2-09-1851/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1851 Tsiviilasi, hageja nõue J P hagi V K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J P (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Deniss Matvejev

Kostja V K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2009.a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Deniss Matvejev Kostja lepinguline esindaja Igor Belugin Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

I. Kinnitada menetlusosaliste esindajate Deniss Matvejevi ja Igor Belugini vahel 26.03.2009.a kohtuistungil sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

• Pooled suurendavad Viru Maakohtu kohtumäärusega 16.06.2008.a kinnitatud poolte vahelise kompromissiga kokkulepitud elatisraha suurust, mis oli 1800 krooni kuus.

• Kostja V K maksab hageja J P poolte alaealise lapse A K (sündinud xxx) ülalpidamiseks kuni A K täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste muutumiseni elatusraha alates 01.01.2009.a 2 175 krooni kuus ja alates 01.03.2009.a 2 500 krooni kuus (nimetatud summa sisaldab elatusrahalt arvestatavat tulumaksu).

• Menetluskulud kannavad pooled ise.

• Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

II. Lõpetada menetlus J P hagis V K vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-1851 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 kohaselt loobunud määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohus 29.01.2009.a määrusega võttis menetlusse J P hagi V K vastu elatise nõudes.

26.03.2009.a. toimunud kohtuistungil sõlmisid poolte esindajad kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Poolte esindajad palusid kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada asjas menetlus. Menetluse lõpetamise tagajärjed on nendel teada.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kehtib kompromiss täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku, et iga poole kannab menetluskulud ise.

Kompromissis poolte esindajad leppisid kokku, et pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 168 lg 3, 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466.

Geete Lahi Kohtunik