2-08-89162/5 · 2-08-89162/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

Legislator headnote

AI generated

2-08-89162/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja

koht

01.aprill

aprill

aprill 200

2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08

08-89162

89162

Tsiviilasi

Balti Investeeringut

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

e Grupi Pank AS hagi

e Grupi Pank AS hagi R T

R T

R T’i’i’i’i vastu

vastu

võlgnevuse

võlgnevuse 141

141 045

045 krooni ja

krooni ja

krooni ja 66

66 senti ning lisanduva

senti ning lisanduva

viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank

Balti Investeeringute Grupi Pank

Balti Investeeringute Grupi Pank AS,

AS,

AS, reg.kood

reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esi

esindaja volikirja alusel töötaja

ndaja volikirja alusel töötaja

ndaja volikirja alusel töötaja A R , isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx.

Kostja:

Kostja: R T

R T

R T, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx. . . .

Eelmenetluses 0

Eelmenetluses 01.04

04.200

.200

.2009.a

.a

.a.

RESOLUTSIOON:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi R T

R T

R T’i’i’i’i vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse

141 045

045 krooni ja

krooni ja

krooni ja 66

66 senti ning lisanduva viivise nõudes

senti ning lisanduva viivise nõudes

senti ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega.

tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista R T

R T

R T’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 141

141 045

045 (üks

(üks

(ükssada neli

sada neli

sada nelikümmend

kümmend

kümmend üks

üks

tuhat

tuhat neli

neli

nelikümmend

kümmend

kümmend viis

viis

viis) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 66

66 senti

senti

senti ning kohtukulude katteks

ning kohtukulude katteks

ning kohtukulude katteks 5

5 0

34 ( ( ( (viis

viis

tuhat k

tuhat kolmkümmend neli

olmkümmend neli

olmkümmend neli) krooni.

) krooni.

Välja mõis

Välja mõista

ta

ta R T

R T

R T’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks alates

(reg.kood 10183757) kasuks alates 18

18.1

.1

.12.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma

.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 2

täieliku tasumiseni viivis 25,11

11% tagastamata krediidisummalt aastas.

% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtuotsus kuul

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

ub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esit

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

ada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhju

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

se olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse

kohaselt

on

poolte

vahel

07.03.2007.a.

sõlmitud

tarbijakrediidileping nr. 0700200/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja

kostjale krediiti 10 000 krooni intressimääraga 33.55% krediidisummast ühe aasta

kohta. Lepingu raames sõlmiti neli kokkulepet, mille kohaselt korduvalt suurendati

krediidisummat ja muudeti intressimäära. Kokkulepete tulemusena jäi kostja

kasutada krediidisumma 96 571 krooni ja 98 senti ning intressimääraks loeti 25.11%

tagastamata krediidisummalt, s.o. 96 571 krooni ja 98 senti, aastas.

Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 02.07.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja

hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

29.07.2008.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 133

763 krooni ja 85 senti.

Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja

kostjalt välja mõista kokku 141 045 krooni ja 66 senti, millest tagastamata

krediidisumma moodustab 93 460 krooni ja 29 senti, intress 16 068 krooni ja 25 senti,

leppetrahv 19 252 krooni ja 06 senti, tasumata lepingu sõlmimise tasu 965 krooni ja 72

senti, viivis 11 299 krooni ja 34 senti.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416

kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l

ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni

VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi

maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158

lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele

kostjalt alates 18.12.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis

25,11% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafikud, kokkulepped, meeldetuletused, viivise arvestus, riigilõivu tasumist

tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 29.12.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud

aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul,

arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku

vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest.

Hagimaterjal

tagastati

hoiutähtaja

möödumisel.

Kohus,

kontrollinud

kostja

elukohaandmeid rahvastikuregistris, saatis 19.01.2009.a. kostjale uuesti tema

registris

oleval

aadressil.

Hagimaterjal

tagastati

hoiutähtaja

möödumisel.

17.02.2009.a. saatis kohus kostjale hagimaterjali uuesti kostja enda teatatud aadressil.

Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile saatnud ei ole, kuigi 27.02.2009.a. on ta

hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega

tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt

14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30

päeva, mis täitus 30.03.2009.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid

on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.

l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele

muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147

järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu

tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud

riigilõivu kokku 5 034 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab

vaidlustada

üksnes

selle

kohtulahendi

peale

edasi

kaevates,

millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 158, 402, 416

sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441

lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 07. mail 2009.a

07. mail 2009.a

Nooremreferent

I.Golubev

2-08-89162/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text