2-08-13477/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-13477

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-08-13477

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

KÜhagi I T ’i vastu 8631,74 krooni ja viivise väljamõistmiseks

8631,74 krooni

Menetlustoiming hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev - hageja: KÜ(registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja esindajad: juhatuse liikmed L

V (postiaadress xx) ja D P (postiaadress xxx) - kostja: I T (isikukood xxx; elukoht xxx)

23. märts 2009.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-13477 KÜ hagis I T ’i vastu 8631,74 krooni ja viivise väljamõistmiseks seoses hageja hagist loobumisega.

2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja avaldus kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I T hageja KÜ kasuks menetluskuluna pool menetluses tasutud riigilõivust summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) krooni ja õigusabikulud 1000 (üks tuhat) krooni.

3. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-13477, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK 10.04.2008.a esitas KÜ(edaspidi hageja) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I T ’i (edaspidi kostja) vastu 8744,87 krooni nõudes. Kohus tegi 22.08.2008.a kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.08.2008.a. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite tähtaegselt, s.o 11.09.2008.a.

29.12.2008.a määrusega anti nõue maksekäsu kiirmenetluses üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Kohtunikule jagati asi 26.01.2009.a.

Hageja esitas 04.03.2009.a kohtule hagiavalduse kostja vastu võla 8631,74 krooni ja viivise 113,13 krooni väljamõistmiseks.

04.03.2009.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Avaldusest nähtuvalt kustutas kostja 07.09.2008.a lõplikult võlgnevuse perioodi 01.08.2007.a kuni 08.04.2008.a eest summas 8744,87 krooni. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust. Seoses nõude rahuldamisega ja juhindudes TsMS § 162 g-st 1, § 168 g-st 5 ja §-st 429 loobub hageja hagist ning palub määrata kindlaks menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv kokku summas 650 krooni (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni + hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 400 krooni) ning menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (õigusabikulud) 1000 krooni.

Kostja esitas 23.03.2009.a kohtule teatise, milles nõustub hageja poolt hagiavalduse tagasivõtmisega tsiviilasjas, kuid palub mõista hagejalt välja menetluskulud täies ulatuses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2-08-13477

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus loeb hagi TsMS § 486 lg 4 tähenduses esitatuks 10.04.2008.a (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest). Kuna hageja hagist loobumine on tingitud kostja poolt pärast hagi esitamist nõude täitmisega, kuuluvad hageja menetluskulud väljamõistmisele kostjalt. Seoses eelnevaga ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks.

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4).

Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 650 krooni ja õigusabikulude 1000 krooni väljamõistmist.

Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 8631,74 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni.

Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskuluna nõustajate kulude 1000 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Hageja poolt taotletav nimetatud õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.

Seoses avaldusega menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskuluna välja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 325 krooni.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks pool menetluses tasutud riigilõivust 325 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 150 lg 2 p-le 2, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus üksnes hageja avalduse alusel pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Indrek Parrest kohtunik