Legislator Case Law & Legislation
3-09-147/10 AI generated

3-09-147/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-09-147/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2009 Kohtuistungil osalenud isikud R.O ning Viru Vangla esindaja E.K Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Legislator headnote

AI generated

3-09-147/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1 ja 2. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 lg. 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks vaid vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2009, Jõhvi Kohtuasja number

3-09-147 Kohtuasi R.O kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

24. märts 2009 Kohtuistungil osalenud isikud R.O ning Viru Vangla esindaja E.K

Resolutsioon 1.Jätta R.O kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta 2588 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.01.2009 esitas R.O Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ja palus, et Viru Vanglalt mõistetaks välja 51 760 krooni talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju katteks. Kaebaja väitis, et vangla on suhtunud vastutustundetult tema isiklikesse esemetesse ega suutnud ära hoida nende vargust teise kinnipeetava poolt ning lisas, et ilma hügieenitarveteta olemine on talle põhjustanud piinlikkust ja hingelisi kannatusi. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 20-21) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning märgiti, et kaebaja langes kuriteo ohvriks ja vangla pole talle süüliselt kahju tekitanud. Seejuures leiti, et kuna osa isiklikest asjadest on tagastatud, on kuriteoga põhjustatud varalise kahju suuruseks

195 krooni, kaebaja on kannatanuks kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg. 1 mõttes ja saab sama seadustiku § 38 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 kohaselt esitada riigilõivuvaba tsiviilhagi. Mittevaralise kahju osas leiti, et kui selline kahju on tekkinud, pole vangla selle põhjustajaks ning lisati, et hügieenitarbed tagastati kaebajale, tal oli võimalus pöörduda ka kontaktisiku poole, kes oleks need talle humanitaarabina väljastanud ning kauplusest on ta pidanud vajalikuks soetada neist vaid seepi. Kohtuistungil jäi R.O oma kaebuse juurde, jättis mittevaralise kahju suuruse kohtu otsustada, pidas vanglat kuriteo võimaldamises süüdlaseks ja väitis, et pole siiani vanglalt mingit abi saanud. Viru Vangla esindaja E.K jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja selgitas, et hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale kord kolme kuu jooksul juhul, kui tal rahalised liikumised puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1 ja 2. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 lg. 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks vaid vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju.

Kaebuse väidetest ja taotlusest nähtuvalt nõuab R.O varalise kahju hüvitamist, mis tekkis teise kinnipeetava poolt 23.10.2008 toime pandud varguse tagajärjel. Viru Vanglas 04.11.2008 koostatud teatise ja protokollide (tl. 22-28) kohaselt on nimetatud kuupäeval selline sündmus tõepoolest aset leidnud, kriminaalmenetlus algatatud, teo toimepanija välja selgitatud ja R.O kannatanuna üle kuulatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg. 1 kohaselt on kannatanuks isik, kelle varaline kahju on tekitatud vahetult kuriteoga. Sama seadustiku § 38 lg. 1 p. 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi.

R.O väitis kohtule, et ei ole kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitanud (tl. 37). Seega puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Viru Vangla pole selle vahetuks põhjustajaks ning ta ise ei ole teinud midagi, et kahju selle vahetu tekitaja vastu nõuet esitades kõrvaldada. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 kehtestatu järgi võimalik ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

R.O tugineb väitele, et varguse tagajärjel oli ta hügieenitarveteta ning selline olukord alandas teda ja tekitas kannatusi. Väärikuse alandamise puhul saab rahaline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Käesoleval juhul pole Viru Vangla kahju vahetuks põhjustajaks ning miski kohtule esitatust ei kinnita, et olukord, mis võimaldas teisel kinnipeetaval R.O asjad varastada oli loodud vangla süülise ja õigusevastase tegevusetuse tulemusel, just kaebaja tarbeks ning teenis tema väärikuse alandamise või talle kannatuste tekitamise eesmärki.

Tähelepanu väärivad siinkohal ka asjaolud, et kriminaalmenetluses kannatanuna tunnistust andes on R.O omaks võtnud, et sai enamuse varastatud esemetest tagasi (tl.24), inspektor-kontaktisiku õiend (tl.

32) eitab humanitaarabi taotluse olemasolu ning kohtuistungil väitis kaebaja, et 07.01.2009 vangla kaupluses sisseoste tehes polnud vaja lisaks seebile muid hügieenitarbeid soetada, sest ta sai need kambrikaaslastelt (tl. 37). Eeltoodust tulenevalt ei ole R.O kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega vabastatud 2588 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 9). Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ja vastavaid kuludokumente ei esitanud (tl. 36-39). Seega jääb kaebaja riigilõiv riigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda.

Raili Randlane Kohtunik