3-08-1038/11 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1038

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-08-1038 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ P kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 17.01.2008 korraldus nr 12-2.2/708 osas, milles kohustatakse panka esitama teavet arvelduskonto nr 221011575730 seotud asjaolude kohta ajavahemikus november 2006 kuni jaanuar 2008; - kohustada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskust jätma OÜ P maksumenetluses kõrvale vaidlustatud korralduse alusel kogutud teave; - jätta menetluskulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2009 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ P esindaja Kersti Kägi Vastustaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata OÜ P kaebus haldusasjas nr 3-08-1038.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 31. märtsil 2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see TsMS § 442 lg 6 alusel lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

17.01.2008 Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.2/708 kohustati AS Hansapanka esitama teavet arvelduskonto nr 221011575730 seotud asjaolude kohta ajavahemikus 01.01.2005 kuni korralduse saamiseni (tl 11-12). 14.03.2008 esitas OÜ P vaide 17.01.2008 korraldusele nr 12-2.2/708 (tl 16-18).

3-08-1038

24.04.2008 Maksuja Tolliameti vaideotsusega jäeti OÜ P vaie Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 17.01.2008 korraldusele nr 12-2.2/708 rahuldamata (tl 13-15). 26.05.2008 esitas OÜ P kohtule kaebuse 17.01.2008 korraldusele nr 12-2.2/708 (tl 5-9). 25.07.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 23-25). 28.01.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 29). 04.03.2009 esitas kaebaja asjas kantud menetluskulude nimekirja (tl 36-38). 11.03.2009 esitas vastustaja vastuväited kohtukulude osas (tl 41). 13.03.2009 esitas kaebaja seisukohad vastustaja väidetele kohtukulude osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on kaevatava korraldusega rikutud tema õigust kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele ning heale ja õiglasele haldusemenetlusele. Kaebuse kohaselt algas kaebaja suhtes maksuarvestuse õigsuse kontrollimine 27.11.2006, kus määrati läbiviidava revisjoni ulatuseks jaanuar 2005 kuni oktoober 2006. Vaatamata sellele nõutakse kolmandalt isikult korralduses märgitud arvelduskonto osas teavet ajavahemiku 01.01.2005 kuni korralduse saamiseni. Seega nõutakse teavet perioodi kohta, mis ei mahu kaebaja suhtes 30.11.2006 korraldusega alustatud revisjoni raamidesse, ületades revisjoni ulatust 15 kuu võrra. Korraldust revisjoni ulatuse muutmiseks ei ole kaebajale esitatud. Seetõttu ei olnud vastutajal õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ajavahemiku 2006 november kuni 2008 jaanuar kohta. Kaebaja väidetel kolmas isik korraldust vaidlustanud ei ole ning seega on kaebaja maksumenetluses kogutud teavet, mis ei puutu asjasse. Maksuhalduri kaalutlusõigus tõendite kogumise ulatuse otsustamise ei ole piiramatu. Lubatud on koguda üksnes neid tõendeid, mis omavad tähtsust kindlas maksumenetluses. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur meelevaldselt laiendanud revisjoni ulatust, mis on seadusevastane ja rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on seisukohal, et revisjoni käigus kogutud teave peab olema seotud revideeritava perioodiga. Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et revisjoni ulatusest väljumine tagab uurimispõhimõtte järgimise. Väited, et kolmanda isiku esindaja kindlaks tegemine käesoleval ajal võimaldab saada teavet revideeritava perioodi kohta, sest esindaja käest saaks revideeritava ajavahemiku osas koostatud dokumendid, on otsitud. Kaebaja leiab, et Hansapanga kaudu saadud teave, ei oma vähimatki puutumust kaebaja maksurevisjoniga ning nende alusel ei ole vastustajal õigust teha järeldusi ja muuta kehtivat maksuotsust. . . . Kaebaja väidetel tuleb kohustada maksuhaldurit jätma õigusvastaselt kogutud tõendid kõrvale kaebaja maksumenetlusest. Kaebuse kohaselt on vastustaja kuritarvitanud talle antud kaalutlusõigust. Tegemist on toiminguga, mis ei ole lubatud. Teavet tuleb koguda seoses revisjoni ülesandega.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vaidlustatud korraldus on põhjendatud ja seaduslik ning vastab haldusemenetluse seaduses ja maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele. Maksuhaldur otsustab talle antud kaalutlusõiguse alusel, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks revisjoni läbiviimisel ning maksuhaldur ei ole seotud revideeritava isiku esitatud taotluste ja tõenditega. Maksumenetluse eesmärk on lõplikult tuvastada revideeritava perioodi maksukohustus. Kaebaja suhtes läbiviidava maksumenetluse käigus tekkis vajadus kontrollida kaupade ja rahasummade liikumine kaebaja ja tema tehingupartnerite vahel. Kaebaja tehingupartner kandis märkimisväärse summa korralduses märgitud arvelduskontole, mis kuulub välismaal registreeritud äriühingule, kes ei ole registreeritud Eesti äriregistris ega maksukohustuslaste registris. Seega oli maksuhalduril teabe saamiseks ainus võimalus küsida pangalt andmeid arvelduskontoga seotud isikute kohta. Antud isikutelt on võimalik saada edasist teavet kaupade ja raha liikumise kohta. Üldjuhul antakse äriühingute omanike ja juhatuse liikmete vahetumisel uutele isikutele üle ka säilitamisele kuluvad dokumendid. Seetõttu omavad andmete kogumise seisukohalt tähtsust nii äriühinguga varasemalt seotud isikud, kui ka

