2-08-83262/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 25.02.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-83262

Tsiviilasi R K hagi J K vastu abielulahutuses ja elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x), kostja J K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxx xxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2009

Resolutsioon Lahutada R K ja J K abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Olavi Ilumetsa poolt Eesti Metodisti Kirikus, kanne nr x.

Jätta lapsed O K ja O K R K juurde.

Välja mõista J K elatis alates 08.12.2008 2000.- krooni R K kasuks kuni lapse O, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Abielust on sündinud poeg O xx.xx.xxxx ja poeg O xx.xx.xxxx. Abielu oli kuni 2007.a a märtsini kooskõlas. Kostja vabanes Ämari Vanglast 2007.a märtsis. Kostja on krooniline alkohoolik ja alkoholi tarbides muutub väga agressiivseks. Peale vanglast vabanemist on kostjal olnud 6 töökohta, mitte üheski pole ta vastu pidanud rohkem kui 5 kuud. Suurem osa palgast kulus suitsetamise ja alkoholi tarbimise peale. Hageja on korduvalt püüdnud abikaasat veenda alkoholi võõrutusravile minema, kuid kooselu ajal on kostja sellest keeldunud. Abielu taastada ei ole võimalik. Alates augustist 2008.a ei ela pooled koos. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja ei ole käesoleva ajani oma last toetanud.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub abielu lahutada, lapsed palub jätta enda juurde, välja mõista kostjalt elatis 2000.- kr kuus poja O ülalpidamiseks ja ühisvara jagada ei soovi.

Kostja vastuväited Kostja on nõus abielu lahutama, kuigi ta seda ei soovi. Abielulised suhted on lõppenud. Abielu purunemise põhjuseks peab kostja enda käitumist, alkoholi kuritarvitamist, perest mitte hoolimist. Lapsed palub kostja jätta hageja juurde. Ühisvara jagada ei soovi. Elatise väljamõistmise vastu ei vaidle, kuigi töökohta ei ole käesoleval ajal.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada käesoleva seaduse § 28 4.lõikes nimetatud vaidluse ning § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2008.a augustikuust. Kohus loeb abielu purunemise põhjuseks kostja poolt alkoholi kuritarvitamise ja perest mittehoolimise. Seega abielu jätkamine on võimatu. Lapsed kuuluvad jätmisele hageja juurde. Ühisvara jagamisele ei kuulu.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui lapse O isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning

§ 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2000.- kr kuus poja O ülalpidamiseks hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Seega ei pea hageja tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Kostja on töövõimeline. Seetõttu kostja viide töötasu mittesaamisele ei ole aluseks temalt elatise mitte väljamõistmiseks. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: