Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-67974/8 AI generated

2-08-67974/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-67974/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

aprill 2009.a, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-67974 Tsiviilasi G P hagi M P vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks Tsiviilasja hind Abielu lahutamise nõudelt 15 000 krooni; Lapse elukoha määramise nõudelt 200 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G P (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja M P (isikukood xxx elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2009.a., avalik istung

Legislator headnote

AI generated

2-08-67974/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Keywords

AI generated
modification of parental custody deprivation of parental custody change of residence abandoned child expired residence permit rights of access
AI generated
2-05-24213/5
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andrus Miilaste istungisekretär Sigrid Huik juuresolekul Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-24213 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: X ; kostja: Y;
2-13-61401/9
Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti XXX.a.
2-07-5998/1
hageja nõue ja selle põhjendus Hageja palub abielu lahutada.
2-06-9349/6
ja H. P. abiellusid 06. juulil 1984.a. Nende abielu sõlmiti Hiiumaa Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 25. Poolte abielust on sündinud kolm last, kellest kaks on täisealised ja * sündinud P. P. elab koos isaga. P. on pere juurest lahkunud ja elab alates 2005.a maist koos teise mehega, kellega soovib abielluda ja soovib selleks lahutust. H. P. ei ole perekonnaseisuosakonnas lahutust soovinud. Muid vaidlusi pooltel ei ole.
2-10-3908/4
märts 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-3908 Hagi ese Abielu lahutamise nõue Menetlusosalised Hageja: H S isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx Kostja: E S isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx xx-x Lahutada H S’e (xxxxxxxxxxx) ja E S’e (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx.a. xxxxx Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos, kanne nr.xxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-67974

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

03. aprill 2009.a, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-67974 Tsiviilasi G P hagi M P vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks Tsiviilasja hind Abielu lahutamise nõudelt 15 000 krooni; Lapse elukoha määramise nõudelt 200 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G P (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja M P (isikukood xxx elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2009.a., avalik istung

Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul RESOLUTSIOON Rahuldada G P hagi M P vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks.

Lahutada G P (isikukood xxx, elukoht xxx) ja M P (isikukood xxx, elukoht xxx) abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. kandega nr. xxx.

Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

Jätta K P (isikukood xxx) elama ema G P (isikukood xxx) juurde.

Taastada G P soovil tema abielu eel kantud perekonnanimi „M “. Menetluskulude jaotus Välja mõista M P`lt riigituludesse menetluskulud summas 1 200 (üks tuhat kakssada ) krooni. Edasikaebamise kord

2-08-67974

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 16.10.2008.a. kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja abielu ning määrata poolte alaealise lapse K P elukohaks hageja elukoht. Poolte abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati kanne nr. xxx. Poolte abielust on sündinud xxx.a. tütar K

P. Hageja palub poolte abielu lahutada, kuna abielulised suhted on poolte vahel lõppenud. Pooled ei ela koos alates 2005.a. kevadest. Hageja leiab, et poolte abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja palub kohtul jätta talle senine perekonnanimi „M “.

Kostja võttis 12.03.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks ning nõustus, et pooled elavad lahus alates 2005.a. kevadest ning poolte ühine laps K P jääb elama ema juurde. Kostja hagi õigeksvõtt on kirjalikult kohtuistungi protokollis fikseeritud.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Esitatud hagiavaldusest ning kostja kohtuistungil hagi õigeksvõtust tulenevalt on leidnud tõendamist asjaolu, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutada. Kostja on hagi õigeks võtnud ning nõustunud, et poolte abielulised suhted lõppesid 2005.a. kevadel ning poolte ühine laps jääb elama ema juurde. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Poolte abielu tuleb lahutada ja poolte abielust sündinud tütar K P tuleb jätta elama ema G P juurde. Nimeseaduse § 11 alusel tuleb vastavalt hageja soovile taastada hageja lahutatava abielu eel kantud perekonnanimi „M “.

Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 1 sätestatust määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 190 lg 3 tuleb menetluskulud riigilõivuna jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna Harju Maakohtu 26.11.2008.a. määrusega määrati hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu 1 200 krooni tasumisest riigituludesse.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik