldaja lähiajal tasuda oma lühiajalisi kohustusi. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist on tõenäoliselt võimalik. Ettevõttel on kehtivad töövõtulepingud Viimsi vallaga ja Harku vallaga. Ettevõttel on 50 töötajat.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduste ja saneerimisnõustaja taotlusega leiab, et AS SMR saneerimismenetlus tuleb lõpetada ja algatada pankrotimenetlus.

Saneerimisseadus § 40 lg 2 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Kohtule 13.03.2009. a esitatud avalduses teatab saneerimisnõustaja, et saneerimisabinõusid kasutades ei ole võimalik ettevõtte likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik majandamine. Saneerimisnõustaja leiab, et võlausaldajate huvide kaitseks on otstarbekas alustada pankrotimenetlusega.

Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid 1,7 kordselt. Saneerimismenetluse alguse seisuga olid võlgniku kohustused 58 622 344.68 krooni ning varade väärtus 22 729 153.88 krooni.

PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 12.09.2008. a esitas võlausaldaja OÜ L võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik oma kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldajad on esitanud nõude tõendamiseks lepingu ning tasumata arved. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu ning võlausaldaja on esitanud selle kohta tõendid. PankrS § 15 lg 2 sätestatud pankrotimenetluse algatamata jätmise asjaolusid kohus ei tuvastanud. Saneerimisnõustaja on tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on algatada võlgniku pankrotimenetlus. Saneerimisseadus § 18 lg 2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Justiitsministri

9. jaanuari 2009. a määruse nr 1 Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad § 3 järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel hindab kohus, kas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu kohta ei kahjusta ilmselgelt võlausaldajate huve, eelkõige, kas tasu ei ole ebamõistlikult suur võrreldes saneerimisnõustaja täidetud ülesannetega. Sama määruse § 4 lg 4 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus saneerimisnõustaja ja eksperdi töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi ning § 6 lg 1 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Käesolevas menetluses on ettevõtja ja saneerimisnõustaja leppinud kokku saneerimisnõustaja tasus 60 000 krooni. Arvestades täidetud ülesannete mahtu ning nõustaja kvalifikatsiooni, peab kohus tasu põhjendatuks, tasu ei kahjusta võlausaldajate huve.

Karin Sonntak Kohtunik