Legislator Case Law & Legislation
3-09-463/4 AI generated

3-09-463/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-09-463/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; 3) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Legislator headnote

AI generated

3-09-463/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-09-463 Määruse kuupäev 31.03.2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ennu Ganseni (Gansen) kaebus Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktile nr GE-1328-07/3400 Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2009 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Ennu Ganseni kaebus haldusasjas nr 3-09-

463 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS §

11 lg 4);

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kaebaja taotlused

Tartu Halduskohtusse saabus kohtualluvusjärgselt Tallinna Halduskohtust Ennu Ganseni kaebus, mille kohaselt kriminaalasja nr 07251000337 raames teostatud ekspertiisi läbi viies rikkus ekspert protsessuaalseid norme. Kaebaja märgib, et eksperdi poolt uuritu maht oli oluliselt suurem, kui seadis temale ülesandeks uurija, samas täiendavaid ülesandeid ekspert endale akti päises püstitanud ei ole. Kui vaadata 30.07.2007.a Kohtuekspertiisi ja kriminalistika Keskuse ekspertiisiakti nr GE-1328-07/3400, siis pükstelt võetud teatud proovid on ekspert kaebuse kohaselt teostanud omaalgatuslikult. Samas teksapükste parema sääre alaosast siseküljelt, mis oli esitatud küsimuses, ei ole ekspert ühtegi proovi võtnud ega analüüsinud. Kaebaja märgib, et kuna ta mõisteti süüdi, siis lisati ekspertiisi maksumus menetluskuludele ja tal tuleb see tasuda. Maakohus ei pidanud kaebuse kohaselt eksperdi rikkumist oluliseks. Kaebaja palub tunnistada ekspertiis ebaseaduslikuks ja arvata ekspertiisi maksumus maha menetluskuludest.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 kohaselt saab kaebuse või protestiga taotleda: 1) haldusakti või selle osa tühistamist; 2) peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kaebusega taotleda lisaks ka:

1) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; 3) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.

HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames korraldatud ekspertiis ei ole toiming või haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku mõistes. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 24 allub kriminaalasja arutamine maakohtule. KrMS § 63 kohaselt on eksperdiarvamus tõend ning KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiisi tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Seega on konkreetset kriminaalasja arutava maakohtu otsustada, mida loetakse tõendiks, kuidas kohus neid tõendeid hindab ja mida konkreetse tõendiga tunnistab tõendatuks. Halduskohus ei saa ümber hinnata kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid. Samuti ei saa halduskohus tühistada maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulusid. KrMS § 318 lg 1 kohaselt kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Seega oli kaebajal võimalik esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale, milles loeti tõendiks kaevatav ekspertiis ja millega mõisteti E. Gansenilt välja ekspertiisikulu.

HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et E. Ganseni kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4).

Roby Koik kohtunik