2-09-1723/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-1723

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2009. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1723 Tsiviilasi Mxxxx Kxxxxxxxxhagi Üxx Kxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Mxxxx Kxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: ÜxxxKxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus Mxxxx Kxxxxxxxxhagis Üxx Kxxxxxxxxvastu abielu lahutamiseks.

Menetluskulude jaotus 1. Tagastada Mxxxx Kxxxxxxx arveldusarvele nr 221013413379 Swedbank pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 (viissada) krooni. 2. Saata määrus resolutsiooni punkti 1 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetlused käik Mxxxx Kxxxxxx esitas 15.01.2009.a. kohtule hagiavalduse Üxx Kxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Nõude esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 krooni. Hageja taotles menetlusabina tema vabastamist osaliselt riigilõivu tasumisest hagilt. Kohus rahuldas menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest osaliselt summas 4000 krooni. Kohus võttis hagi menetlusse ja määras asja arutamiseks kohtuistungi 25. veebruaril 2009.a.

2 11.02.2009.a. esitas hageja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendusel, et kostja on nõus abielu lahutama kohtuväliselt 12.03.2009.a. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras, et hagejal tuleb esitada oma seisukoht menetluse edasise jätkamise kohta 16. märtsiks 2009.a.

16.03.2009.a. esitas hageja Mxxxx Kxxxxxx kohtule avalduse, milles palus lõpetada abielulahutuse menetlus, kuna poolte abielu on lahutatud. Hageja palus temale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Hageja on esitanud kohtule abielulahutuse tunnistuse koopia (tl.27), millelt nähtub, et Üxx Kxxxxxxx ja Mxxxx Kxxxxxxu abielu on xxxxxxxxxx.a. lahutatud perekonnaseisuasutuses. Seega on ära langenud vajadus asja edasiseks menetluseks hagis abielu lahutamiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagi esitamisel 15.01.2009.a. tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 1000 krooni (tl.14). Kuna hageja loobus nõudest, siis tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Riigilõivu tagastamise osas saadab kohus määruse täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja oma menetluskulude hüvitamist kostjalt ei ole taotlenud, seega puudub vajadus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Maimu Laumets Kohtunik