3-08-1038

käesoleval ajal seotud isikud. Maksukorralduse seadus ei välista teabe kogumist ka väljaspool revideeritavat perioodi, kui see annab teavet revideeritava perioodi osas. Revisjoniperiood on oluline maksukohustuse kontrollimise seisukohalt, sest maksu ei või määrata revisjoniperioodist väljajäävate ajavahemike eest. Kogutud teave oli vajalik selleks, et saada ühendust äriühingute esindajaga. Juhul, kui maksuhaldur oleks piirdunud teabe nõudega üksnes revideeritava perioodi ulatuses, puudunuks võimalus pöörduda äriühingu praeguste esindajate poole selleks, et saada teavet revideeritava ajavahemiku kohta. Maksuhalduri hinnangul kannab antud korraldus ka kiire ja efektiivse maksumenetluse eesmärki, sest maksuhaldur nägi ette võimalust, et aja jooksul on äriühingu esindajad ja nende asukoht muutunud. Antud tegevus välistas vajaduse täiendavate teabenõuete esitamiseks andmete saamiseks. Maksuhalduri hinnangu ei ole käesoleval juhul tegemist asjasse mittepuutuva informatsiooniga ega revisjoni ulatuse meelevaldse laiendamisega. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes talle vaidlustatud korraldusega tekitatud kahju. Vaidlustatud korralduse alusel saadud teabe kohaselt ei ole antud arvelduskontoga seotud isikute ring muutunud võrreldes revideeritava perioodiga.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 26.05.2008 vastustaja 17.01.2008 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 24.04.2008 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 25.04.2008 (tl 6). Antud asjaolu vastustaja ei ole vaidlustanud. Kuna 25.05.2008 oli puhkepäev ja 26.05.2008 oli esmaspäev, on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

MKS § 59 lg 1 alusel on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastavalt MKS §-le 10 on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust. Selle kohustuse täitmiseks on maksuametil õigus rakendada maksukorralduse seaduses sätestatud meetmeid. Üks sellistest meetmetest on MKS § 61 lg 1 alusel teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Viidatud sätte tõlgendamisel tuleb lähtuda maksuhalduri kohustusest kontrollida maksude tasumise õigsust ja selle kohustuse täitmiseks sätestatud meetmete efektiivsuse tagamisest. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

Lähtudes MKS § 61 lg 3 annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Korraldus peab MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt sisaldama selle tegemist tingivad asjaolusid koos viidetega vastavate seaduste sätetele. Seega tuleb kolmandale isikule tehtud ettekirjutuses osundada põhjustele, miks ja millist teavet nõutakse kolmandalt isikult; märkida isik, keda kontrollitakse ning millise maksu tasumise õigsust kontrollitakse ja viitama korralduse andmise õiguslikule alusele.

3-08-1038

Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt nõuti, et Hansapank annaks MKS § 61 lg 1 ja krediidiasutuse seaduse § 88 lg 5 p 4 alusel korralduses kirjeldatud teavet arvelduskonto nr 221011575730 osas seoses OÜ P käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisega maksustamisperioodide l jaanuar 2005 kuni oktoober 2006 (tl 11-12). Seega nõuti vaidlustatud korraldusega teavet OÜ P maksude tasumise õigsuse kontrollimise eesmärgist tulenevalt konkreetse isiku kohta ning korralduses on viidatud selle vastuvõtmise õiguslikule alusele. Lähtudes eeltoodust vastab kaevatav korraldus MKS § 61, § 46 sätestatud nõuetele.

Kaebaja leiab, et revisjoni käigus tehtavad korraldused, mille alusel kohustatakse kolmandat isikut esitama teavet väljaspool läbiviidava revisjoni ulatust, ei ole õiguspärane ega põhjendatud. MKS §-s 61 lg 1 tuleneb kolmanda isiku kohustust anda maksuhaldurile teavet vaid konkreetse isiku kohta. Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kolmandalt isikult teabe saamiseks tehtud korralduse andmine on seotud/peab olema seotud konkreetse isiku suhtes läbiviidava revideeritava ajavahemikuga. MKS § 61 lg 1 alusel kolmandale isikule tehtav korraldus on olemuslikult erinev võrreldes sellise ettekirjutusega, mis tehakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale. Erinevalt maksumaksjast ja maksu kinnipidajast ei ole kolmas isik maksukohustuse adressaat. Kuna maksuhalduril on revisjoni käigus võimalus teostada kõik maksukohustuse lõplikuks kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud, on revisjoni ulatus ja selle tulemused olulised maksumaksjale, mitte kolmandale isikule.

Kaebuse kohaselt on tema õigusi kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele ning heale ja õiglasele haldusmenetlusele rikutud seetõttu, et antud juhul koguti maksumenetluses teavet, mis ei ole seotud revisjoniülesandega. Proportsionaalsuse printsiibist tulenevalt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus. Kuid tulenevalt eelpool käsiteletud MKS sätetest ei ole teabe kogumine kolmandalt isikult seotud ega piiratud revisjoni ulatusega. Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaevatavas korralduses nõutud teave ei olnud asjakohane ja vajalik kaebaja suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Kaebaja ei ole vaidlustanud ega ümberlükanud vastustaja väiteid selle kohta, et nõutud teave oli vajalik kaebaja ja tema tehingupartnerite vahel kaupade ja rahasummade liikumise kontrollimiseks revideeritaval ajavahemikul ning asjaolu, et antud teavet oli kaevatava korralduses märgitud isikult võimalik saada.

Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus kaevatava korralduse vastuvõtmisel selliseid menetlusja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele.

Annika Vendik Kohtunik